Kiiremini kui brauser!Sarnasusi 1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk
1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Alampolkovnik, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Rahvavägi, Eesti rahvusväeosad, Ernst Põdder, Jaan Kruus, Kapten, Peeter Kann, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinn, Vabadussõda, Võru, 1. Diviis, 1. Eesti jalaväediviis, 3. Üksik jalaväepataljon.
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
1. Diviis ja Alampolkovnik · 3. Eesti jalaväepolk ja Alampolkovnik ·
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
1. Diviis ja Eesti Ajutine Valitsus · 3. Eesti jalaväepolk ja Eesti Ajutine Valitsus ·
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
1. Diviis ja Eesti Rahvavägi · 3. Eesti jalaväepolk ja Eesti Rahvavägi ·
Eesti rahvusväeosad
Eesti rahvusväeosad olid 1917.
1. Diviis ja Eesti rahvusväeosad · 3. Eesti jalaväepolk ja Eesti rahvusväeosad ·
Ernst Põdder
Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).
1. Diviis ja Ernst Põdder · 3. Eesti jalaväepolk ja Ernst Põdder ·
Jaan Kruus
Jaan Kruus VR II/3 (27. veebruar 1884 Sooniste vald, Läänemaa – 15. mai 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1936).
1. Diviis ja Jaan Kruus · 3. Eesti jalaväepolk ja Jaan Kruus ·
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
1. Diviis ja Kapten · 3. Eesti jalaväepolk ja Kapten ·
Peeter Kann
Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.
1. Diviis ja Peeter Kann · 3. Eesti jalaväepolk ja Peeter Kann ·
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
1. Diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · 3. Eesti jalaväepolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
1. Diviis ja Tallinn · 3. Eesti jalaväepolk ja Tallinn ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
1. Diviis ja Vabadussõda · 3. Eesti jalaväepolk ja Vabadussõda ·
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
1. Diviis ja Võru · 3. Eesti jalaväepolk ja Võru ·
1. Diviis
1.
1. Diviis ja 1. Diviis · 1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk ·
1. Eesti jalaväediviis
1.
1. Diviis ja 1. Eesti jalaväediviis · 1. Eesti jalaväediviis ja 3. Eesti jalaväepolk ·
3. Üksik jalaväepataljon
3.
1. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon · 3. Üksik jalaväepataljon ja 3. Eesti jalaväepolk ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis 1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk ühist
- Millised on sarnasused 1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk
Võrdlus 1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk
1. Diviis on 114 suhted, samas 3. Eesti jalaväepolk 44. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 9.49% = 15 / (114 + 44).
Viiteid
See artikkel näitab suhet 1. Diviis ja 3. Eesti jalaväepolk. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
