Sarnasusi Süsinik ja Vesinik
Süsinik ja Vesinik on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Aatommassiühik, Aatomnumber, Elektron, Elektronegatiivsus, Halogeenid, Isotoop, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kosmiline kiirgus, Kovalentne side, Ladina keel, Lämmastik, Lihtaine, Massiarv, Metallid, Mittemetallid, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Orgaanilised ühendid, Poolestusaeg, Radioaktiivne isotoop, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur.
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Aatommassiühik ja Süsinik · Aatommassiühik ja Vesinik ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Süsinik · Aatomnumber ja Vesinik ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Süsinik · Elektron ja Vesinik ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Süsinik · Elektronegatiivsus ja Vesinik ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Halogeenid ja Süsinik · Halogeenid ja Vesinik ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Süsinik · Isotoop ja Vesinik ·
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Keemiline aine ja Süsinik · Keemiline aine ja Vesinik ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Süsinik · Keemiline ühend ja Vesinik ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Süsinik · Keemiline element ja Vesinik ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Süsinik · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Kosmiline kiirgus ja Süsinik · Kosmiline kiirgus ja Vesinik ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Süsinik · Kovalentne side ja Vesinik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Süsinik · Ladina keel ja Vesinik ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Süsinik · Lämmastik ja Vesinik ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lihtaine ja Süsinik · Lihtaine ja Vesinik ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Massiarv ja Süsinik · Massiarv ja Vesinik ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Metallid ja Süsinik · Metallid ja Vesinik ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Mittemetallid ja Süsinik · Mittemetallid ja Vesinik ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Süsinik · Normaaltingimused ja Vesinik ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Oksüdatsiooniaste ja Süsinik · Oksüdatsiooniaste ja Vesinik ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Orgaanilised ühendid ja Süsinik · Orgaanilised ühendid ja Vesinik ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Poolestusaeg ja Süsinik · Poolestusaeg ja Vesinik ·
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Radioaktiivne isotoop ja Süsinik · Radioaktiivne isotoop ja Vesinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Süsinik ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Vesinik ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Süsinik ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süsinik ja Vesinik ühist
- Millised on sarnasused Süsinik ja Vesinik
Võrdlus Süsinik ja Vesinik
Süsinik on 83 suhted, samas Vesinik 146. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 10.92% = 25 / (83 + 146).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süsinik ja Vesinik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: