Kiiremini kui brauser!
144 suhted: Aasid, Agder, Ale (õlu), Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt, Anglosaksi Inglismaa, Anglosaksid, Aremarki vald, Asgard, Assanduni lahing, Attila, August Ludwig von Schlözer, Aurskog-Hølandi vald, Ð, Øyeren, Å, Bestla, Bränd, Burgundia, Burgundid, Codex Regius, Danelaw, Derby, Dimmu Borgir, Dinklage, Dovre vald, Drøbak, Eiríkr Punane, Erebos, Eric Linklater, Fääri kirjandus, Flåm, Foula, Freya, Gamviki vald, Gausdali vald, Gjerstad, Grani vald, Gröönlaste saaga, Grytten, Gyda, Gyda Eiriksdatter, Halvdan Must, Hapusilk, Harald Gille, Harald Hallmantel, Harald Kaunisjuus, Harald Sinihammas, Hålogaland, Heimskringla, Hopseidet, ..., Idagoodid, Island, Islandi keel, Islandi vaba riik, Ivar Aasen, J. R. R. Tolkien, Járnsaxa, Karmøy vald, Keelte loend, Keskinglise keel, Kipper, Knud, Konungs skuggsjá, Kringel, Limingen, Lindåsi vald, Lindesnesi vald, Lofoodid, Lunneri vald, Maakond (Norra), Magnus Hea, Magnus Lagabøte, Mark (territoorium), Mõõk, Mehamn, Miðgarðr, Mieszko I, Minnesund, Mjøsa, Muinaspõhja keel, Naddoddur, Naglfar, Nädal, Nøtterøy, Njördr, Nordkinni poolsaar, Nordre Landi vald, Norni keel, Nornid, Norra, Norra kirjandus, Norra kuningriik (872–1397), Norra nimi, Odin, Odr, Ofotfjorden, Olav Kyrre, Ottar Hålogalandist, Põhjamaade kirjandus, Põhjamere impeerium, Põhjasaared, Putkaste (Hiiumaa), Ragnar Lothbrok, Ragnarök, Reede, Ringebu vald, Roa, Rootsi keel, Saaga, Saar (perekond), Seiðr, Seli vald, Sigrid (eesnimi), Sigurd, Sigurd Magnusson, Skrælingjar, Stamford Bridge'i lahing, Surtr, Suuränn, Suusakuurort, Svealased, Svend Harkhabe, Taani, Taani keel, Taani nimi, Tšuudid, Thor, Trääl, Trøndelag, Tyr, Tysfjorden, Valhalla, Vanagutni keel, Vanainglise keel, Vanaislandi keel, Vangi vald, Völuspaa, Vene, Viikingid, Visby, Vsevolod I, Wicklow, William Morris, Yding Skovhøj. Laienda indeks (94 rohkem) »
Aasid
Aasid (vanapõhja Æsir 'vaiad', ainsuses Áss; germaani algkeeles *ansuz) on skandinaavia mütoloogias noorem jumalatesugu (vanem jumalatesugu on vaanid).
Uus!!: Vanapõhja keel ja Aasid · Näe rohkem »
Agder
Agder (vanapõhja Agðir) on Norra ajalooline piirkond (landsdel), mis paikneb Rogalandi maakonnast idas ja Vestfold og Telemargi maakonnast läänes.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Agder · Näe rohkem »
Ale (õlu)
Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ale (õlu) · Näe rohkem »
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt
Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt · Näe rohkem »
Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Anglosaksi Inglismaa · Näe rohkem »
Anglosaksid
kiivri rekonstruktsioon mis arvatavasti kuulus Rædwaldile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti Vana-Uppsalast Anglosaksid olid germaani hõimud, kes rändasid alates 5.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Anglosaksid · Näe rohkem »
Aremarki vald
Aremark on vald Norras Vikeni maakonnas ümber Haldenvassdrageti, Haldeni vallast kagus Rootsi piiri ääres.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Aremarki vald · Näe rohkem »
Asgard
Asgard (vanapõhja keeles Ásgarðr) on muinaspõhja mütoloogias jumalate (aaside) vald, mis on eraldi surelike vallast (Midgard).
Uus!!: Vanapõhja keel ja Asgard · Näe rohkem »
Assanduni lahing
Ashingdoni mägi: üks võimalikke lahingukohti Knud Suure Põhjamere impeerium (1016–1035) Assanduni lahing (või Essendune'i lahing) peeti 1016.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Assanduni lahing · Näe rohkem »
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Uus!!: Vanapõhja keel ja Attila · Näe rohkem »
August Ludwig von Schlözer
August Ludwig von Schlözer, 1779 August Ludwig von Schlözer (5. juuli 1735 Gaggstatt, Württemberg – 9. september 1809 Göttingen) oli saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Vanapõhja keel ja August Ludwig von Schlözer · Näe rohkem »
Aurskog-Hølandi vald
Aurskog-Hølandi vald on vald Norras Vikeni maakonnas, Romerike piirkonna osa.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Aurskog-Hølandi vald · Näe rohkem »
Ð
Ð (ð) on ladina kirja täht, mis on kasutusel fääri ja islandi keeles.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ð · Näe rohkem »
Øyeren
Øyeren on järv Norras Vikeni maakonna Lillestrømi, Rælingeni, Enebakki, Indre Østfoldi valla territooriumil Lillestrømist kagust.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Øyeren · Näe rohkem »
Å
Åå Å(å) on norra ja taani tähestiku 29.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Å · Näe rohkem »
Bestla
Bestla (vanapõhja keeles Bestla) on skandinaavia mütoloogias naishiid (jöötun), keda nii EddadesVanem Edda, Hávamál, värss 140.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Bestla · Näe rohkem »
Bränd
Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Bränd · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Burgundid · Näe rohkem »
Codex Regius
Codex Regius (islandi keeles Konungsbók; tõlkes 'Kuningaraamat'), arhiivitähistusega GKS 2365 4º (Gammel Kongelig Samling), on keskaegne Islandi manuskript (koodeks), milles on kirjas "Vanema Edda" moodustavad 29 vanapõhjakeelset poeemi.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Codex Regius · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Danelaw · Näe rohkem »
Derby
Derby on linn Inglismaal, Derbyshire'i halduskeskus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Derby · Näe rohkem »
Dimmu Borgir
Dimmu Borgir on norra black metal'i ansambel, mis tegitseb Oslos.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Dimmu Borgir · Näe rohkem »
Dinklage
Dinklage Dinklage on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Vechta kreisis.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Dinklage · Näe rohkem »
Dovre vald
Dovre on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Dovre vald · Näe rohkem »
Drøbak
John William Edy maal "Drøbaki linn" Drøbak on linn Norras Vikeni maakonnas, Frogni valla keskus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Drøbak · Näe rohkem »
Eiríkr Punane
Eiríkr Punane Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Eiríkr Punane · Näe rohkem »
Erebos
Erebos (ladinapäraselt Erebus) on vanakreeka mütoloogias pimeduse jumal.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Erebos · Näe rohkem »
Eric Linklater
Eric Robert Russell Linklater (8. märts 1899 Penarth, Wales – 7. november 1974 Aberdeen, Šotimaa) oli šoti kirjanik.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Eric Linklater · Näe rohkem »
Fääri kirjandus
Fääri kirjandus on fääri keeles või Fääri saarte asukate kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Fääri kirjandus · Näe rohkem »
Flåm
Flåmi sadam ja raudteejaam Flåm on küla Norras Sogn og Fjordane maakonnas Aurlandi vallas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Flåm · Näe rohkem »
Foula
Foula saar nähtuna kaugusest Punasega saare asukoht Foula (šoti keeles Foola, gaeli keeles Fughlaigh, vanapõhja keeles Fugløy) on Šotimaa Shetlandi saarestikus asuv saar.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Foula · Näe rohkem »
Freya
Jumalanna Freyja, illustratsioon 17. saj Islandi käsikirjast Freya (vanapõhja keeles Freyja 'naine, emand'; ka Vanadis 'vaanide tütar') on muinaspõhja mütoloogia üks tähtsamaid ja populaarsemaid jumalannasid.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Freya · Näe rohkem »
Gamviki vald
Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Gamviki vald · Näe rohkem »
Gausdali vald
Gausdali vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Gausdali vald · Näe rohkem »
Gjerstad
Gjerstad (ka Kjørkebygda ('Kirikuküla')) on asula Norras Agderi maakonnas, Gjerstadi valla keskus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Gjerstad · Näe rohkem »
Grani vald
Grani vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Grani vald · Näe rohkem »
Gröönlaste saaga
Suvi Gröönimaa rannikul umbes aastal 1000; kunstnik Carl Rasmusseni nägemus Gröönlaste saaga (vanapõhja keeles Grœnlendinga saga) on üks Islandlaste saagadest.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Gröönlaste saaga · Näe rohkem »
Grytten
Grytten on ebamääraste piiridega piirkond Norras Møre og Romsdali maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Grytten · Näe rohkem »
Gyda
Gyda on naisenimi.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Gyda · Näe rohkem »
Gyda Eiriksdatter
Gyda Eiriksdatter (vanapõhja Gyða Eiríksdóttir) oli Snorri Sturlusoni järgi Hordalandi kuninga Eiriki tütar, üks Norra kuninga Harald Kaunisjuukse abikaasadest.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Gyda Eiriksdatter · Näe rohkem »
Halvdan Must
Halvdan Must (norra Halvdan Svarte, vanapõhja Hálfdan svarti) oli Ida-Norra väikekuningas 9. sajandist, Gudrød Halvdansson Veidekonge ja Åsa Haraldsdatteri, Agderi kuninga Harald Granraude tütre poeg, Harald Kaunisjuukse isa.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Halvdan Must · Näe rohkem »
Hapusilk
Hapusilk ehk ''surströmming'' Hapusilk ehk hapendatud räim (rootsi keeles surströmming) on Rootsi päritoluga toit, mida toodetakse põhiliselt Rootsi kõrgrannikul (Botnia lahe lõunapoolses osas).
Uus!!: Vanapõhja keel ja Hapusilk · Näe rohkem »
Harald Gille
Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Harald Gille · Näe rohkem »
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Hålogaland
Hålogaland (vanapõhja Hálogaland) oli keskaegse Norra kõige põhjapoolsem maakond.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Hålogaland · Näe rohkem »
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Heimskringla · Näe rohkem »
Hopseidet
maanteelt 888 ida suunas Hopseidet (põhjasaami keeles Nuorri) on maakitsus Norras Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki vallas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Hopseidet · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Idagoodid · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Island · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Islandi keel · Näe rohkem »
Islandi vaba riik
Islandi vaba riik, ka Islandi vabariik (islandi keeles þjóðveldið või harvemini goðaveldið), oli Islandi saarel asunud riik.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Islandi vaba riik · Näe rohkem »
Ivar Aasen
Ivar Aasen Ivar Aasen (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre, Ørsta vald – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ivar Aasen · Näe rohkem »
J. R. R. Tolkien
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 Bloemfontein – 2. september 1973 Bournemouth) oli inglise proosakirjanik, luuletaja, keeleteadlane ja akadeemik, kes on tuntud eeskätt kirjandusteoste "Kääbik ehk Sinna ja tagasi" ja "Sõrmuste isand" autorina.
Uus!!: Vanapõhja keel ja J. R. R. Tolkien · Näe rohkem »
Járnsaxa
Járnsaxa (vanapõhja keeles ligikaudu 'raudväits') on üks jöötuneid skandinaavia mütoloogiast.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Járnsaxa · Näe rohkem »
Karmøy vald
Røyksund Karmøy vald on vald Norras Rogalandi maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Karmøy vald · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Keskinglise keel · Näe rohkem »
Kipper
Kipper ka kippar (laevnik, alamsaksa schipper, vanarootsi skipari) on laevajuhi ja -omaniku ajalooline nimetus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Kipper · Näe rohkem »
Knud
Knud (ka Kanute, Knut, Cnut või Kanut) on Skandinaavia mehenimi.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Knud · Näe rohkem »
Konungs skuggsjá
Lehekülg "Konungs skuggsjást" thumb "Konungs skuggsjá" (vanapõhja keeles, "kuninga peegel"; ladina "Speculum regale"; tänapäeva norra keeles "Kongsspegelen" või "Kongespeilet" (Bokmål)) on umbkaudu 1250.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Konungs skuggsjá · Näe rohkem »
Kringel
Kringel (alamsaksa keeles kringel, "Eesti keele seletav sõnaraamat". Suuremad kringlid on tavaliselt palmikukujuliste keerdudega. Kringlid on levinud peamiselt Põhja-Euroopas Saksamaalt ja Hollandist Skandinaavia ja Baltimaadeni, kuid mõnel määral tuntakse neid ka Venemaal ja Ameerika Ühendriikides (kus neid seostatakse peamiselt Taani mõjudega). Kringlid võivad olla nii soolased kui ka magusad, enamasti tehakse neid pärmitainast. Soolakringliteks kutsutakse väikesi soolaseid, vesikringlitesarnaseid küpsetisi, mida tarvitatakse suupistena. Suhkrukringlid on mõnevõrra suuremad maiustused, mis tehakse vahel ka mure- või lehttainast. Suuremad kringlid on tavaliselt täidise või lisanditega (nt rosinakringel), neid kasutatakse sageli pidulikel puhkudel tordi asemel. Soolastest on Eestis populaarsed näiteks singi-juustukringlid. Magusas täidises on sageli rosinad, martsipan, kohupiim, kaneel, kardemon, pähklid jms ning kringlikatteks šokolaad. Uuemal ajal müüakse kringlitena ka analoogseid küpsetisi, mis on mitte kaheksakujulised, vaid sõõrjad ja mida varem nimetati pärgadeks. Tõenäoliselt pärinevad kringlid vesikringlist (saksa Brezel), mille katoliku mungad tõid Taani 13. sajandil. Taani ja norra keeles nimetatakse kringleid kringle, mitmus kringler; rootsi keeles kringla, mitmus kringlor; soome keeles rinkeli ja saksa keeles Kringel. Hollandis tuntakse üht tüüpi magusat kringlit nimetusega krakeling. Venemaal tuntakse kringleid 18. sajandist. 1710. aastal Venemaaga liidetud Soome linn Viiburi on tuntud "kringlilinnana" (vene keeles "Крендельный город"). Viiburi kringel (soome keeles viipurinrinkeli) on magus, kardemoni ja paljude muude vürtsidega küpsetis, mis väidetavalt pärineb 14. sajandist, põhineb frantsiskaani munkade retseptil ja jõudis Peeter I ajal ka Vene tsaaride lauale. Ligikaudu 16. sajandist saati on sepistatud kringlid kasutusel pagaripoodide sümbolina.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Kringel · Näe rohkem »
Limingen
Limingen (lõunasaami Lyjmede) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Limingen · Näe rohkem »
Lindåsi vald
Lindåsi vald oli vald Norras Hordalandi maakonna kirdeosas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Lindåsi vald · Näe rohkem »
Lindesnesi vald
Lindesnesi vald on vald Norras Agderi maakonna lõunaosas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Lindesnesi vald · Näe rohkem »
Lofoodid
Lofoodid ja Vesterålen Lofoodid on saarestik Põhja-Norras Nordlandi maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Lofoodid · Näe rohkem »
Lunneri vald
Lunneri vald on vald Norras Vikeni maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Lunneri vald · Näe rohkem »
Maakond (Norra)
Norra maakonnad Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Maakond (Norra) · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Magnus Lagabøte
Magnus Lagabøte (vanapõhja Magnús lagabœtir; ka Magnus Håkonsson või Magnus VI; 1238 Tunsberg – 9. mai 1280 Bergen) oli Norra kuningas aastail 1263–1280.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Magnus Lagabøte · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Mõõk
Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Mõõk · Näe rohkem »
Mehamn
Vaade Mehamni keskusele läänest Mehamn (ka Mehavn; põhjasaami keeles Donjevuotna, kveeni keeles Meehamina) on asula Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkinni poolsaare põhjarannikul Barentsi mere ääres, Gamviki valla halduskeskus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Mehamn · Näe rohkem »
Miðgarðr
Miðgarðr (vanapõhja keeles 'keskmine õu') on muinaspõhja mütoloogias inimeste maailm, üks üheksast maailmast.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Miðgarðr · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Mieszko I · Näe rohkem »
Minnesund
Minnesundi raudteesild üle Vorma jõe. Vaade jõe läänekaldalt. Minnesund on asula Norras Vikeni maakonnas Eidsvolli vallas koha juures, kus Mjøsa järve lõunasopist saab alguse Vorma jõgi.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Minnesund · Näe rohkem »
Mjøsa
Mjøsa on järv Norra lõunaosas Innlandeti ja Vikeni maakonna piiril, Oslost umbes 100 km põhjas, Norra suurim järv.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Mjøsa · Näe rohkem »
Muinaspõhja keel
Gallehusi kuldsarvest (5. sajand, Taani), mis kannab muinaspõhjakeelset ruunikirja. R. J. Paulli joonis, 1734 Muinaspõhja keel ehk muinasskandinaavia keel (rootsi urnordiska, inglise Proto-Norse) on vanim tõendatud põhjagermaani keele kuju.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Muinaspõhja keel · Näe rohkem »
Naddoddur
Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr) oli fäärlasest viiking, keda peetakse Islandi avastajaks.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Naddoddur · Näe rohkem »
Naglfar
Naglfar või Naglfari (vanapõhja keeles "küünelaev") Põhjala mütoloogias surnute küüntest valmistatud laev.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Naglfar · Näe rohkem »
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Nädal · Näe rohkem »
Nøtterøy
Nøtterøy on saar Oslo fjordi lääneservas Norras.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Nøtterøy · Näe rohkem »
Njördr
Njördr Njördr (vanapõhja keeles Njörðr) on üks vaanidest, merepiiril oleva viljaka maa, meresõidu ja purjetamise jumal Skandinaavia mütoloogias.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Njördr · Näe rohkem »
Nordkinni poolsaar
Nordkinni poolsaar (norra keeles Nordkinnhalvøya (varem Nordkynhalvøya, põhjasaami keeles Čorgašnjárga) on poolsaar Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres. Poolsaart piirab idast Tanafjorden ja läänest Laksefjorden. Mandri ülejäänud osaga ühendab seda maakitsus Hopseidet. Poolsaare põhjaotsas on Norra ja Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn ehk Kinnarodden.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Nordkinni poolsaar · Näe rohkem »
Nordre Landi vald
Nordre Landi vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Nordre Landi vald · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Norni keel · Näe rohkem »
Nornid
Nornid (vanapõhja keeles nornir) olid skandinaavia mütoloogias saatusejumalannad.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Nornid · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra kirjandus
Norra kirjandus on tänapäeva norra keele mis tahes keelekujus või selle varasemates keelekujudes kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Norra kirjandus · Näe rohkem »
Norra kuningriik (872–1397)
Norra kuningriik (vanapõhja keeles Noregsveldi, bokmål'is Norgesveldet, uusnorra keeles Noregsveldet) oli 9.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Norra kuningriik (872–1397) · Näe rohkem »
Norra nimi
Norra nimi on.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Norra nimi · Näe rohkem »
Odin
Odin ratsutab kaheksajalgse Sleipniri seljas. 18. sajandi Islandi käsikirjast Odin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Odin · Näe rohkem »
Odr
Odr (vanapõhja keeles Óðr) on Freyja mees muinaspõhja mütoloogias.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Odr · Näe rohkem »
Ofotfjorden
Ofotfjorden Narviki lähedal aprillis Briti kaart Ofotfjorden on fjord Norras Nordlandi maakonnas, Vestfjordeni kirdepoolne jätk, Nordlandi suurim fjord.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ofotfjorden · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Ottar Hålogalandist
Ottari reis Ottar (vanapõhja Óttarr, vanainglise Ohthere; 9. sajand) oli Hålogalandis elanud norra pealik ja kaupmees.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ottar Hålogalandist · Näe rohkem »
Põhjamaade kirjandus
Põhjamaade kirjandus (kitsamalt ka Skandinaavia kirjandus) on Põhjamaade keeltes kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Põhjamaade kirjandus · Näe rohkem »
Põhjamere impeerium
Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »
Põhjasaared
Põhjasaarte asukoht Põhjasaared (inglise ja šoti keeles Northern Isles, gaeli keeles Na h-Eileanan a Tuath, vanapõhja keeles Norðreyjar) on üldnimetus kahele saarestikule, mis asuvad Šotimaa põhjarannikust kirdes.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Põhjasaared · Näe rohkem »
Putkaste (Hiiumaa)
Putkaste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käinast kirdes.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Putkaste (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Ragnar Lothbrok
Ragnar Lothbrok (vanapõhja keeles Ragnarr Loðbrók) oli legendaarne viikingihõimude kuningas, keda kirjeldatakse vanapõhja luules ja saagades.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ragnar Lothbrok · Näe rohkem »
Ragnarök
Thor võitleb Ragnarökis Jörmungandiga ''Johann Heinrich Fussli'' Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ragnarök · Näe rohkem »
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Reede · Näe rohkem »
Ringebu vald
Ringebu vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Ringebu vald · Näe rohkem »
Roa
Lunneri valla keskhaldushoone Roa on asum Norras Vikeni maakonnas umbes 55 km põhja pool, Roa/Lunneri asula osa Lunnerist vahetult kagus, Lunneri valla halduskeskus.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Roa · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Saaga · Näe rohkem »
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Saar (perekond) · Näe rohkem »
Seiðr
Seiðr (vanapõhja keeles 'nöör') oli Põhjamaades peamiselt hilisel rauaajal levinud šamanistlik võlumise ja manamise kombetalitus, milles osalesid enamasti naised.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Seiðr · Näe rohkem »
Seli vald
Seli vald on omavalitsusüksus Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Seli vald · Näe rohkem »
Sigrid (eesnimi)
Sigrid on skandinaavia päritolu naisenimi.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Sigrid (eesnimi) · Näe rohkem »
Sigurd
Sigurd oma sarve puhumas (1911), autor Arthur Rackham Sigurd (vanapõhja keeles Sigurðr) oli legendaarne kangelane muinaspõhja mütoloogias ja Völsunga saaga keskne tegelane.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Sigurd · Näe rohkem »
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »
Skrælingjar
Skrælingjar (eesti keeles skräälingid või skreelingid) on vanapõhja ja vanaislandi keelte mitmusevormis nimetus pärismaalastest inimestele ("metslastest olenditele"), keda muinaspõhjala kultuuri esindajad ehk viikingid kohtasid enda jaoks tundmatus Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Skrælingjar · Näe rohkem »
Stamford Bridge'i lahing
Peter Nicolai Arbo maalil Stamford Bridge'i lahingust tabab nool kuningas Harald Hardradat kaela Stamford Bridge'i lahing toimus Stamford Bridge'i külas Yorkshire'is Inglismaal 25. septembril 1066 kuningas Harold Godwinsoni juhitud Inglise armee ja Norra sissetungijate väe vahel, mida juhtisid Norra kuningas Harald Hardrada (vanapõhja keeles Haraldr harðráði) ja Inglise kuninga vend Tostig Godwinson.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Stamford Bridge'i lahing · Näe rohkem »
Surtr
Surtr Surtr (vanapõhja keeles Surtr 'must'; islandi keeles Surtur, rootsi keeles, norra keeles ja taani keeles Surt) on skandinaavia mütoloogias tulehiid, aaside vaenlane, Muspellsheimi valitseja.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Surtr · Näe rohkem »
Suuränn
Suuränn (Catharacta skua) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Suuränn · Näe rohkem »
Suusakuurort
Maailma suusakuurordid riigiti Suusakuurort on suusatamiseks, lumelauaga sõitmiseks ja muude talispordialade jaoks välja töötatud kuurort.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Suusakuurort · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Svealased · Näe rohkem »
Svend Harkhabe
Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani nimi
10. sajandist pärinevatel Jellingi kividelt leiab nimetuse 'tanmarkaR'. Taani nime päritolu ei ole selge.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Taani nimi · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Tšuudid · Näe rohkem »
Thor
archiv-bot.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Thor · Näe rohkem »
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Uus!!: Vanapõhja keel ja Trääl · Näe rohkem »
Trøndelag
Trøndelagi asukoht Norras Trøndelagi vaade Trøndelagi vapp Trøndelag on ajalooline ja geograafiline piirkond (landsdel) Norra keskosas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Trøndelag · Näe rohkem »
Tyr
Marsiga samastatud Tyr 18. sajandist pärinevas käsikirjas Tyr (vanapõhja keeles Týr) on üksikvõitluse ja kangelaslikkuse jumal muinaspõhja mütoloogias, keda kirjeldatakse ühekäelise mehena.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Tyr · Näe rohkem »
Tysfjorden
Vaade fjordi põhjaranniku mägedele. Keskel on Stetind. Tysfjorden on fjord Norras Nordlandi maakonnas Narviki ja Hamarøy valla vahel.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Tysfjorden · Näe rohkem »
Valhalla
17. sajandi illustratsioon Islandilt näitab Heimdallri kaitsmas Valhalla väravat Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias sõja- ja nõidusejumala Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid (einherjerid) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Valhalla · Näe rohkem »
Vanagutni keel
germaani keelte (mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest) levikut. Vanagutni keel oli põhjagermaani keel, mida räägiti Ojamaa saarel.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Vanagutni keel · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
Vanaislandi keel
Vanaislandi keel on islandi keele vana keelekuju.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Vanaislandi keel · Näe rohkem »
Vangi vald
Vangi vald on omavalitsusüksus Norras Innlandeti maakonna lääneosas.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Vangi vald · Näe rohkem »
Völuspaa
"Völuspaa" ehk "Nägijatari kuulutus" (vanapõhja keeles Völuspá, ka Vǫluspá, Vǫlospá, Vǫluspǫ́) on Vanema Edda tuntuim laul, mis jutustab maailma loomisest, selle saabuvast lõpust ning järgnevast taassünnist.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Völuspaa · Näe rohkem »
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Vene · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Vanapõhja keel ja Viikingid · Näe rohkem »
Visby
Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Visby · Näe rohkem »
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14. aprill 1093) oli Kiievi suurvürst aastatel 1078–1093.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Vsevolod I · Näe rohkem »
Wicklow
Wicklow (iiri keeles Cill Mhantáin, vanapõhja keeles Víkingaló) on linn Iirimaal, mis moodustab Wicklow' krahvkonna halduskeskuse.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Wicklow · Näe rohkem »
William Morris
William Morris (24. märts 1834 Walthamstow, Essex – 3. oktoober 1896 Hammersmith, Middlesex) oli inglise kunstnik, kirjanik ja muinsuskaitsetegelane.
Uus!!: Vanapõhja keel ja William Morris · Näe rohkem »
Yding Skovhøj
Yding Skovhøj Yding Skovhøj on Taani kõrgeim maismaapunkt (172,52 m), kuid see on inimtegevuse tagajärjel tekkinud.
Uus!!: Vanapõhja keel ja Yding Skovhøj · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Vanapõhjala keel, Vanaskandinaavia keel.
