Ava Google MapsisSisukord
139 suhted: Abja-Paluoja, Ado Johanson, Albert Kivikas, Aleksander Kapp, Aleksander Mälton, Alev, Amandus Adamson, Artur Kapp, Astang, August Nurk, Ängi, Ängi oja, Devoni liivakivi, Eesti entsüklopeedia, Eesti Keskerakond, Eesti omavalitsuste haldusreform, Epra, Füsioterapeut, Felix Moor, Gagnefi vald, Gleimuld, Gleistunud muld, Hajnówka, Harilik pilliroog, Hüpassaare, Helen Tobias-Duesberg, Heliloojate Kappide majamuuseum, Helmen Kütt, Herman Simm, Ida-Euroopa platvorm, Ilmatar (koor), Ilmatar (selts), Johann Köler, Joosep Kapp, Kallaste, Köster, Köstrikool, Kõidama, Kõo vald, Kõpu vald, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kettagolf, Kiirabi, Kolmanda astme linn, Kultuurimälestis, Lahmuse järv, Lahmuse Kool, Lahmuse mõis, Lamm, Lõhavere, ... Laienda indeks (89 rohkem) »
- Eesti linnad
Abja-Paluoja
Abja-Paluoja on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Abja-Paluoja
Ado Johanson
Ado Johanson (16. veebruar (vkj) / 1. märts 1874 Vastemõisa vald, Suure-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 9. jaanuar 1932 Tallinn) oli Eesti põllumajandustegelane, põllutööinstruktor ja poliitik.
Vaata Suure-Jaani ja Ado Johanson
Albert Kivikas
Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 Suure-Jaani – 19. mai 1978 Lund) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
Vaata Suure-Jaani ja Albert Kivikas
Aleksander Kapp
Aleksander Kapi haud Vana-Kaarli kalmistulFoto: Ave Maria Mõistlik, 6. mai 2012 Aleksander Leon Richard Kapp (6. juuli 1874 Suure-Jaani – 9. september 1940 Tallinn) oli eesti vaimulik.
Vaata Suure-Jaani ja Aleksander Kapp
Aleksander Mälton
Aleksander Mälton (17. september 1901 Suure-Jaani – 10. juuli 1974 Põlva) oli eesti näitleja.
Vaata Suure-Jaani ja Aleksander Mälton
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Vaata Suure-Jaani ja Alev
Amandus Adamson
Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Uuga-Rätsepa talu, Pakri poolsaar – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
Vaata Suure-Jaani ja Amandus Adamson
Artur Kapp
Artur Kapp Maja Tallinnas, kus aastatel 1934–1944 elas Artur Kapp Artur Kapi haud Artur Kapp (28. veebruar 1878 Suure-Jaani – 14. jaanuar 1952 Suure-Jaani) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks.
Vaata Suure-Jaani ja Artur Kapp
Astang
Astang on geoloogias selgelt eristatava jalami ja pervega järsk või püstloodis nõlv.
Vaata Suure-Jaani ja Astang
August Nurk
August Nurk (7. jaanuar 1898 Kabala vald – 19. aprill 1970) oli Suure-Jaani alevivanem ja linnavanem aastail 1934–1940.
Vaata Suure-Jaani ja August Nurk
Ängi
Ängi on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Ängi
Ängi oja
Ängi oja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Ängi oja
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Vaata Suure-Jaani ja Devoni liivakivi
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Suure-Jaani ja Eesti entsüklopeedia
Eesti Keskerakond
Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991.
Vaata Suure-Jaani ja Eesti Keskerakond
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Vaata Suure-Jaani ja Eesti omavalitsuste haldusreform
Epra
Epra on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Epra
Füsioterapeut
Füsioterapeut (inglise keeles Physiotherapist) on taastusravi spetsialist, kes taastab või säilitab kliendi häiritud liikumis- ja tegevusvõimet.
Vaata Suure-Jaani ja Füsioterapeut
Felix Moor
Felix Moor (12. aprill 1903 Sürgavere vald, Suure-Jaani kihelkond – 15. mai 1955 Tallinn) oli eesti näitleja ja pedagoog.
Vaata Suure-Jaani ja Felix Moor
Gagnefi vald
Gagnefi vald on vald (2. järgu haldusüksus) Rootsis Dalarna läänis.
Vaata Suure-Jaani ja Gagnefi vald
Gleimuld
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleimuld ehk Gleysol on muld, milles kaua aega toimub gleistumine pideva liigniiskusega tingimustes.
Vaata Suure-Jaani ja Gleimuld
Gleistunud muld
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleistunud muld on muld, milles toimub gleistumine.
Vaata Suure-Jaani ja Gleistunud muld
Hajnówka
Hajnówka (valgevene keeles Гайнаўка) on linn Poolas Podlaasia vojevoodkonnas, Hajnówka maakonna halduskeskus.
Vaata Suure-Jaani ja Hajnówka
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Suure-Jaani ja Harilik pilliroog
Hüpassaare
Mart Saare majamuuseum Hüpassaares, ehitatud 1911. aastal Hüpassaare on metsatalu Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Karjasoo külas.
Vaata Suure-Jaani ja Hüpassaare
Helen Tobias-Duesberg
Helen Tobias-Duesberg (11. juuni 1919 Suure-Jaani – 4. veebruar 2010 Savannah, USA) oli eesti helilooja ja organist.
Vaata Suure-Jaani ja Helen Tobias-Duesberg
Heliloojate Kappide majamuuseum
Heliloojate Kappide majamuuseum Muuseumihoone teine külg Heliloojate Kappide majamuuseum on heliloojate Joosep, Hans, Artur, Villem, Eugen Kapi elu ja loomingut tutvustav muuseum Suure-Jaani linnas aadressil Tallinna 30.
Vaata Suure-Jaani ja Heliloojate Kappide majamuuseum
Helmen Kütt
Helmen Kütt (sündinud 28. juulil 1961 Viljandis) on Eesti poliitik, XII, XIII, XIV ja XV Riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees.
Vaata Suure-Jaani ja Helmen Kütt
Herman Simm
Herman Simm (sündinud 29. mail 1947 Suure-Jaanis) on endine Eesti riigiametnik, süüdi mõistetud riigireetur.
Vaata Suure-Jaani ja Herman Simm
Ida-Euroopa platvorm
Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.
Vaata Suure-Jaani ja Ida-Euroopa platvorm
Ilmatar (koor)
Ilmatar on harrastuskoorina tegutsev Eesti segakoor, mis loodi Suure-Jaanis 1890.
Vaata Suure-Jaani ja Ilmatar (koor)
Ilmatar (selts)
Ilmatar on aastal 1887 Suure-Jaanis asutatud laulu- ja mänguselts.
Vaata Suure-Jaani ja Ilmatar (selts)
Johann Köler
Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
Vaata Suure-Jaani ja Johann Köler
Joosep Kapp
pisi Joosep Kapp (12. mai (vkj 30. aprill) 1833 Rutikvere vald – 20. veebruar (vkj 8. veebruar) 1894 Suure-Jaani) oli eesti koolmeister ja muusik.
Vaata Suure-Jaani ja Joosep Kapp
Kallaste
Kallaste on linn Tartu maakonna kirdeosas Peipsiääre vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Kallaste
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Vaata Suure-Jaani ja Köster
Köstrikool
Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.
Vaata Suure-Jaani ja Köstrikool
Kõidama
Kõidama on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Kõidama
Kõo vald
Kõo vald oli vald Viljandi maakonna põhjaosas.
Vaata Suure-Jaani ja Kõo vald
Kõpu vald
Kõpu vald oli vald Viljandi maakonna lääneosas.
Vaata Suure-Jaani ja Kõpu vald
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (lühend KIK) on Eesti sihtasutus, mida haldab Rahandusministeerium.
Vaata Suure-Jaani ja Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kettagolf
pisi Kettagolf (inglise keeles disc golf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi.
Vaata Suure-Jaani ja Kettagolf
Kiirabi
Tartu Kiirabi sõiduk Kiirabi ehk haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi on erakorralise meditsiiniabi liik, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene on eluohtlikult haigestunud või haigusseisund on eluohtlikult süvenenud.
Vaata Suure-Jaani ja Kiirabi
Kolmanda astme linn
Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.
Vaata Suure-Jaani ja Kolmanda astme linn
Kultuurimälestis
Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.
Vaata Suure-Jaani ja Kultuurimälestis
Lahmuse järv
Lahmuse järv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Lahmuse külas.
Vaata Suure-Jaani ja Lahmuse järv
Lahmuse Kool
Lahmuse Kool on kool Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Lahmuse külas.
Vaata Suure-Jaani ja Lahmuse Kool
Lahmuse mõis
Lahmuse mõisa härrastemaja 2017. aastal Lahmuse mõisa härrastemaja 2008. aastal Lahmuse mõis (saksa keeles Lachmes) oli rüütlimõis Viljandi kreisis Suure-Jaani kihelkonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Lahmuse mõis
Lamm
Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.
Vaata Suure-Jaani ja Lamm
Lõhavere
Lõhavere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Lõhavere
Lõhavere linnamägi
Lõhavere linnamäe nõlv 1969. aasta septembris avatud Lõhavere mälestusmärk "Sakalamaa kaitsjatele 1217–1223" Vaade linnamäelt Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Lõhavere külas.
Vaata Suure-Jaani ja Lõhavere linnamägi
Lõhavere mõis
Lõhavere mõis (saksa keeles Lehowa) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Suure-Jaani ja Lõhavere mõis
Lembitu
Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.
Vaata Suure-Jaani ja Lembitu
Leole (ajaleht)
Leole on Põhja-Sakala valla leht.
Vaata Suure-Jaani ja Leole (ajaleht)
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Suure-Jaani ja Linn
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Vaata Suure-Jaani ja Linnaõigus
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Vaata Suure-Jaani ja Linnapea
Linnaseadus
Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.
Vaata Suure-Jaani ja Linnaseadus
Linnavanem
Linnavanem (saksa der Stadtälteste) on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem.
Vaata Suure-Jaani ja Linnavanem
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Vaata Suure-Jaani ja Madisepäeva lahing
Mart Saar
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.
Vaata Suure-Jaani ja Mart Saar
Mart Saare majamuuseum
Muuseumi hoone Mart Saare majamuuseum on aastal 1964 avatud muuseum; Viljandi muuseumi filiaalhttp://muuseum.viljandimaa.ee/static/body/files/5.hypassaare_arengukava.pdf (vaadatud 14.02.2013).
Vaata Suure-Jaani ja Mart Saare majamuuseum
Mõisaküla
Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.
Vaata Suure-Jaani ja Mõisaküla
Moreenküngas
Moreenküngas on mandrijää sulamisel tekkinud moreenist koosnev küngas.
Vaata Suure-Jaani ja Moreenküngas
Mudiste
Mudiste on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Mudiste
Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee
Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee (registrinumbriga 57) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Suure-Jaani ja Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Suure-Jaani ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Suure-Jaani ja Niit
Nuutre
Nuutre on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Nuutre
Nuutre-Kõpu paisjärv
Nuutre-Kõpu paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Nuutre külas.
Vaata Suure-Jaani ja Nuutre-Kõpu paisjärv
Olustvere raamatukogu
Olustvere raamatukogu on rahva- ja kooliraamatukogu Põhja-Sakala vallas Olustveres aadressil Müüri 4.
Vaata Suure-Jaani ja Olustvere raamatukogu
Olustvere raudteepeatus
Olustvere raudteepeatus (saksa Ollustfer) on raudteepeatus Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustveres.
Vaata Suure-Jaani ja Olustvere raudteepeatus
Olustvere vald
Olustvere vald oli aastatel 1990–2005 eksisteerinud vald Viljandi maakonna põhjaosas.
Vaata Suure-Jaani ja Olustvere vald
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Vaata Suure-Jaani ja Oos
Paala raamatukogu
Paala raamatukogu on raamatukogu Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Reegoldi külas.
Vaata Suure-Jaani ja Paala raamatukogu
Paul Kondas
Paul Kondas (31. märts 1900 Uue-Põltsamaa vald, Pauastvere – 7. august 1985 Viljandi) oli eesti maalikunstnik, naivist.
Vaata Suure-Jaani ja Paul Kondas
Päraküla (Põhja-Sakala)
Päraküla on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Päraküla (Põhja-Sakala)
Püssi
Elroni reisirong Püssi peatuses Püssi on linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas Lüganuse vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Püssi
Põhja-Sakala vald
Põhja-Sakala vald on kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Viljandimaal.
Vaata Suure-Jaani ja Põhja-Sakala vald
Põhja-Sakala valla lipp
Suure-Jaani valla lipp Põhja-Sakala valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Põhja-Sakala valla lipp.
Vaata Suure-Jaani ja Põhja-Sakala valla lipp
Põhja-Sakala valla vapp
Suure-Jaani valla vapp Põhja-Sakala valla vapp on Viljandi maakonnas asuva Põhja-Sakala valla vapp.
Vaata Suure-Jaani ja Põhja-Sakala valla vapp
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Vaata Suure-Jaani ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
Perearst
Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
Vaata Suure-Jaani ja Perearst
Pereõde
Pereõde on õde, kes on saanud õekoolituse töötamiseks perearstiteenuse osutamisel või läbinud vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud nõutava eksami.
Vaata Suure-Jaani ja Pereõde
Priit Toobal
Priit Toobal 2011. aastal Priit Toobal (sündinud 1. novembril 1983 Suure-Jaanis) on Eesti endine poliitik, Keskerakonna peasekretär 2007–2015, erakonna büroojuht 2015.
Vaata Suure-Jaani ja Priit Toobal
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Vaata Suure-Jaani ja Puisniit
Radioloogia
''Dr. Macintyre's X-Ray Film'' (1896) Radioloog picture archiving and communication system (PACS) workstation. San Diego, CA, 2010 Röntgeniülesvõte jalalabast Pilt põlvest Sandnessjøen Hospital, Norra Radioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondades, näiteks meditsiinis, bioloogias, põllumajanduses.
Vaata Suure-Jaani ja Radioloogia
Rõngasrist
Rõngasrist Rõngasrist ehk päikeseratas ehk päikeserist ehk ratasrist on rist, mis koosneb rõngast ja ristist rõnga sees.
Vaata Suure-Jaani ja Rõngasrist
Risti kabel
Risti kabeli varemed (aprill 2012) Risti kabel (rahvasuus on seda nimetatud Risti kirikuks) oli keskaegne kabel Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vanamõisa külas Risti Kabelimäel (Vaadatud 06.05.2015).
Vaata Suure-Jaani ja Risti kabel
Roman Toi
Roman Toi (18. juuni 1916 Kõo vald – 7. mai 2018 Toronto, Kanada) oli eesti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog.
Vaata Suure-Jaani ja Roman Toi
Sakala kõrgustik
Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.
Vaata Suure-Jaani ja Sakala kõrgustik
Sürgavere
Sürgavere keskuse kaart Sürgavere küla asub Viljandi maakonnas Viljandist umbes 20 km põhja pool Põhja-Sakala vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Sürgavere
Sürgavere raamatukogu
Sürgavere raamatukogu on rahvaraamatukogu Põhja-Sakala vallas Sürgaveres.
Vaata Suure-Jaani ja Sürgavere raamatukogu
Selts
Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.
Vaata Suure-Jaani ja Selts
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Vaata Suure-Jaani ja Silur
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Erakonna logo aastani 2017Sotsiaaldemokraatlik Erakond (lühend SDE) on Eesti erakond, mis määratleb end vasaktsentristliku parteina, mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning põhiväärtused tööd väärtustav majandusmudel, õiglus, solidaarsus ja võrdsed võimalused.
Vaata Suure-Jaani ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Suure-Jaani Gümnaasium
Suure-Jaani Gümnaasium (aprill 2008) Suure-Jaani Gümnaasium on gümnaasium Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaanis.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani Gümnaasium
Suure-Jaani Johannese kogudus
EELK Suure-Jaani Johannese kogudus on luterlik kogudus Suure-Jaanis.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani Johannese kogudus
Suure-Jaani kalmistu
Suure-Jaani kalmistu värav, 2013. a märts Johann Köler on maetud Suure-Jaani kalmistule Suure-Jaani kalmistu on kalmistu Suure-Jaanis.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani kalmistu
Suure-Jaani kihelkond
Suure-Jaani kirik Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin, St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani kihelkond
Suure-Jaani kirik
Suure-Jaani Johannese kirik on kindluskirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas aadressil Järve tänav 4.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani kirik
Suure-Jaani Kool
Suure-Jaani Kool on lasteaed-põhikool Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas aadressil Tallinna 24.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani Kool
Suure-Jaani kultuurimaja
Alates 2005. aastast tegutseb kultuurimaja Kondase maja ruumides Kondase maja fuajee Suure-Jaani kultuurimaja on kultuurimaja Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani kultuurimaja
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani Muusikafestivali "Päikesetõusukontsert" 23. juunil 2011 Hüpassaare rabasaarel Suure-Jaani muusikafestival on heliloojatele Kappidele pühendatud festival Suure-Jaanis ja Põhja-Sakala vallas, mida korraldatakse alates 1998.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani Muusikakool
Suure-Jaani Muusikakool on eesti muusikakool, mis asub Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas aadressil Lembitu 42.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani Muusikakool
Suure-Jaani paisjärv
Suure-Jaani paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani paisjärv
Suure-Jaani Peeter-Pauli kirik
Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik (2019) Kiriku rikkalik välisdekoor (2008) pisi pisi Suure-Jaani kiriku restaureeritud rist Suure-Jaani Ülemapostlite Peetruse ja Pauluse kirik sügisel 2021. Autor Anne Laanemets Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik on õigeusu kirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaanis.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani Peeter-Pauli kirik
Suure-Jaani raamatukogu
Raamatukogu asub Kondase majas Suure-Jaani raamatukogu on raamatukogu Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani raamatukogu
Suure-Jaani rajoon
Suure-Jaani rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. See loodi aastal 1950.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani rajoon
Suure-Jaani United
Spordiklubi Suure-Jaani United on loodud 2011.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani United
Suure-Jaani vald
Suure-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Suure-Jaani vald
Taevere mõis
Taevere mõis (saksa keeles Taifer) oli riigimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Suure-Jaani ja Taevere mõis
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Vaata Suure-Jaani ja Tallinna–Viljandi rongiliin
Tääksi
Tääksi on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Tääksi
Tääksi raamatukogu
Tääksi raamatukogu on raamatukogu Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Tääksi külas.
Vaata Suure-Jaani ja Tääksi raamatukogu
Tõnis Kint
Tõnis Kint (kuni 20. märtsini 1939 Tõnis Kind; 17. august 1896 Paasioja talu, Taevere vald, Viljandimaa – 5. jaanuar 1991 Örnsköldsvik, Rootsi) oli Eesti poliitik, neljas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis aastail 1970–1990.
Vaata Suure-Jaani ja Tõnis Kint
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Suure-Jaani ja Teine maailmasõda
Ujuksild
Ujuksild ehk pontoonsild (ka: ujuvsild) on sild, kus sillatekki kannavad ujuktoed (pontoonid).
Vaata Suure-Jaani ja Ujuksild
Ulvila
Ulvila on linn Soomes Lääne-Soome läänis Satakunta maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Ulvila
Usuvahetusliikumine
Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.
Vaata Suure-Jaani ja Usuvahetusliikumine
Vallasisene linn
Üks vallasisestest linnadest on Jõhvi Vallasisene linn on linnaline asula Eestis, mis ei moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust ning kuulub valla koosseisu.
Vaata Suure-Jaani ja Vallasisene linn
Vastemõisa
Vastemõisa on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Vastemõisa
Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee
Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee (registrinumbriga 24123) on kõrvalmaantee Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee
Vastemõisa raamatukogu
Vastemõisa raamatukogu asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Vastemõisa külas.
Vaata Suure-Jaani ja Vastemõisa raamatukogu
Vastemõisa vald
Vastemõisa vald oli vald Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Vastemõisa vald
Võhma
Võhma on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.
Vaata Suure-Jaani ja Võhma
Vennad Kriisad
Vennad Kriisad (ka: Kriisad) olid kolm Eesti orelimeistrit, suguluselt vennad.
Vaata Suure-Jaani ja Vennad Kriisad
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Suure-Jaani ja Vetikad
Viljandi – Suure-Jaani tee
Viljandi–Suure-Jaani tee (registrinumbriga 24124) on kõrvalmaantee Viljandi maakonnas.
Vaata Suure-Jaani ja Viljandi – Suure-Jaani tee
Viljandi komtuurkond
Viljandi komtuurkond oli Mõõgavendade ordu ja hiljem Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Suure-Jaani ja Viljandi komtuurkond
Viljandi Muuseum
Muuseumihoone Ekspositsioon muuseumi II korrusel Viljandi Muuseum on Viljandi maakonna muuseum.
Vaata Suure-Jaani ja Viljandi Muuseum
Villem Kapp
Villem Kapp (7. september 1913 Suure-Jaani – 24. märts 1964 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja muusikapedagoog.
Vaata Suure-Jaani ja Villem Kapp
Volikogu
Volikogu on Eestis.
Vaata Suure-Jaani ja Volikogu
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Vaata Suure-Jaani ja Voor
XII Riigikogu
Riigikogu XII koosseisu avapilt Riigikogu XII koosseisu lõpupilt XII Riigikogu oli Riigikogu 12.
Vaata Suure-Jaani ja XII Riigikogu
XIII Riigikogu
Fraktsioonitud (8) XIII Riigikogu on Riigikogu 13.
Vaata Suure-Jaani ja XIII Riigikogu
XIV Riigikogu
SDE (10) XIV Riigikogu oli Riigikogu 14.
Vaata Suure-Jaani ja XIV Riigikogu
17. sajand
17.
Vaata Suure-Jaani ja 17. sajand
2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
2005.
Vaata Suure-Jaani ja 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
Vaata ka
Eesti linnad
- Abja-Paluoja
- Antsla
- Eesti linnad
- Elva
- Haapsalu
- Jõgeva
- Jõhvi
- Kärdla
- Kallaste
- Karksi-Nuia
- Kehra
- Keila
- Kilingi-Nõmme
- Kiviõli
- Kohtla-Järve
- Kunda
- Kuressaare
- Lihula
- Loksa
- Mõisaküla
- Maardu
- Mustvee
- Narva
- Narva-Jõesuu
- Otepää
- Pärnu
- Põltsamaa
- Põlva
- Püssi
- Paide
- Paldiski
- Räpina
- Rakvere
- Rapla
- Saue
- Sillamäe
- Sindi
- Suure-Jaani
- Tõrva
- Türi
- Tallinn
- Tamsalu
- Tapa
- Tartu
- Võhma
- Võru
- Valga
- Viljandi
Tuntud ka kui Suure-Jaani linn, Valula.