Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Aestid, Alūksne, Alempois, Arvi Tavast, Benito Agirre tänav, Biograafiad (P), Daugavpils, Dialektoloogia, E-etteütlus, Eesti, Eesti keel, Eesti keele ajalugu, Eesti kohanimeraamat, Eesti nimi, Eeva Ahven, Elli Riikoja, Emakeele Selts, Emakeele Sihtasutus, Evar Saar, Fääri keel, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind, Inazio Agirregoikoa, Jūrmala, Jüri Viikberg, Jogentagana, Kanada, Kõrkvere, Keelehooldekeskus, Keelenõuanne, Keelesaade, Keeleteadlaste loend, KNAB, Kura kurk, Leivu keel, Onomastika, Päll (perekonnanimi), Põhjaeesti murded, Peeter, Peeter Pall, Rēzekne, Sakala, Sündinud 15. märtsil, Setomaa, Soopoolitse, Tallinna teenetemärk, Tiit Hennoste, Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, Vadjalased, Vaiga, Valgatabalve, ..., Variku, Võru keel, Võru kirjakeel, Võru kirjaviis, 101 kiri. Laienda indeks (5 rohkem) »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Peeter Päll ja Aestid · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Peeter Päll ja Alūksne · Näe rohkem »
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Peeter Päll ja Alempois · Näe rohkem »
Arvi Tavast
Arvi Tavast allkirjastamas avaliku omandi manifesti, 25. august 2021 Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas) on eesti keeleteadlane (tõlketeoreetik ja terminoloog) ning ettevõtja.
Uus!!: Peeter Päll ja Arvi Tavast · Näe rohkem »
Benito Agirre tänav
Benito Agirre tänav (ka Benito-Agirre tänav või Agirre tänav) on 475 m pikkune tänav Mustvee linnas Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Peeter Päll ja Benito Agirre tänav · Näe rohkem »
Biograafiad (P)
Biograafiad (P) See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab P-tähega.
Uus!!: Peeter Päll ja Biograafiad (P) · Näe rohkem »
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Uus!!: Peeter Päll ja Daugavpils · Näe rohkem »
Dialektoloogia
Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Uus!!: Peeter Päll ja Dialektoloogia · Näe rohkem »
E-etteütlus
E-etteütlus on alates 2008.
Uus!!: Peeter Päll ja E-etteütlus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Peeter Päll ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Peeter Päll ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Peeter Päll ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Peeter Päll ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Eesti nimi
Eesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus "Germania" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj).
Uus!!: Peeter Päll ja Eesti nimi · Näe rohkem »
Eeva Ahven
Eeva Ahven (kuni 1935 Bachmann; 1935. aastal Randalu; kuni 1953 Kurve; 2. veebruar 1924 Tartu – 28. oktoober 2009) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Peeter Päll ja Eeva Ahven · Näe rohkem »
Elli Riikoja
Elli Riikoja (kuni 1952 Koff, 2. september 1919 Suure-Jaani – 30. aprill 2008 Tallinn) oli eesti filoloog.
Uus!!: Peeter Päll ja Elli Riikoja · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Peeter Päll ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Peeter Päll ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Evar Saar
Evar Saar (võru keeles Saarõ Evar; sündinud 16. augustil 1969 Sõmerpalu vallas) on võro keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist.
Uus!!: Peeter Päll ja Evar Saar · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Peeter Päll ja Fääri keel · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (lühemalt ka Wiedemanni keeleauhind) on Eesti keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Uus!!: Peeter Päll ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind · Näe rohkem »
Inazio Agirregoikoa
Inazio Agirregoikoa (hispaaniapäraselt Ignacio Agirregoicoa Benito; vigaselt ka Benito Agirre, Benito Ignacio Aguirre või Benito Ignassio Agirre; 1923, Eibar, Hispaania – 9. märts 1944, Peipsi järv Mustvee lähedal) oli baski päritolu hispaania lendur, kes osales Teises maailmasõjas Nõukogude poolel ja langes tulevahetuses Eesti pinnal.
Uus!!: Peeter Päll ja Inazio Agirregoikoa · Näe rohkem »
Jūrmala
Jūrmala (tõlkes 'mererand') on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.
Uus!!: Peeter Päll ja Jūrmala · Näe rohkem »
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Peeter Päll ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »
Jogentagana
Jogentagana (ka Jõgentagana,Evald Tõnisson. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses Eesti esiajalugu, kaasautorid Lembit Jaanits, Silvia Laul, Vello Lõugas. Eesti Raamat, 1982. Lk 409Enn Tarvel. Sakala ja Ugandi kihelkonnad., lk 586–587 Joentaga, Jõetaga,Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion, 1990. Lk 88 Joentagan, Joentagana,Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. Lk 125–126 Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.
Uus!!: Peeter Päll ja Jogentagana · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Peeter Päll ja Kanada · Näe rohkem »
Kõrkvere
Kõrkvere on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Peeter Päll ja Kõrkvere · Näe rohkem »
Keelehooldekeskus
Keelehooldekeskus oli 17.
Uus!!: Peeter Päll ja Keelehooldekeskus · Näe rohkem »
Keelenõuanne
Keelenõuanne on Eesti Keele Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti „Keelehoole” väljund.
Uus!!: Peeter Päll ja Keelenõuanne · Näe rohkem »
Keelesaade
"Keelesaade" on eesti keelt ja teisi maailma keeli käsitlev Vikerraadio saade.
Uus!!: Peeter Päll ja Keelesaade · Näe rohkem »
Keeleteadlaste loend
Siin on loetletud keeleteadlasi.
Uus!!: Peeter Päll ja Keeleteadlaste loend · Näe rohkem »
KNAB
Kohanimeandmebaas (KNAB) on Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimeandmebaas.
Uus!!: Peeter Päll ja KNAB · Näe rohkem »
Kura kurk
Kura kurk ehk Irbe väin ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.
Uus!!: Peeter Päll ja Kura kurk · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Peeter Päll ja Leivu keel · Näe rohkem »
Onomastika
Onomastika ehk nimeõpetus (ka nimeteadus) on leksikoloogia haru, mis uurib peamiselt isiku- ja kohanimesid ning käsitleb nende algtähendust, päritolu ja muutumist.
Uus!!: Peeter Päll ja Onomastika · Näe rohkem »
Päll (perekonnanimi)
Päll on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Peeter Päll ja Päll (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Peeter Päll ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Peeter
Peeter on eesti mehenimi, mugandus apostel Peetruse nimest.
Uus!!: Peeter Päll ja Peeter · Näe rohkem »
Peeter Pall
Peeter Pall (sündinud 12. veebruaril 1965 Tartus) on eesti mikrobioloog.
Uus!!: Peeter Päll ja Peeter Pall · Näe rohkem »
Rēzekne
Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.
Uus!!: Peeter Päll ja Rēzekne · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Peeter Päll ja Sakala · Näe rohkem »
Sündinud 15. märtsil
Siin on loetletud 15. märtsil sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Peeter Päll ja Sündinud 15. märtsil · Näe rohkem »
Setomaa
Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.
Uus!!: Peeter Päll ja Setomaa · Näe rohkem »
Soopoolitse
Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond (ja võib-olla omaette väikemaakond) Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool.
Uus!!: Peeter Päll ja Soopoolitse · Näe rohkem »
Tallinna teenetemärk
Tallinna teenetemärk Tallinna teenetemärgid Tallinna teenetemärk on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
Uus!!: Peeter Päll ja Tallinna teenetemärk · Näe rohkem »
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Uus!!: Peeter Päll ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon (lühend: VÕK; kasutatud ka nimekuju: õigekeelsuskomisjon) oli 1960.
Uus!!: Peeter Päll ja Vabariiklik õigekeelsuskomisjon · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Peeter Päll ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Uus!!: Peeter Päll ja Vaiga · Näe rohkem »
Valgatabalve
Valgatabalve ehk Walgatabalwe oli Läti Henriku "Liivimaa kroonikas" mainitud paik Ugandis või Ugandi naabruses.
Uus!!: Peeter Päll ja Valgatabalve · Näe rohkem »
Variku
Variku on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas ja endises Risti kihelkonnas.
Uus!!: Peeter Päll ja Variku · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Peeter Päll ja Võru keel · Näe rohkem »
Võru kirjakeel
võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.
Uus!!: Peeter Päll ja Võru kirjakeel · Näe rohkem »
Võru kirjaviis
Võru kirjaviisi (vahtsõnõ kiräviiś 'uus kirjaviis') kinnitas 1995 Võru Instituudi poolt kokku kutsutud komisjon (Paul Hagu, Toomas Help, Sulev Iva, Enn Kasak, Valdek Pall, Peeter Päll, Seppo Suhonen, Tõnu Tender, Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso).
Uus!!: Peeter Päll ja Võru kirjaviis · Näe rohkem »
101 kiri
101 kiri on 2016.
Uus!!: Peeter Päll ja 101 kiri · Näe rohkem »
