Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Aeg, Afeel, Aja mõõtmine, Ajaarvamine, Ajavõrrand, Atmosfäär, Ekliptika, Ekstsentrilisus, Euroopa, Gregoriuse kalender, Jumalateenistus, Juudi kalender, Kalender, Keskpäev, Kinnistäht, Kraad (geomeetria), Kristlus, Kulminatsioon (astronoomia), Kuu, Kuupäev, Ladina keel, Lahutamine, Lähis-Ida, Looded, Maa, Mõõtühik, Minut, Ookean, Päev, Päike, Päikesekell, Päikeseloojang, Pöörlemine, Periheel, Positiivne arv, Sekund, SI-süsteemi ühikud, Taevaekvaator, Tiirlemine, Trajektoor, Tund.
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Ööpäev ja Aeg · Näe rohkem »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Ööpäev ja Afeel · Näe rohkem »
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Uus!!: Ööpäev ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »
Ajaarvamine
Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.
Uus!!: Ööpäev ja Ajaarvamine · Näe rohkem »
Ajavõrrand
Ajavõrrandi ja selle komponentide aastane käik minutites. Ühe võnkega on orbiidi elliptilisusest tingitud muutused, kahe võnkega Maa pöörlemistelje kalduolemisest tingitud muutused. Ajavõrrand on tõelise päikeseaja ja keskmise päikeseaja erinevus.
Uus!!: Ööpäev ja Ajavõrrand · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Ööpäev ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Ekliptika
Ekliptika (.
Uus!!: Ööpäev ja Ekliptika · Näe rohkem »
Ekstsentrilisus
Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.
Uus!!: Ööpäev ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Ööpäev ja Euroopa · Näe rohkem »
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Uus!!: Ööpäev ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Uus!!: Ööpäev ja Jumalateenistus · Näe rohkem »
Juudi kalender
Juudi kalender (ka Heebrea kalender) on juutide poolt kasutatav kalender.
Uus!!: Ööpäev ja Juudi kalender · Näe rohkem »
Kalender
Kalender on kindel ajaarvamissüsteem.
Uus!!: Ööpäev ja Kalender · Näe rohkem »
Keskpäev
Keskpäev on ajahetk, mil Päike asub ööpäeva jooksul seniidile kõige lähemal.
Uus!!: Ööpäev ja Keskpäev · Näe rohkem »
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Uus!!: Ööpäev ja Kinnistäht · Näe rohkem »
Kraad (geomeetria)
1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.
Uus!!: Ööpäev ja Kraad (geomeetria) · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Ööpäev ja Kristlus · Näe rohkem »
Kulminatsioon (astronoomia)
Kulminatsioon ehk haripunkt on taevakeha läbiminek taevameridiaanist.
Uus!!: Ööpäev ja Kulminatsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Ööpäev ja Kuu · Näe rohkem »
Kuupäev
Kuupäev ehk daatum on päeva järjekorranumber kuus, millele sageli lisatakse ka kuu ja aasta.
Uus!!: Ööpäev ja Kuupäev · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Ööpäev ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Uus!!: Ööpäev ja Lahutamine · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Ööpäev ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Ööpäev ja Looded · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Ööpäev ja Maa · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Ööpäev ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Ööpäev ja Minut · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Ööpäev ja Ookean · Näe rohkem »
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Uus!!: Ööpäev ja Päev · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Ööpäev ja Päike · Näe rohkem »
Päikesekell
Valka Püha Katariina evangeelse luterliku kiriku esisel haljasalal Päikesekell ehk päevakell ehk gnoomon on kell, millega mõõdetakse aega Päikese järgi.
Uus!!: Ööpäev ja Päikesekell · Näe rohkem »
Päikeseloojang
Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.
Uus!!: Ööpäev ja Päikeseloojang · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Ööpäev ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Ööpäev ja Periheel · Näe rohkem »
Positiivne arv
Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.
Uus!!: Ööpäev ja Positiivne arv · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Ööpäev ja Sekund · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: Ööpäev ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
Taevaekvaator
Taevaekvaator on oranž suurringjoon. Märka, et taevaekvaator on ekliptika (kollane suurringjoon) tasandi suhtes kaldus 23°26’ Taevaekvaator on taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega.
Uus!!: Ööpäev ja Taevaekvaator · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Ööpäev ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Ööpäev ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Ööpäev ja Tund · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
24h.
