Kiiremini kui brauser!
251 suhted: Aastaaberratsioon, Aastaparallaks, Aatom, Aberratsioon (astronoomia), Alang, Amatöörastronoomia, Anders Jonas Ångström, Andromeeda udukogu (romaan), Antaares, Antarktis, Asteroid, Asteroidide vöö, Astronoomia, Astronoomia ajalugu, Astronoomia mõisteid, Astronoomiline ühik, Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium, Üheksas planeet, Ütrium, Öö, Öpiku-Oorti pilv, Bode seadus, Callisto (Jupiteri kaaslane), Carl Sagan, Ceres (kääbusplaneet), Clemens VII, Dark Skies, Detsember 2006, Dione (kuu), Discovery programm, Edwin Hubble, Efemeriid, Ekliptika, Eksistentsiaalne risk, Elektriline päikesepuri, Enceladus, Ernst Öpik, Esimene kosmiline kiirus, Eugene Shoemaker, Euroopa Lõunaobservatoorium, Europa, EXO, Explanation and Reference, Füüsikaline süsteem, Fenrir (kuu), Flagshipi programm, Fomalhaut, Freeman Dyson, Gaia (kosmoseteleskoop), Galaktika, ..., Galaktikaparved ja galaktikagrupid, Galaktikasüsteem, Ganymedes (kuu), Geodeesia, Geoloogia, Giovanni Domenico Cassini, Gliese 581 c, Globen, Gravitatsioon, Halimede (kuu), Halley komeet, Haumea (kääbusplaneet), Hämarik, Heliofüüsika, Hermann von Helmholtz, Hiidplaneet, Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, Hiliskeskaeg, Huygens, Hyperion (kuu), Iapetus, Identsus, Igavese valguse tipp, Impaktstruktuur, Induktiivne loogika, Inguši Vabariigi lipp, InSight, Io (kuu), Ioonmootor, Ivan Jefremov, Jaanuar 2006, Johannes Kepler, Juno (kosmosesond), Jupiter, Kaksikplaneet, Kaltsium, Karl Popper, Kääbusplaneet, Keemiline element, Kepleri seadused, Kerbal Space Program, Kinnistäht, Kohalik Mull, Kohalik Tähtedevaheline Pilv, Komeet, Kondriidid, Konjunktsioon (astronoomia), Koperniku printsiip, Kosmiline kiirus, Kosmodroom, Kosmonautika, Kosmose koloniseerimine, Kosmoselend, Kraater, Ksenoon, Kuiperi vöö, Kuu, Kvasar, Laam, Laamtektoonika, Laavatunnel, Linnutee, Looded, Maa, Maa energiasüsteem, Maa magnetväli, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maailmasüsteem, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (P), Maaväline elu, Magnetosfäär, Marsi atmosfäär, Marsi maasarnastamine, Marss, Marss (täpsustus), Märts 2009, Merkuur, Messier 12, Meteoor, Michael J. Mumma, Mimas (kuu), Mnemoonika, Mount Wilsoni observatoorium, Mundilfari (kuu), NASA, Neptunus, Neptuun, Neutriinoastronoomia, New Frontiers, New Horizons, Nukliid, Oktoober 2008, On Denoting, Ookeaniplaneet, Orbiidi kalle, Orioni haru, Orioni projekt, Oumuamua, Parsek, Päike, Päikesesüsteemi teke ja areng, Päikesesüsteemi väikekeha, Päikesetorm, Põhjanael, Phobos, Pierre-Simon Laplace, Pioneer (automaatjaam), Pioneer 10, Planeedi definitsioon, Planeedi kaaslane, Planeedisüsteem, Planeet, Planeet X, Planetaarium, Planetoloogia, Pluuto, Pluuto uurimise ajalugu, Poolklassikalised kvantteooriad, Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus, Protoplaneet, Psührofiilid, Puhta mõistuse kriitika, Raud, Röntgenallikas, Röntgenastronoomia, Rhea (kuu), Sailor Moon, Samaariumi-neodüümi meetod, Satelliidi alamsüsteemid, Saturn, Saturni rõngad, Sänna taevarada, Süsinikkondriidid, Shoemaker–Levy 9, Skathi, SN 1572, Sodiaagivalgus, Solaris (romaan), Solenoidkahur, Spiraalgalaktika, Star Trek 4: Kodutee, Star Trek: Esimene kontakt, Star Trek: Film, Suur magmaprovints, Suur Pauk, Taevakehade loend, Tartu observatoorium, Tähtedevaheline lend, Tähtkuju, Tehiskaaslane, Teosoofia, Termotuumareaktsioon, Tharsise platoo, Theia (planeet), Titan, Titania, Tolar, Triton (kuu), Tsentripetaaljõud, Tumeaine, Tuul, Tycho Brahe, Universum, Uraan (planeet), UY Scuti, Valles Marineris, Van Alleni kiirgusvöönd, Väärisgaasid, Veega, Veenus, Veenuse koloniseerimine, Veenuse vöö, Vesi, Vesinik, Vikiklikivõistlus, Voyager 1, Voyager 2, Voyageri programm, VY Canis Majoris, Wild 2, WISE, (528219) 2008 KV42, 10 Hygeia, 136199 Eris, 14. november, 17. juuli, 17P/Holmes, 18. veebruar, 1850, 1930, 1974, 1983, 1995, 1999, 2001, 2003 QQ47, 2017, 24. aprill, 486958 Arrokoth, 90377 Sedna. Laienda indeks (201 rohkem) »
Aastaaberratsioon
Aastaaberratsioon on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) aberratsioon, mis sõltub Maa tiirlemisest ümber Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Aastaaberratsioon · Näe rohkem »
Aastaparallaks
Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Aastaparallaks · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Aatom · Näe rohkem »
Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Alang
Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Alang · Näe rohkem »
Amatöörastronoomia
perseiide Harrastusastronoomia hõlmab kõiki astronoomilisi vaatlusi ja tähistaeva uurimisega seotud tegevusi, mida teevad mittekutselised ehk harrastusastronoomid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Amatöörastronoomia · Näe rohkem »
Anders Jonas Ångström
Anders Jonas Ångström Anders Jonas Ångström (13. august 1814 Lögdö bruk, Hässjö kihelkond – 21. juuni 1874 Uppsala) oli rootsi füüsik ja astronoom, spektraalanalüüsi teerajaja.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Anders Jonas Ångström · Näe rohkem »
Andromeeda udukogu (romaan)
"Andromeeda udukogu" (vene keeles "Туманность Андромеды") on Ivan Jefremovi ulmeromaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus (umbes aastal 3230) Maal ja maailmaruumis.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Andromeeda udukogu (romaan) · Näe rohkem »
Antaares
Antaarese asukoht Skorpioni tähtkujus Antaares (ka Alpha Scorpii) on Skorpioni tähtkuju.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Antaares · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Antarktis · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Asteroid · Näe rohkem »
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Asteroidide vöö · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Astronoomia · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Astronoomia mõisteid
Siin on loetletud astronoomia mõisteid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Astronoomia mõisteid · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium
Vaade observatooriumile postmargil Şamaxı Naşīr ad-Dīn Ţūsī nimeline astrofüüsikaobservatoorium (aserbaidžaani keeles Nəsirəddin Tusi adına Şamaxı Astrofizika Rəsədxanası) on observatoorium Aserbaidžaanis umbes 144 km kaugusel Bakuust loodes ja 22 km Şamaxıst põhja pool.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Şamaxı astrofüüsikaobservatoorium · Näe rohkem »
Üheksas planeet
Planeet üheksa (ka üheksas planeet) on oletuslik suur planeet päikesesüsteemi äärealadel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Üheksas planeet · Näe rohkem »
Ütrium
Johan Gadolin avastas ütriumoksiidi Ütrium. Hõbevalge metall Ütrium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See on hõbeda-metallilise läikega siirdemetall, keemiliselt sarnane lantanoididega ning see liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ütrium · Näe rohkem »
Öö
Satelliidipilt ööst. Montaaž eri aegadel tehtud satelliidipiltidest Öö on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinna punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike) horisondist allpool.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Öö · Näe rohkem »
Öpiku-Oorti pilv
Kunstniku kujutus Öpiku-Oorti pilvest ja Kuiperi vööst, pildil on parandatud eraldiseisvate objektide nähtavust. Oletatav Öpiku-Oorti pilve kaugus Päikesest võrreldes ülejäänud päikesesüsteemiga Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Öpiku-Oorti pilv · Näe rohkem »
Bode seadus
Bode seadus ehk Titiuse-Bode seadus ehk Titius-Bode reegel oli hüpotees, mille kohaselt kõikide Päikesesüsteemi planeetide orbiitide suured poolteljed Päikesesüsteemis on seotud teatava lihtsa seaduspäraga.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Bode seadus · Näe rohkem »
Callisto (Jupiteri kaaslane)
Kallisto ehk Jupiter IV on planeedi Jupiter kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Callisto (Jupiteri kaaslane) · Näe rohkem »
Carl Sagan
Carl Edward Sagan (9. november 1934 Brooklyn – 20. detsember 1996 Seattle) oli USA astronoom, astrobioloog, kirjanik ja loodusteaduste populariseerija.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Carl Sagan · Näe rohkem »
Ceres (kääbusplaneet)
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Clemens VII
Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Clemens VII · Näe rohkem »
Dark Skies
"Dark Skies" on aastatel 1996–1997 eetris olnud USA telesari, mis on saanud Emmy auhinna.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Dark Skies · Näe rohkem »
Detsember 2006
Detsember 2006, kroonika.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Detsember 2006 · Näe rohkem »
Dione (kuu)
Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Dione (kuu) · Näe rohkem »
Discovery programm
Discovery programmi kodulehe päis (2017) Discovery on üks NASA programme Päikesesüsteemi uurimiseks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Discovery programm · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Efemeriid
Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Efemeriid · Näe rohkem »
Ekliptika
Ekliptika (.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ekliptika · Näe rohkem »
Eksistentsiaalne risk
Eksistentsiaalseteks riskideks nimetatakse tegureid, mis panevad ohtu inimkonna säilimise.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Eksistentsiaalne risk · Näe rohkem »
Elektriline päikesepuri
Elektriline päikesepuri on teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Elektriline päikesepuri · Näe rohkem »
Enceladus
Enceladus (Saturn II) on Saturni kaaslane, Saturni kuude hulgas on suuruselt kuues.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Enceladus · Näe rohkem »
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ernst Öpik · Näe rohkem »
Esimene kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »
Eugene Shoemaker
Eugene Merle Shoemaker (28. aprill 1928 – 18. juuli 1997) oli Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloogia teadusharu teerajaja.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Eugene Shoemaker · Näe rohkem »
Euroopa Lõunaobservatoorium
Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) on 16 Euroopa riigi vaheline astronoomiaorganisatsioon.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Euroopa Lõunaobservatoorium · Näe rohkem »
Europa
Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Europa · Näe rohkem »
EXO
EXO on Lõuna-Korea ja Hiina poistebänd, mis loodi 2011.
Uus!!: Päikesesüsteem ja EXO · Näe rohkem »
Explanation and Reference
"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Explanation and Reference · Näe rohkem »
Füüsikaline süsteem
Füüsikaline süsteem on füüsikaline objekt või nende objektide kogum, mida saab ümbritsevas aegruumis piiritleda ja määratleda.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Füüsikaline süsteem · Näe rohkem »
Fenrir (kuu)
Fenrir ehk Saturn XLI (esialgne tähis S/2004 S 16) on Saturni kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Fenrir (kuu) · Näe rohkem »
Flagshipi programm
Kosmosesondi Cassini foto Saturnist ja tema rõngastest Flagshipi programm on üks NASA programmidest Päikesesüsteemi uurimiseks, mis on mõeldud kõige ajakulukamate ning kallimate missioonide jaoks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Flagshipi programm · Näe rohkem »
Fomalhaut
Fomalhaut (α PsA, α Piscis Austrini, Lõunakala α; araabia فمالحوت fum al-ḩawt 'vaala suu') on lõunataevas paikneva Lõunakala tähtkuju näiva heleduse poolest heledaim täht ning näiva heleduse poolest 18.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Fomalhaut · Näe rohkem »
Freeman Dyson
Freeman John Dyson FRS (15. detsember 1923 Inglismaa – 28. veebruar 2020) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik, tuntud oma töödega kvantelektrodünaamika, tahkisefüüsika ja astronoomia vallas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Freeman Dyson · Näe rohkem »
Gaia (kosmoseteleskoop)
Gaia on Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop, mis tegeleb astromeetriaga: tähtede asukohtade ja kauguste mõõtmisega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Gaia (kosmoseteleskoop) · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Galaktika · Näe rohkem »
Galaktikaparved ja galaktikagrupid
Galaktikaparved ehk galaktikaklastrid ja galaktikagrupid ehk galaktikarühmad on suurimad gravitatsioonilise kuhjumise tulemusena tekkinud seotud süsteemid vaadeldavas Universumis.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Galaktikaparved ja galaktikagrupid · Näe rohkem »
Galaktikasüsteem
Galaktikasüsteem (inglise keeles galaxy system) on galaktikate kooslus.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Galaktikasüsteem · Näe rohkem »
Ganymedes (kuu)
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ganymedes (kuu) · Näe rohkem »
Geodeesia
Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Geodeesia · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Geoloogia · Näe rohkem »
Giovanni Domenico Cassini
pisi Giovanni Domenico Cassini (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo – 14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Giovanni Domenico Cassini · Näe rohkem »
Gliese 581 c
Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581, milles oli varem juba avastatud hiidplaneet Gliese 581 b. Gliese 581 c avastamine tõi endaga kaasa Gliese 581 d oletatava avastamise.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Gliese 581 c · Näe rohkem »
Globen
Nackast avanev vaade Globenile Globen (praeguse ametliku nimega Avicii Arena) on peamine spordi- ja kontserdihall Rootsi pealinnas Stockholmis.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Globen · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Halimede (kuu)
Halimede (kreeka sõnast Αλιμήδη), teise nimega Neptune IX, on Neptuuni kaaslane, mis on nimetatud kreeka usundi tegelaskuju nereiidi Halimede järgi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Halimede (kuu) · Näe rohkem »
Halley komeet
Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Halley komeet · Näe rohkem »
Haumea (kääbusplaneet)
Haumea (sümbol) on Päikesesüsteemi viies kääbusplaneet, mis avastati 2005.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Haumea (kääbusplaneet) · Näe rohkem »
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hämarik · Näe rohkem »
Heliofüüsika
Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Heliofüüsika · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees
Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkest, mille tulemusel võis tekkida Kuu Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees kirjeldab Kuu tekkimise ühte tõenäolist stsenaariumi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Huygens
Huygens oli Euroopa Kosmoseagentuuri maandur, mis maandus 2005.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Huygens · Näe rohkem »
Hyperion (kuu)
Hyperion ehk Saturn VII on üks Saturni kaaslastest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hyperion (kuu) · Näe rohkem »
Iapetus
Iapetus (vahel ka Japetus) on planeedi Saturn suuruselt kolmas kaaslane ja Päikesesüsteemis suuruselt üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Iapetus · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Identsus · Näe rohkem »
Igavese valguse tipp
Igavese valguse tipp (ingl a peak of eternal light (PEL)) on punkt Päikesesüsteemi taevakehal, mis pidevalt on päikesevalguses.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Igavese valguse tipp · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »
Inguši Vabariigi lipp
Inguši Vabariigi lipp on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluva Inguši Vabariigi lipp.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Inguši Vabariigi lipp · Näe rohkem »
InSight
InSight (Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport) oli NASA maandur (kosmoseaparaat), mille eesmärk oli uurida Marsi sisemust ja geoloogilist evolutsiooni.
Uus!!: Päikesesüsteem ja InSight · Näe rohkem »
Io (kuu)
Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Io (kuu) · Näe rohkem »
Ioonmootor
NASA 2,3 kW NSTAR ioonmootori testimine Deep Space 1 kosmosesüstiku küljes Jet Propulsioni laboris Ioonmootor on kosmosetehnikas kasutatav mootor, mis tekitab tõukejõu väljapaisatud kiirendatud ioonide reaktiivjõuga.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ioonmootor · Näe rohkem »
Ivan Jefremov
Ivan Jefremovi haud Komarovo kalmistul Peterburis Ivan Jefremov (vene keeles Иван Антонович Ефремов Ivan Antonovitš Jefremov; 22. aprill (vkj 9. aprill) 1908 Võritsa, Peterburi kubermang – 5. oktoober 1972 Moskva) oli vene teadusulmekirjanik, paleontoloog, tafonoomia rajaja, filosoof ja sotsiaalne mõtleja.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ivan Jefremov · Näe rohkem »
Jaanuar 2006
Jaanuar 2006, kroonika.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Jaanuar 2006 · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Juno (kosmosesond)
Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaksikplaneet
Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus Kaksikplaneediks nimetatakse tavaliselt planeedist (või kahest võrreldava massiga kääbusplaneedist) koosnevat süsteemi, mis pöörleb mõlemast planeedist väljaspool asuva massikeskme ümber.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kaksikplaneet · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Karl Popper · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kerbal Space Program
"Kerbal Space Program" (KSP) on kosmoselendude simulatsiooni mäng, mida arendab Mehhiko videomänguarendaja Squad.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kerbal Space Program · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kohalik Mull
Kunstniku kujutus Kohalikust Mullist Kohalik Mull (inglise keeles Local Bubble) on hõrendatud kuuma gaasi piirkond tähtedevahelises keskkonnas Linnutee galaktika Orioni haru sees.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kohalik Mull · Näe rohkem »
Kohalik Tähtedevaheline Pilv
Diagramm pilvest, mida Päikesesüsteem läbib Kohalik Tähtedevaheline Pilv (inglise keeles Local Interstellar Cloud) on tähtedevaheline pilv (suurusega umbes 30 valgusaastat), mida on praegusel ajal läbimas meie Päikesesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kohalik Tähtedevaheline Pilv · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Komeet · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kondriidid · Näe rohkem »
Konjunktsioon (astronoomia)
Kuust ülevalpool on näha Merkuuri ja Veenuse konjunktsiooni Konjunktsioon ehk ühendus (märk ☌) on Päikesesüsteemi kahe keha asend taevasfääril, kui nende geotsentriline ekliptiline pikkus on võrdne (või ligilähedane).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Konjunktsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Koperniku printsiip
Koperniku printsiip on filosoofiline printsiip, mille kohaselt inimesel ei ole Universumis erilist, väljavalitud kohta.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Koperniku printsiip · Näe rohkem »
Kosmiline kiirus
Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmiline kiirus · Näe rohkem »
Kosmodroom
Bajkongõri kosmodroom (Gagarini stardiplatvorm) Kosmodroom (vene keeles космодром) või kosmosekeskus on piiritletud maa-ala (koos ehitiste ja seadmetega) kosmoseaparaatide väljasaatmiseks, vastuvõtmiseks, katsetamiseks ja monteerimiseks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmodroom · Näe rohkem »
Kosmonautika
Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmonautika · Näe rohkem »
Kosmose koloniseerimine
Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »
Kosmoselend
Saturn V 9. novembril 1967 Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormil enne Apollo 4 starti Vene rakett Proton-K kosmosesse tõusmas, koormaks Rahvusvahelise Kosmosejaama moodul Zvezda, 12. juuli 2000 Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmoselend · Näe rohkem »
Kraater
Saint Helensi kraater (1980) Kameruni mäe kraatrid Kraater ehk vulkaanikraater on vulkaanilise materjali, vahel ka muu materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kraater · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ksenoon · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kuu · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kvasar · Näe rohkem »
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Laam · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laavatunnel
Laavatunnel on laava kiire voolamise tagajärjel laavavoolu sisse tekkinud tunnel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Laavatunnel · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Linnutee · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Looded · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa · Näe rohkem »
Maa energiasüsteem
Maa energiasüsteem on...
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa energiasüsteem · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud
Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »
Maailmasüsteem
Maailmasüsteem on ajalooline mõiste astronoomias.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maailmasüsteem · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Maaväline elu
Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maaväline elu · Näe rohkem »
Magnetosfäär
Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Magnetosfäär · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Marsi maasarnastamine
Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Marsi maasarnastamine · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Marss · Näe rohkem »
Marss (täpsustus)
*Marss on päikesesüsteemi neljas planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Marss (täpsustus) · Näe rohkem »
Märts 2009
Märts 2009, kroonika 2009.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Märts 2009 · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Merkuur · Näe rohkem »
Messier 12
Messier 12 (ka M12 ja NGC 6128) on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Messier 12 · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Meteoor · Näe rohkem »
Michael J. Mumma
Michael J. Mumma on ameerika astrofüüsik.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Michael J. Mumma · Näe rohkem »
Mimas (kuu)
Mimas ehk Saturn I on üks Saturni kaaslastest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mimas (kuu) · Näe rohkem »
Mnemoonika
Gregoriuse kalendri kuude pikkuse meeldejätmiseks on levinud sõrmenukkide mnemoonika, kus iga nukk tähistab 31-päevast kuud Mnemoonika (tuntud ka kui mälutehnika ja mälukunst, mnemotehniliste võtete kogum, mnemotehnika või mnemovõtete kogum) on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mnemoonika · Näe rohkem »
Mount Wilsoni observatoorium
Observatooriumi asukoht kaardil Vaade observatooriumile Mount Wilsoni observatoorium on observatoorium Ameerika Ühendriikides California osariigis Los Angelese maakonnas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mount Wilsoni observatoorium · Näe rohkem »
Mundilfari (kuu)
Cassini tehtud pilt Mundilfarist (hele täpp allpool paremal) Mundilfari ehk Saturn XXV (esialgne tähis S/2000 S 9) on üks Saturni kaugematest kaaslastest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mundilfari (kuu) · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Päikesesüsteem ja NASA · Näe rohkem »
Neptunus
Neptunus kaarikul, mida veavad merihobud (hippokamposed). Mosaiik 3. sajandist pKr, Sūsah Neptunus (ladina keeles Neptūnus) oli vanarooma mütoloogias ja usundis mere- ja jõgede jumal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Neptunus · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Neptuun · Näe rohkem »
Neutriinoastronoomia
IceCube http://icecube.wisc.edu/ neutriinodetektori DOM moodul Neutriinoastronoomia on astronoomia haru, mis uurib maailmaruumi objekte neist lähtuvate neutriinode vahendusel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Neutriinoastronoomia · Näe rohkem »
New Frontiers
Discovery programmi kodulehe päis, 2017 New Frontiers on NASA programm, mille eesmärgiks on uurida Päikesesüsteemi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja New Frontiers · Näe rohkem »
New Horizons
New Horizons on NASA planeetidevaheline automaatjaam, mis uurib Pluutot, selle kaaslasi ja Kuiperi vööd.
Uus!!: Päikesesüsteem ja New Horizons · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Nukliid · Näe rohkem »
Oktoober 2008
Oktoober 2008, kroonika.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Oktoober 2008 · Näe rohkem »
On Denoting
"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.
Uus!!: Päikesesüsteem ja On Denoting · Näe rohkem »
Ookeaniplaneet
Kunstniku kujutis ookeaniplaneedist Ookeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ookeaniplaneet · Näe rohkem »
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »
Orioni haru
Orioni haru nähtuna Egiptusest Orioni haru, ka Kohalik Haru (inglise keeles Orion Arm, Local Arm) on galaktiline haru Linnutee galaktikas, milles paikneb meie Päikesesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Orioni haru · Näe rohkem »
Orioni projekt
Kunstniku nägemus Orioni projekti tulemusel valminud kosmoselaevast Orioni projekt (inglise keeles Project Orion) oli aastatel 1958–1963 valdavalt USA-s toimunud uuringute seeria eesmärgiga kasutada tuumarelvi kosmoselaevade jõuallikana (nn tuuma-impulssajam).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Orioni projekt · Näe rohkem »
Oumuamua
Oumuamua on 2017.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Oumuamua · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Parsek · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi väikekeha
Päikesesüsteemi väikekeha on Päikesesüsteemis tiirlev taevakeha, mis ei ole planeet, kääbusplaneet või planeedi kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päikesesüsteemi väikekeha · Näe rohkem »
Päikesetorm
Päikesetorm on Päikese pinna häiritud olek, mis võib teatud juhtudel levida üle heliosfääri, mõjutades kogu Päikesesüsteemi, sealhulgas Maad ja selle magnetosfääri.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päikesetorm · Näe rohkem »
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Põhjanael · Näe rohkem »
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Phobos · Näe rohkem »
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »
Pioneer (automaatjaam)
Konstrueerimisel Pioneer 10 Pioneer oli Ameerika Ühendriikide mehitamata kosmoseaparaatide seeria.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pioneer (automaatjaam) · Näe rohkem »
Pioneer 10
Pioneer 10 (tuntud ka kui Pioneer F) oli NASA kosmosesond, mis startis 1972.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pioneer 10 · Näe rohkem »
Planeedi definitsioon
Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeedisüsteem
Planeedisüsteem ehk päikesesüsteem on tähe või tähesüsteemi ümber tiirlev planeetide kogum.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeedisüsteem · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeet · Näe rohkem »
Planeet X
Planeet X ehk Transpluuto ehk Transuraan ehk kümnes planeet on hüpoteetiline Pluuto orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeet X · Näe rohkem »
Planetaarium
Belgradi planetaariumi saal "päeval" Belgradi planetaariumi saal "öösel", seansi ajal Tähtkujude kunstipärased joonistused planetaariumietenduses Tänapäevane munakujuline Zeissi projektor (UNIVERSARIUM Mark IX) Hamburgi planetaariumis Planetaarium on etendusasutus, kus korraldatakse peamiselt harivaid ja meelelahutuslikke etendusi astronoomia ja tähistaeva teemal või õpetatakse astronoomilist navigatsiooni.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planetaarium · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pluuto · Näe rohkem »
Pluuto uurimise ajalugu
Pluuto uurimist oli kavandatud alates 1930.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pluuto uurimise ajalugu · Näe rohkem »
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »
Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus
Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus (Centre national d'études spatiales; CNES) on Prantsusmaa riiklik kosmoseagentuur.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus · Näe rohkem »
Protoplaneet
Protoplaneet 4 Vesta Protoplaneet on suur planeedialge.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Protoplaneet · Näe rohkem »
Psührofiilid
Psührofiilid on ekstremofiilsed organismid, kelle elutegevuseks on soodsad ebatavaliselt madalad temperatuurid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Psührofiilid · Näe rohkem »
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Raud · Näe rohkem »
Röntgenallikas
Röntgenallikas on kosmoses paiknev objekt, mis kiirgab röntgenikiirgust, mis eristub kosmose üldisest röntgenikiirguse foonist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Röntgenallikas · Näe rohkem »
Röntgenastronoomia
Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Röntgenastronoomia · Näe rohkem »
Rhea (kuu)
Rhea on üks Saturni kaaslastest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Rhea (kuu) · Näe rohkem »
Sailor Moon
"Sailor Moon" (jaapani keeles 美少女戦士セーラームーン (Bishōjo Senshi Sērā Mūn 'Kaunis Sõdur Sailor Moon')) on animesari ning selle aluseks olnud Naoko Takeuchi manga.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Sailor Moon · Näe rohkem »
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »
Satelliidi alamsüsteemid
ESTCube-1 ehitust ja alamsüsteeme illustreeriv joonis Satelliidi alamsüsteem on osa satelliidist, mis täidab ühte kindlat ülesannet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Satelliidi alamsüsteemid · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Saturn · Näe rohkem »
Saturni rõngad
Saturn ja rõngad 2007. aastal Saturni rõngad on Saturni ekvatoriaaltasandil asuv rõngastesüsteem, mis koosneb mikromeetri kuni kilomeetri suurustest osakestest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Saturni rõngad · Näe rohkem »
Sänna taevarada
Sänna taevarada (august, 2013) Sänna taevarada (august, 2013) Sänna taevarada on Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna ja Hurda küla läbiv matkarada, kuhu on pandud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1: 1 miljardile (ehk 1 mm-le vastab 1000 km).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Sänna taevarada · Näe rohkem »
Süsinikkondriidid
Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab kaheksat kondriitmeteoriitide rühma ja mõnda rühmitamata meteoriiti.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Süsinikkondriidid · Näe rohkem »
Shoemaker–Levy 9
Komposiitfoto 21 tükiks purunenud komeedist Shoemaker-Levy 9 Pruunid plekid Jupiteri pinnal on kokkupõrkest tekkinud armid Shoemaker–Levy 9 (ametlik tähistus D/1993 F2) oli komeet, mis purunes 1992.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Shoemaker–Levy 9 · Näe rohkem »
Skathi
Skathi või Saturn XXVII on Saturni looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Skathi · Näe rohkem »
SN 1572
SN 1572 (ka Tycho supernoova või lihtsalt Tycho noova), "B Kassiopeia" (B Cas) või 3C 10 oli Ia tüüpi supernoova Kassiopeia tähtkujus.
Uus!!: Päikesesüsteem ja SN 1572 · Näe rohkem »
Sodiaagivalgus
Sodiaagivalgus Sodiaagivalgus on tuhm ja hajus valge kuma, mida võib näha öötaevas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Sodiaagivalgus · Näe rohkem »
Solaris (romaan)
"Solarise" erinevad väljaanded Solaris on Poola kirjaniku Stanisław Lemi psühholoogiline ulmeromaan.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Solaris (romaan) · Näe rohkem »
Solenoidkahur
Lihtsustatud diagramm mitmeastmelisest solenoidkahurist. Kujutatud on kolme mähist koos kiirendatava keha ja trumliga Solenoidkahur on ferromagnetiliste kehade kiirendi, mis koosneb ühest või mitmest järjestikusest mähisest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Solenoidkahur · Näe rohkem »
Spiraalgalaktika
Spiraalgalaktika NGC 1232 Eriidanuse tähtkujus Spiraalgalaktika on üks tüüp galaktikaid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Spiraalgalaktika · Näe rohkem »
Star Trek 4: Kodutee
"Star Trek 4: Kodutee" on 1986.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Star Trek 4: Kodutee · Näe rohkem »
Star Trek: Esimene kontakt
"Star Trek: Esimene kontakt" on Ameerika Ühendriikide ulmefilm.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Star Trek: Esimene kontakt · Näe rohkem »
Star Trek: Film
"Star Trek: Film" on täispikk Ameerika Ühendriikide ulmefilm, mis esilinastus 1979.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Star Trek: Film · Näe rohkem »
Suur magmaprovints
Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Suur magmaprovints · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Taevakehade loend
Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Taevakehade loend · Näe rohkem »
Tartu observatoorium
Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tartu observatoorium · Näe rohkem »
Tähtedevaheline lend
ussiaugu Tähtedevaheline reisimine on mehitatud või mehitamata reis ühe tähe juurest teise juurde.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tähtedevaheline lend · Näe rohkem »
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tähtkuju · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Teosoofia
Teosoofia (vanakreeka θεοσοφία (theosophia), sõnadest θεός (theos) 'jumalik olend' + σοφία (sophia) 'tarkus', seega 'jumalate tarkus' või 'teadmine jumalikust') tähendab jumalikku tarkust – sellist tarkust, nagu on jumalatel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Teosoofia · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tharsise platoo
Tharsise platoo topograafiline kaart Tharsise platoo on vulkaaniline platoo mis asub Marsi ekvaatori lähedal läänepoolkeral.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tharsise platoo · Näe rohkem »
Theia (planeet)
Theia on hüpoteetiline iidne planeedi massiga taevakeha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Theia (planeet) · Näe rohkem »
Titan
Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Titan · Näe rohkem »
Titania
Titania on Uraani suurim looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Titania · Näe rohkem »
Tolar
Tolar oli Sloveenia rahaühik.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tolar · Näe rohkem »
Triton (kuu)
Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Triton (kuu) · Näe rohkem »
Tsentripetaaljõud
Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tsentripetaaljõud · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tumeaine · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tuul · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Universum · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
UY Scuti
UY Scuti aastal 2003(Digitized Sky Survey) UY Scuti (BD-12°5055) on Kilbi tähtkuju punane hüperhiid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja UY Scuti · Näe rohkem »
Valles Marineris
Valles Marineris on Marsi ekvaatoril asuv kanjonite süsteem, mis on üle 4000 km pikk, maksimaalselt 200 km lai ja kuni 7 km sügavune.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Valles Marineris · Näe rohkem »
Van Alleni kiirgusvöönd
Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Veega
Veega asukoht Lüüra tähtkujus Veega koos teda ümbritseva udupilvega Veega (tähistatud ka kui Alpha Lyrae) on Lüüra tähtkuju heledaim täht, mis on tähistaevas heleduselt viies ning põhjataevas Arktuuruse järel heleduselt teine.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Veega · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Veenus · Näe rohkem »
Veenuse koloniseerimine
Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Veenuse koloniseerimine · Näe rohkem »
Veenuse vöö
Veenuse vöö on optikanähtus, mida võib näha teatud ajavahemiku jooksul enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Veenuse vöö · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Vesinik · Näe rohkem »
Vikiklikivõistlus
Wikiracing 2023. aasta tšempion Kevin Payravi (keskel). Võistlus toimus Wikimania 2023 raames Singapuris. Vikiklikivõistlus (inglise keeles Wikiracing) on ühelt juhuslikult Vikipeedia lehelt teisele jõudmine võimalikult väheste tekstisiseste linkide abil.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Vikiklikivõistlus · Näe rohkem »
Voyager 1
Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Voyager 1 · Näe rohkem »
Voyager 2
Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Voyager 2 · Näe rohkem »
Voyageri programm
Voyageri programm on Ameerika Ühendriikide kosmoseprogramm, mille raames saadeti Päikesesüsteemi uurima kaks kosmosesondi, Voyager 1 ja Voyager 2.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Voyageri programm · Näe rohkem »
VY Canis Majoris
VY Canis Majorise ja Päikese suuruste võrdlus VY Canis Majoris (VY CMa) on hapnikurikas täht Suure Peni tähtkujus, punane hiid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja VY Canis Majoris · Näe rohkem »
Wild 2
Wild 2 pildistatuna Stardustilt jaanuaris 2004 Wild 2 ehk 81P (ametlikult 81P/Wild) on komeet, mis on nime saanud Šveitsi astronoomi Paul Wildi järgi, kes avastas selle 1978.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Wild 2 · Näe rohkem »
WISE
WISE (inglise keeles Wide-field Infrared Survey Explorer 'laia vaateväljaga infrapunase jälgimise teel avastaja') on NASA infrapunaspektris töötav lairibakosmoseteleskoop.
Uus!!: Päikesesüsteem ja WISE · Näe rohkem »
(528219) 2008 KV42
2008 KV42 on 2008.
Uus!!: Päikesesüsteem ja (528219) 2008 KV42 · Näe rohkem »
10 Hygeia
thumb 10 Hygeia on asteroid päikesesüsteemis Asteroidide vöös.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 10 Hygeia · Näe rohkem »
136199 Eris
136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 136199 Eris · Näe rohkem »
14. november
14.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 14. november · Näe rohkem »
17. juuli
17.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 17. juuli · Näe rohkem »
17P/Holmes
pisi 17P/Holmes on perioodiline komeet Päikesesüsteemis, mille avastas 1892.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 17P/Holmes · Näe rohkem »
18. veebruar
18.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 18. veebruar · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 1850 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 1930 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 1974 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 1983 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 1995 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 1999 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 2001 · Näe rohkem »
2003 QQ47
Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 2003 QQ47 · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 2017 · Näe rohkem »
24. aprill
24.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 24. aprill · Näe rohkem »
486958 Arrokoth
Hubble'i kosmoseteleskoobi tehtud 5 fotost kombineeritud foto. Roheliste sõõridega on tähistatud 2014 MU69 kujutised 10-minutiliste vahedega tehtud fotodel. 486958 Arrokoth (senine tähistus (486958) 2014 MU69, mitteametlikult Ultima Thule; varasemad tähistused PT1 ja 1110113Y) on Neptuuni-tagune objekt, mis asub Päikesesüsteemi välisosas paiknevas Kuiperi vöös.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 486958 Arrokoth · Näe rohkem »
90377 Sedna
Foto, mille abil avastati Sedna Sedna orbiit 90377 Sedna (sümbol: ⯲) on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 90377 Sedna · Näe rohkem »
