Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Õigusteaduse mõisteid

Index Õigusteaduse mõisteid

Õigusteaduse mõisteid Sellel leheküljel on loetletud õigusteaduse mõisteid.

520 suhted: Aasta ja päev, Abandoon, Abielu, Abielu kaitse seadus, Abielulahutus, Abieluvaraleping, Abikaasade ühisvara, Abipolitseinik, Abrogatsioon, ACTA, Adopteerimine, Aegumistähtaeg, Ajalooline koolkond, Aktsia, Aktsiaselts, Aktsionär, Alaealisus, Alaline Vahekohus, Alamkorrakohus, Alammaakohus, Alammaakohus (asutus), Alampalk, Alibi, Altkäemaks, Amicus curiae, Amnestia, Annak, Apellatsioon, Arrogatio, Asi (õigusteadus), Asjaõigus, Asutus, Audi alteram partem, Autopant, Autoriõigus, Autoriõiguse seadus, Autoriõigusega kaasnevad õigused, Avalik õigus, Avalik teave, Avalik teenistus, Avalik veekogu, Avalik-õiguslik juriidiline isik, Avaliku ja eraõiguse eristamine, Avaliku Teenistuse Kohus, Avalikult kasutatav veekogu, Avatud aktsiaselts, Üür, Üürileping, Üürnik, Ühendus, ..., Ühendus (USA saareala), Ühingute ja nende liitude seadus, Üldakt, Üldine õigus, Üldkohus, Ülemtalurahvakohus, Ületunnitöö, Ülikoolide seadus, Ülikooliseadus, ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, Ärakiri, Äriühing, Ärisaladus, Äriseadustik, Õhuruum, Õigus, Õigusakt, Õiguse ennustusteooria, Õigusfilosoofia, Õigushüve, Õigusinformaatika, Õiguskantsler, Õigusküsimus, Õiguskord, Õigusnorm, Õigusperekond, Õiguspositivism, Õigussüsteem, Õigustatud kasutus, Õigusvõime, Õuekohus, Balti eraseadus, Balti provintsiaalseadustik, Bill of Rights (1791), Bioloogiliste relvade konventsioon, BSD-litsents, California Osariigi Seadusandlik Kogu, Capitis deminutio, Corpus iuris civilis, De iure, De minimis, Dekreet, Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis, Denonsseerimine, Diplomaatiline õigus, Direktiiv 2001/29/EÜ, Dublini konventsioon, E-residentsus, Eelnõu, Eesti kodakondsus, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti lipu päev, Eesti NSV taluseadus, Eesti Rahvusraamatukogu seadus, Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord, Eestis kehtiva õiguse määrus, Eestkoste, Eetikakoodeks, Ehitusseadus, Eksekutsioon, Eksemptsioon, Elatis, Eluaegne vangistus, Enesemääramisõigus, Eraõigus, Eraelu puutumatus, Eraisiku pankrot, Erakonnaseadus, Erastamine, Eriõigus, Erisoodustus, Esimese astme kohus, Esindusõigus, Ettearmustus, Euratomi leping, Euroopa äriühing, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte, Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents, Euroopa vahistamiskäsk, Ex officio, Faktiküsimus, Fideikomiss, Foogtikohus, Garantiivastutus, Genfi protokoll, Genotsiid, GNU GPL, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents, Hageja, Haldusakt, Haldusüksus, Haldusõigus, Halduse kandja, Halduskohus, Haldusleping, Haldusorgan, Hammurapi seadused, Hüpoteek, Hea usu põhimõte, Helsingi leping, Igaüheõigus, Iggaüks, Ihunuhtlus, Illegaalsus, Immuniteedikiri, Impeachment, Inimõigused, Inimõiguste ülddeklaratsioon, Inimkaubandus, Inimrööv, Inimsusvastane kuritegu, Inkorporeerimata ala, Internetivabadus, Intress, Iseseisvus, Isik, Isiku tuvastamine, Isikuandmete kaitse üldmäärus, Isikuandmete kaitse seadus, Isikutunnistus, Isikuvastased vägivallateod, Ius sanguinis, Ius soli, Jäätmeseadus, Jõustumine, Juhatus, Juriidiline isik, Jurisdiktsioon, Jurist, Juurdepääs õigusemõistmisele, Kahtlustatav, Kaitstavate loodusobjektide seadus, Kanooniline õigus, Kapitulatsioon, Karistusseadustik, Kassatsioon, Kassatsioonikohus, Kasutusvaldus, Kaubamärgiseadus, Kaubandusliku meresõidu koodeks, Kautsjon, Käendaja, Käsipant, Käsundusleping, Käsutamine, Küberkuritegevus, Külgvöönd, Keeleseadus, Keelutsoon, Keemiarelvade keelustamise konventsioon, Kelmus, Keskkonnaõigus, Kihelkonna politseikohus, Kihelkonnakohus, Kindlustusasutus, Kindlusvangistus, Kinkeleping, Kinnipeetavate valimisõigus, Kinnipidamiskoht, Kinnispant, Kinnisturaamat, Kinnisvara, Kodakondsus, Kodakondsuseta isik, Koerakandmine, Kohalik omavalitsus, Kohaliku omavalitsuse asutus, Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, Kohaliku omavalitsuse õigus, Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus, Kohaliku omavalitsuse volikogu, Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon, Kohtuballistika, Kohtuistungi sekretär, Kohtulik hüpoteek, Kohtumäärus, Kohtunik, Kohtupsühholoogia, Kohtutäitur, Kohtuvõim, Kohus, Kohustus, Kokkuleppemenetlus, Kollektiivleping, Kolmas Genfi konventsioon, Komandanditund, Kommunistlik kuritegu, Konventsioon, Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Kooseluseadus, Korrakaitseseadus, Kostja, Kriminaalõigus, Kriminalistika, Kriminoloogia, Kuritegevus, Kuritegevuse tase, Kuritegu, Kurjategija, Kuuendikumaa, Kvoodimaa, Kyōto protokoll, Laen, Laenuleping, Lanzarote konventsioon, Laokohaõigus, Lapse õiguste konventsioon, Lapsetoetus, Legaaldefinitsioon, Leping, Leppetrahv, Lex ferenda, Lex lata, Liivimaa õiguspeegel, Liivimaa vallakogukonna seadus, Lindprii, Linnaõigus, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnudirektiiv, Linnusekohus, Loodusdirektiiv, Loomuõigus, Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. (bilandsloven), Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan), Maaomand, Maaraamat, Maarent, Maaseadus, Maavalitsus, Madalmaade Kuningriigi statuut, Magdeburgi õigus, Magna Carta, Majanduskuritegu, Majutusettevõte, Määratlemata õigusmõiste, Määrus (õigusteadus), Määrus (Euroopa Liit), Määruskaebus, Müügileping, Mõisamaa, Mõisapolitsei, Mõrv, Mõttevabadus, Meeskohus, Menetlus, Mereõigus, Meremehe teenistusraamat, Merepiir, Mitteavalik veekogu, Mittekodanik, Mittetulundusühendus, Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus, Naturalisatsioon, Nõue, Ne bis in idem, Negotiorum gestio, Neljas Genfi konventsioon, New Yorgi Osariigi Ülemkohus, Notar, Nullum crimen, nulla poena sine lege, Obligatsiooniõigus, Offshore-piirkond, Omand, Omavalitsus, Orbteos, Organ, Organiseeritud ala, Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon, Orjuse kaotamise akt, Osaühing, Pagulasseisundi konventsioon, Pangarööv, Pankrot, Panoraamivabadus, Pant, Parlament, Patendiõigus, Patendivolinik, Patent, Paterfamilias, Pädevus, Päraldis, Pärand, Pärandaja, Põhiõigused, Põhikiri, Põhiseadus, Põhiseaduslik kriis, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus, Põhivabadused, Pealinn, Peaprokurör, Pederastia (kuritegu), Perekonnaõigus, Piinamine, Piirkonnakohus, Pistis, Planeerimisseadus, Politseikohus, Positiivne õigus, Prahileping, Preambul, Privileeg, Prokurör, Prokuura, Promulgeerimine, PROTECT IP Act, Psühhiaatrilise abi seadus, Puhkepäev, Raamatupidamise eest vastutav isik, Raamatupidamise sise-eeskiri, Raamatupidamiskohustuslane, Rahaline karistus, Rahatrahv, Rahukohus, Rahvaalgatus, Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks, Rahvakohtunik, Rahvusvaheline eraõigus, Rahvusvaheline humanitaarõigus, Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline leping, Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, Rahvusvaheline sanktsioon, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut, Rahvusvahelised veed, Rapporteur, Ratifitseerimine, Reaalservituut, Regionaalkeel, Registerpant, Reisidokument, Relvakaubandusleping, Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses, Reparatsioon, Repressaal, Revolutsiooniline tribunal, Riia õigus, Riigi õigusjärglus, Riigi tunnustamine, Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest, Riigiasutus, Riigiõigus, Riigikeel, Riigikohus, Riigikontrolör, Riigireetmine, Riik, Riiklik järelevalve, Ringkonnakohus, Rooma õigus, Rooma leping, Saksamaa kodakondsus, Saksi õiguspeegel, Salakaubavedu, Samasooliste abielu, Sarimõrvar, Süütegu, Süüteokoosseis, Süütuse presumptsioon, Südametunnistuskohus, Sündik, Sõjahaudade kaitse seadus, Sõjakuritegu, Sõjaseisukord, Sõjatribunal, Sõnavabadus, Seadlus, Seadus, Seadusandlus, Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, Seaduste Kogu, Seltsimehelik kohus, Servituut, Skandinaavia õigusrealism, Societas, Soorituskondiktsioon, Spordiseadus, Stare decisis, Stop Online Piracy Act, Subjektiivne õigus, Sundvõõrandamine, Sunniraha, Surmanuhtlus, Tagakiusamine, Talumatud seadused, Talurahvaasjade komissar, Talurahvaseadus, Talurendimaa, Tapmine, Tarastamiskohustus, Tarkvarapiraatlus, Tarvitamisõigus, Tavaõigus, Tähtaeg, Tähtpäev, Täidesaatva riigivõimu asutus, Täisealisus, Tööleping, Töölepingu seadus, Töötasu, Töövõtuleping, Tüüptingimus, Tõlgendamine (õigusteadus), Teabenõue, Teenetemärkide seadus, Tegu, Tehing, Teine Genfi konventsioon, Teovõime, Territoriaalmeri, Territoriaalseisus, Terrorism, Testament, Testeerimisvabadus, Testeerimisvõime, Topeltkodakondsus, Tsiviilmenetlus, Tuletatud teos, Tulumaks, Tulundusühistu, Tuumarelvade leviku tõkestamise leping, Usaldusühing, Vaba õiguse koolkond, Vabakaubanduspiirkond, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Valitsuse korraldus, Vabariigi Valitsuse määrus, Vabavara, Vahekohus, Vaherahu, Vahistamine, Vaidemenetlus, Valdus, Valimisõigus, Valimisliit, Valitsusasutus, Vallakohus, Vallaseadus, Vallaspant, Vallavanem, Vandekohus, Vandetõlk, Vanemahüvitis, Vang, Vargus, Vääramatu jõud, Väärtegu, Vägistamine, Välismaalase pass, Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused, Võimude lahusus, Võlaõigus, Võlasuhe, Võlausaldaja, Võlgnik, Võltsimine, Veeseadus, Vihakõne, Viimse tahte avaldus, Viivis, Volikiri, Volikogu, Volitus, Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele, Volksgesetzbuch. Laienda indeks (470 rohkem) »

Aasta ja päev

Aasta ja päev on Balti Eraseaduses mainitud igamistähtaeg, mille vältus on Tallinna all-linnas, Haapsalus ja Rakveres 366 päeva (lisapäeva-aastal 367); mujal – 1 aasta, 6 nädalat ja 3 päeva või 1 aasta ja 6 nädalat (§§ 3059–3060).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aasta ja päev · Näe rohkem »

Abandoon

Abandoon on omandiõigusest loobumine hüvitise eest või kohustusest vabastamise eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abandoon · Näe rohkem »

Abielu

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abielu · Näe rohkem »

Abielu kaitse seadus

Abielu kaitse seadus (inglise keeles Defense of Marriage Act, ametlik lühend DOMA) on Ameerika Ühendriikide föderaalseadus, mis vabastas oma algses sõnastuses osariigid kohustusest tunnistada teises osariigis sõlmitud samasooliste abielu, samuti keelas USA riiklikul valitsusel tunnustada samasooliste abielusid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abielu kaitse seadus · Näe rohkem »

Abielulahutus

Abielulahutus (ka lahutus) on abielu lõpetamine seadusega kehtestatud korras abielupoolte eluajal.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abielulahutus · Näe rohkem »

Abieluvaraleping

Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abieluvaraleping · Näe rohkem »

Abikaasade ühisvara

Abikaasade ühisvaraon abikaasadele ühiselt kuuluv vara, mis on omandatud abielu kestel (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abikaasade ühisvara · Näe rohkem »

Abipolitseinik

Abipolitseinikud Tallinnas Vabaduse väljakul Abipolitseinik on Eestis kehtiva abipolitseinike seaduse järgi isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid kes vabatahtlikult osaleb politsei tegevuses abipolitsei seaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abipolitseinik · Näe rohkem »

Abrogatsioon

Abrogatsioon (ladina keeles abrogatio) ehk kaadamine on õigusakti kehtetuks tunnistamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Abrogatsioon · Näe rohkem »

ACTA

ACTA-ga liitunud riigid: roosa – allakirjutanud riigid; oranž – allakirjutanud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; roheline – alla kirjutamata jätnud riigid, keda katab ka Euroopa Liidu allkiri; sinine – teised riigid, kes võivad lepingule alla kirjutada ACTA-vastane meeleavaldus Tartus ACTA (inglise keeles The Anti-Counterfeiting Trade Agreement ehk võltsimisvastane kaubandusleping) on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja ACTA · Näe rohkem »

Adopteerimine

Adopteerimine ehk lapsendamine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Adopteerimine · Näe rohkem »

Aegumistähtaeg

Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille jooksul nõue aegub, st mille järel võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aegumistähtaeg · Näe rohkem »

Ajalooline koolkond

Saksa ajalooline koolkond on 19. sajandi intellektuaalne liikumine saksa õigusteaduses.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ajalooline koolkond · Näe rohkem »

Aktsia

Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aktsia · Näe rohkem »

Aktsiaselts

Aktsiaselts on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks ning mille ärinimes peab sisalduma täiend „aktsiaselts”.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aktsiaselts · Näe rohkem »

Aktsionär

Ettevõtte aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab selle ettevõtte aktsiaid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Aktsionär · Näe rohkem »

Alaealisus

Alaealisus on õiguses täisealisuse vastand.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alaealisus · Näe rohkem »

Alaline Vahekohus

1899. aasta Haagi I rahukonverentsi osavõtjad Alaline Vahekohus (ingl. Permanent Court of Arbitration, PCA) 29. juulil 1899 ja 18. oktoobril 1907 Haagi I ja II rahukonverentsil asutatud vanim rahvusvahelisi vaidlusi lahendav rahvusvaheline organisatsioon.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alaline Vahekohus · Näe rohkem »

Alamkorrakohus

Alamkorrakohus ehk alamraspraava oli aastatel 1784–1796 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus maakonna tasemel olnud esimese astme kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alamkorrakohus · Näe rohkem »

Alammaakohus

Alammaakohus oli Eestimaa kubermangus olnud esimese astme kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alammaakohus · Näe rohkem »

Alammaakohus (asutus)

Alammaakohus oli aastatel 1783-1797 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus tegutsenud maakonna politsei- ja haldusasutus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alammaakohus (asutus) · Näe rohkem »

Alampalk

Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alampalk · Näe rohkem »

Alibi

Alibi (ladina sõnast alibi 'mujal') on tõendus, et kahtlustatav ei viibinud kuriteopaigal ning ei saa olla kuriteos süüdi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Alibi · Näe rohkem »

Altkäemaks

Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Altkäemaks · Näe rohkem »

Amicus curiae

Amicus curiae (ladina keeles 'kohtu sõber') on hagiavaldusega sarnanev kirjalik seisukoht isikult, kes ei ole kohtuasjas (kolmanda osapoolena) osaline, kuid keda kohtuotsus mõjutab ning kel on seetõttu kohtuasjas huvi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Amicus curiae · Näe rohkem »

Amnestia

Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on juriidiline toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Amnestia · Näe rohkem »

Annak

Annak on testamendis määratud konkreetne varaline hüve, mille pärandaja jätab vabalt valitud isikule, või korraldus testamendis, millega pärandaja määrab ühele või mitmele isikule konkreetse varalise hüve pärandvarast.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Annak · Näe rohkem »

Apellatsioon

Apellatsioon ehk apellatsioonkaebus on kaebus esimese astme kohtu otsusele, palve läbivaatamiseks (apellatsioonimenetluseks) kõrgema astme kohtus (apellatsioonikohtus).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Apellatsioon · Näe rohkem »

Arrogatio

Arrogatio (või adrogatio) tähendab Rooma õiguses võõra persona sui iuris'e perekonda võtmist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Arrogatio · Näe rohkem »

Asi (õigusteadus)

Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asi (õigusteadus) · Näe rohkem »

Asjaõigus

Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asjaõigus · Näe rohkem »

Asutus

Asutus (vanemas kirjanduses ka asutis) on ühiskonnas halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid või muid ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev institutsioon.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Asutus · Näe rohkem »

Audi alteram partem

Audi alteram partem ehk audiatur et altera pars (ladina keeles 'kuula ära teine pool') on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt tuleb vaidluste lahendamisel ära kuulata mõlemad osapooled.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Audi alteram partem · Näe rohkem »

Autopant

Autopant on asjaõiguslik instituut Eesti õiguses (antud juhul registerpant), vallasvara tagatis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autopant · Näe rohkem »

Autoriõigus

Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõigus · Näe rohkem »

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) on Eestis Riigikogu poolt vastuvõetud seadus, mis käsitleb autorite õigusi nende loomingule.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõiguse seadus · Näe rohkem »

Autoriõigusega kaasnevad õigused

Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, varem avaldamata teose pärast autoriõiguse kehtivuse lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, samuti autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande avaldajal.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Autoriõigusega kaasnevad õigused · Näe rohkem »

Avalik õigus

Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik õigus · Näe rohkem »

Avalik teave

Avalik teave on riigiasutustes avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik teave · Näe rohkem »

Avalik teenistus

Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik teenistus · Näe rohkem »

Avalik veekogu

Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik veekogu · Näe rohkem »

Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalik-õiguslik juriidiline isik · Näe rohkem »

Avaliku ja eraõiguse eristamine

Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine on üks vanimaid õiguslikke küsimusi, millel praegu on süstemaatiline ("Kas tööõigus on era- või avaliku õiguse haru?") ning ka praktiline ("Kas antud vaidlus kuulub tsiviil- või halduskohtu pädevusse?") tähtsus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku ja eraõiguse eristamine · Näe rohkem »

Avaliku Teenistuse Kohus

Avaliku Teenistuse Kohus oli Euroopa Liidu avaliku teenistuse asju menetlev erikohus, mis loodi Nice'i lepingu alusel ning tegutses 2004-2016.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avaliku Teenistuse Kohus · Näe rohkem »

Avalikult kasutatav veekogu

Avalikult kasutatavad veekogud on kinnitatud Veeseadusega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avalikult kasutatav veekogu · Näe rohkem »

Avatud aktsiaselts

Avatud aktsiaseltsiks (vene открытое акционерное общество, OAO) nimetatakse Venemaal aktsiaseltsi, mille aktsionärid võivad oma aktsiatega vabalt kaubelda teiste aktsionäride nõusolekust sõltumata.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Avatud aktsiaselts · Näe rohkem »

Üür

Üür on tasu, mida isik maksab õiguse eest kasutada üürilepinguga kokkulepitud tingimustel omanikule kuuluvat vara.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üür · Näe rohkem »

Üürileping

Üürileping on kahe osapoole vaheline leping, millega üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üürileping · Näe rohkem »

Üürnik

Üürnik on juriidiline või füüsiline isik, kes võtab üürile kinnisvara, makstes selle kasutamisõiguse eest kinnisvara omanikule regulaarselt üüri.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üürnik · Näe rohkem »

Ühendus

Ühendus ehk liit on lepinguliselt reguleeritud suhe võrdsete õigustega partnerite vahel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühendus · Näe rohkem »

Ühendus (USA saareala)

Ühendus (inglise keeles commonwealth) on USA saareala, mis on organiseeritud ala, mis on sõlminud USA föderaalvalitsusega kaugemalearenenud suhted, tavaliselt vastastikuse kirjaliku leppe alusel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühendus (USA saareala) · Näe rohkem »

Ühingute ja nende liitude seadus

Ühingute ja nende liitude seadus on 19. aprillil 1938 Riigihoidja dekreedina antud seadus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ühingute ja nende liitude seadus · Näe rohkem »

Üldakt

Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldakt · Näe rohkem »

Üldine õigus

Üldine õigus ehk angloameerika õigus ehk Anglo-Ameerika õigussüsteem (inglise keeles common law) on Ameerika ja Suurbritannia õigussüsteem.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldine õigus · Näe rohkem »

Üldkohus

Üldkohus (kuni 1. detsembrini 2009 Esimese Astme Kohus) on üks Euroopa Liidu kohtutest, see loodi 1988.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Üldkohus · Näe rohkem »

Ülemtalurahvakohus

Ülemtalurahvakohus oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ülemtalurahvakohus · Näe rohkem »

Ületunnitöö

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajahttp://www.tooelu.ee/et/teemad/too--ja-puhkeaeg/yletunnitoo (vaadatud 25.04.2014).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ületunnitöö · Näe rohkem »

Ülikoolide seadus

Ülikoolide seadus oli Eesti seadus, mis anti dekreedina 1937; selle seaduse seletuskiri võeti vastu 1938.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ülikoolide seadus · Näe rohkem »

Ülikooliseadus

Ülikooliseadus (lühend ÜKS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 12.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ülikooliseadus · Näe rohkem »

ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta

ÜRO konventsioon kaupade rahvusvaheliste müügilepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta · Näe rohkem »

Ärakiri

Ärakiri on mingi dokumendi sisu ja rekvisiitide täpne taasesitus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ärakiri · Näe rohkem »

Äriühing

Äriühing on omanikule või omanikele kuuluv majandusüksus, ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärk on kasumi teenimine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Äriühing · Näe rohkem »

Ärisaladus

Ärisaladus on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada selle ettevõtja huve.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ärisaladus · Näe rohkem »

Äriseadustik

Äriseadustik (lühend: ÄS) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab ettevõtjate tegevust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Äriseadustik · Näe rohkem »

Õhuruum

Õhuruum on riigi (sh selle territoriaalvete) kohale jääv atmosfääri osa, mida see riik valdab.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õhuruum · Näe rohkem »

Õigus

Õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigus · Näe rohkem »

Õigusakt

Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusakt · Näe rohkem »

Õiguse ennustusteooria

Õiguse ennustusteooria ehk halva inimese teooria on Oliver Wendell Holmesi õigusfilosoofia lähtekohaks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguse ennustusteooria · Näe rohkem »

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »

Õigushüve

Õigushüve all mõistetakse karistusõiguses sotsiaalseid väärtusi, mida tuleb õiguslikult kaitsta.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigushüve · Näe rohkem »

Õigusinformaatika

Õigusinformaatika on teadusharu, mis uurib infotehnoloogia rakendamise võimalusi õigusteaduses.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusinformaatika · Näe rohkem »

Õiguskantsler

Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguskantsler · Näe rohkem »

Õigusküsimus

Õigusküsimus on küsimus, millele vastamiseks tuleb otsustada, milline on asjaomane õigus ning kuidas kohaldatakse seda konkreetsetele tehioludele.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusküsimus · Näe rohkem »

Õiguskord

Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguskord · Näe rohkem »

Õigusnorm

Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusnorm · Näe rohkem »

Õigusperekond

Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusperekond · Näe rohkem »

Õiguspositivism

Õiguspositivism on mõtteviis õigusfilosoofias ja õigusteaduses, mida arendasid 18-19.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õiguspositivism · Näe rohkem »

Õigussüsteem

Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigussüsteem · Näe rohkem »

Õigustatud kasutus

Õigustatud kasutus (inglise keeles fair use; eesti keeles ka õiglane kasutus, õiguspärane kasutus, aus kasutus) on angloameerika riikide (eelkõige USA) autoriõiguse üks keskseid termineid, mis tähistab õigust kasutada autoriõigusega kaitstud teost autorilt luba küsimata ja talle tasu maksmata.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigustatud kasutus · Näe rohkem »

Õigusvõime

Õigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õigusvõime · Näe rohkem »

Õuekohus

Õuekohus oli vanasti mõnes suuremas halduskeskuses olnud kesk- või alamastme kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Õuekohus · Näe rohkem »

Balti eraseadus

Balti Eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Balti eraseadus · Näe rohkem »

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka: Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Balti provintsiaalseadustik · Näe rohkem »

Bill of Rights (1791)

Bill of Rights Bill of Rights on Ameerika Ühendriikide konstitutsiooni kümme esimest parandust, mis moodustavad õiguste deklaratsiooni.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Bill of Rights (1791) · Näe rohkem »

Bioloogiliste relvade konventsioon

Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon, tuntud ka kui Bioloogiliste relvade konventsioon (BWC) või Bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), oli esimene mitmepoolne desarmeerimisleping, millega keelustati kogu relvaliigi tootmine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Bioloogiliste relvade konventsioon · Näe rohkem »

BSD-litsents

BSD-litsents on tarkvaralitsents, mida algselt kasutati operatsioonisüsteemi BSD kaitsmiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja BSD-litsents · Näe rohkem »

California Osariigi Seadusandlik Kogu

California Kapitooliumi hoone, kus California Osariigi Seadusandlik Kogu peab istungeid California Osariigi Seadusandlik Kogu (inglise keeles California State Legislature) on USA California osariigi seadusandlik organ.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja California Osariigi Seadusandlik Kogu · Näe rohkem »

Capitis deminutio

Capitis deminutio on Rooma õiguse ladinakeelne termin, mis tähendab õigusvõime või staatuse vähendamist, kaotamist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Capitis deminutio · Näe rohkem »

Corpus iuris civilis

Corpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Corpus iuris civilis · Näe rohkem »

De iure

de iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja De iure · Näe rohkem »

De minimis

De minimis (ladina keeles "pisiasjadest" või "pisiasjadega"; sententsist de minimis non curat lex – "seadus ei tegele pisiasjadega") on juriidiline põhimõte autoriõiguses, mille kohaselt on kunstiteose kujutise kasutamine vaba (ei eelda autori luba ja tasu maksmist), kui see ei moodusta pildil põhimotiivi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja De minimis · Näe rohkem »

Dekreet

Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Dekreet · Näe rohkem »

Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis

Õigusakti teksti 1. lehekülg. Õigusakti teksti 2. lehekülg. Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis oli 8. veebruaril (vkj. 26. jaanuaril) 1918 Venemaa Nõukogude Vabariigis vastuvõetud õigusakt, millega kuulutati välja üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile 31.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Dekreet Lääne-Euroopa kalendri kehtestamisest Venemaa Vabariigis · Näe rohkem »

Denonsseerimine

Denonsseerimine ehk lepingust väljumine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Denonsseerimine · Näe rohkem »

Diplomaatiline õigus

Diplomaatiline õigus laiemas mõistes on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Diplomaatiline õigus · Näe rohkem »

Direktiiv 2001/29/EÜ

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EC ehk autoriõiguse direktiiv või infoühiskonna direktiiv (inglise keeles ametlikult Directive 2001/29/EC of the European Parliament and of the Council of 22 May 2001 on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society, lühemalt ka Information Society Directive või InfoSoc Directive) on Euroopa Liidu direktiiv mis rakendab Euroopa Liidu piires Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse lepingut ja ühildab autoriõiguse seadusi kogu Euroopa Liidus, näiteks autoriõiguses tehtavate erandite asjus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Direktiiv 2001/29/EÜ · Näe rohkem »

Dublini konventsioon

Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Dublini konventsioon · Näe rohkem »

E-residentsus

Eesti esimene e-resident, Briti ajakirjanik Edward Lucas E-residentsus on virtuaalne residentsus – riigi alalise elaniku staatusele lähedane staatus, mille võivad omandada isikud, kes riigis ei resideeri.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja E-residentsus · Näe rohkem »

Eelnõu

Eelnõu on enne selle õigusaktina vastuvõtmist riigiorganile või rahvale esitatud tekst (nimetatud ka projektiks)http://termin.eki.ee/esterm/ (vaadatud 20.01.2016) (vaadatud 20.01.2016).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eelnõu · Näe rohkem »

Eesti kodakondsus

Eesti kodakondsus on riigiõiguslik judiidiline termim, millega määratletakse Eesti Vabariigi elaniku juriidiline staatus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti kodakondsus · Näe rohkem »

Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles). Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist valitsemiskorda Eestimaa kubermangus andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta · Näe rohkem »

Eesti lipu päev

Eesti lipu päev on Eesti Vabariigi riiklik tähtpäev, 4. juuni.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti lipu päev · Näe rohkem »

Eesti NSV taluseadus

Eesti NSV taluseadus oli Eesti NSV Ülemnõukogus 6.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti NSV taluseadus · Näe rohkem »

Eesti Rahvusraamatukogu seadus

Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu seadus (lühend ERRS) on Eesti Vabariigi seadus, mis võeti vastu 22.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus · Näe rohkem »

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord

Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord on esimene Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu Asutava Kogu poolt 4.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord · Näe rohkem »

Eestis kehtiva õiguse määrus

Eestis kehtiva õiguse määrus (Verordnung über das in Estland geltende Recht) on kahe aastail 1941―1944 Eestis järjestikku kehtinud määruse pealkiri.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eestis kehtiva õiguse määrus · Näe rohkem »

Eestkoste

Eestkoste on piiratud teovõimega isiku õiguste ja huvide kaitse ning esindamine kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eestkoste · Näe rohkem »

Eetikakoodeks

Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eetikakoodeks · Näe rohkem »

Ehitusseadus

Ehitusseadus oli Eesti seadus, mis sätestas nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse põhimõtted.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ehitusseadus · Näe rohkem »

Eksekutsioon

Eksekutsioon on otsuse täideviimine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eksekutsioon · Näe rohkem »

Eksemptsioon

Eksemptsioon (saksa keele eeskujul ka eksemtsioon) tähendab üldmõistena teatavatest üldistest koormistest või kohustustest vabastamist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eksemptsioon · Näe rohkem »

Elatis

Elatis ehk alimendid on lapse ülalpidamiseks makstav raha, mida peab maksma last mitte kasvatav lapsevanem, kellel on lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Elatis · Näe rohkem »

Eluaegne vangistus

Eluaegne vangistus on Eesti Karistusseadustiku mõistes esimese astme kuriteo üks karistustest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eluaegne vangistus · Näe rohkem »

Enesemääramisõigus

Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Enesemääramisõigus · Näe rohkem »

Eraõigus

Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eraõigus · Näe rohkem »

Eraelu puutumatus

Eraelu puutumatus on inimõigus, mille järgi on igal isikul õigus määrata, milliseid andmeid ta enda kohta avaldada soovib.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eraelu puutumatus · Näe rohkem »

Eraisiku pankrot

Eraisiku pankrot ehk füüsilise isiku pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud eraisikust võlgniku maksejõuetus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eraisiku pankrot · Näe rohkem »

Erakonnaseadus

Erakonnaseadus (lühend EKS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 11.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erakonnaseadus · Näe rohkem »

Erastamine

Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erastamine · Näe rohkem »

Eriõigus

Eriõigus (lex specialis) on riigipea poolt ainuisikuliselt, ilma valitsuse või muu valitsemisharu nõusoleku või heakskiiduta teostatav prerogatiiv.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Eriõigus · Näe rohkem »

Erisoodustus

Erisoodustus on kaup, teenus või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja oma töötajale võimaldab.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Erisoodustus · Näe rohkem »

Esimese astme kohus

Esimese astme kohus ehk esimese instantsi kohus on kohtuinstants, milles kohtuasjade arutamine enamasti algab.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Esimese astme kohus · Näe rohkem »

Esindusõigus

Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Esindusõigus · Näe rohkem »

Ettearmustus

Ettearmustus ehk abolitsioon on kuriteos süüdi oleva isiku vabastamine kohtulikust karistusest enne kohtuotsuse tegemist amnestiaga või armuandmisega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ettearmustus · Näe rohkem »

Euratomi leping

Euratomi leping ehk ametliku nimega Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping on leping, millega rajati Euroopa Aatomienergiaühendus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euratomi leping · Näe rohkem »

Euroopa äriühing

Euroopa äriühing (lühend SE, ladina keeles Societas Europaea) on aktsiaseltsi vorm Euroopa Liidu õiguses, mis on loodud rahvusvaheliste, mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsevate ettevõtete tarbeks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa äriühing · Näe rohkem »

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ka Euroopa inimõiguste konventsioon, lühendatult (EIÕK); inglise European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, lühendatult ECHR) on 1950.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Näe rohkem »

Euroopa Inimõiguste Kohus

Kohtuhoone Euroopa Inimõiguste Kohus (inglise European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Inimõiguste Kohus · Näe rohkem »

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte · Näe rohkem »

Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents

Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents (ingliskeelne lühend EUPL) on vaba tarkvara kasutamisõigust määrav dokument aastast 2007.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents · Näe rohkem »

Euroopa vahistamiskäsk

Euroopa vahistamiskäsk (inglise: European Arrest Warrant lühend: EAW) on Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv vahistamise käsk, mis nõuab kehtiva vahistamiskäsu alusel liikmesriiki teise liikmesriigi jaoks arreteerima ja välja andma kuriteos kahtlustatavat või süüdimõistetut.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Euroopa vahistamiskäsk · Näe rohkem »

Ex officio

Ex officio on ladinakeelne väljend, mis tähendab 'oma kohustusi täites'.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ex officio · Näe rohkem »

Faktiküsimus

Faktiküsimus on õiguslikus vaidluses tekkinud küsimus faktiväite tõesuse üle.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Faktiküsimus · Näe rohkem »

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissium - usaldusväärsetesse kätesse jäetud) on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Fideikomiss · Näe rohkem »

Foogtikohus

Foogtikohus oli Rakvere, Paide ja Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Foogtikohus · Näe rohkem »

Garantiivastutus

Garantiivastutus ehk objektiivne vastutus ehk riskivastutus on õigusteaduses isiku mittesüüline vastutus ehk vastutus tagajärgede eest, mida ta ise ei pruukinud tahta põhjustada.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Garantiivastutus · Näe rohkem »

Genfi protokoll

Lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokoll, tuntud ka kui Genfi protokoll, on rahvusvaheline leping, millega keelustatakse keemiliste ja bioloogiliste relvade kasutamine rahvusvahelistes relvastatud konfliktides.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Genfi protokoll · Näe rohkem »

Genotsiid

Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Genotsiid · Näe rohkem »

GNU GPL

GNU GPL ehk GNU General Public License ehk GNU Üldine Avalik Litsents on litsents vaba tarkvara jaoks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja GNU GPL · Näe rohkem »

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents on 1893.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents · Näe rohkem »

Hageja

Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hageja · Näe rohkem »

Haldusakt

Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusakt · Näe rohkem »

Haldusüksus

Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusüksus · Näe rohkem »

Haldusõigus

Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusõigus · Näe rohkem »

Halduse kandja

Halduse kandja on haldusõiguse teoorias avaliku halduse ülesandeid täitev juriidiline või füüsiline isik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Halduse kandja · Näe rohkem »

Halduskohus

Halduskohus on kohus, mis lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Halduskohus · Näe rohkem »

Haldusleping

Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusleping · Näe rohkem »

Haldusorgan

Haldusorgan on iga avaliku halduse ülesandeid täitev asutus, kollegiaalkogu või ametiisik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Haldusorgan · Näe rohkem »

Hammurapi seadused

Hammurapi seadustekoodeksi steel. Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hammurapi seadused · Näe rohkem »

Hüpoteek

Hüpoteek (inglise mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hüpoteek · Näe rohkem »

Hea usu põhimõte

Hea usu põhimõte (ladina keeles bona fide(s)) on üks õiguse üldpõhimõtteid, mida tunneb enamik maailma suuri õigussüsteeme.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Hea usu põhimõte · Näe rohkem »

Helsingi leping

Helsingi leping on Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi vaheline leping, mis määrab kindlaks Põhjamaade ametliku koostöö raamid Põhjamaade Nõukogus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Helsingi leping · Näe rohkem »

Igaüheõigus

Igaüheõigus ehk igameheõigus on õigus looduses vabalt liikuda, mis seab igaühele ka kohustuse loodust hoida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Igaüheõigus · Näe rohkem »

Iggaüks

Iggaüks oli 1802.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Iggaüks · Näe rohkem »

Ihunuhtlus

Ihunuhtlus on kehavigastust või valu tekitav karistus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ihunuhtlus · Näe rohkem »

Illegaalsus

Illegaalsus on tegevuse omadus, mis seisneb selles, et ta on seadustega või muude normatiivaktidega keelatud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Illegaalsus · Näe rohkem »

Immuniteedikiri

Immuniteedikiri oli dokument, millega kuningas andis oma vasallile üle osa riigivõimu funktsioone, näiteks kohtumõistmise ja maksude kogumise vasalli feodaalvalduses.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Immuniteedikiri · Näe rohkem »

Impeachment

Impeachment (.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Impeachment · Näe rohkem »

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimõigused · Näe rohkem »

Inimõiguste ülddeklaratsioon

Eleanor Roosevelt Inimõiguste ülddeklaratsiooniga (1949) Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga A/RES/217.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimõiguste ülddeklaratsioon · Näe rohkem »

Inimkaubandus

Inimkaubandus on ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni Palermo protokollis sätestatud definitsioon: "Inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimkaubandus · Näe rohkem »

Inimrööv

Inimrööv tähendab inimese vabaduse ebaseaduslikku võtmist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimrööv · Näe rohkem »

Inimsusvastane kuritegu

Inimsusvastane kuritegu (inglise crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inimsusvastane kuritegu · Näe rohkem »

Inkorporeerimata ala

USA inkorporeerimata ala on USA jurisdiktsiooni all olev ala, millel USA Kongressi otsuse kohaselt kehtivad ainult valitud sätted USA konstitutsioonist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Inkorporeerimata ala · Näe rohkem »

Internetivabadus

Internetivabadus on internetikasutajate õigus alusetute piiranguteta ligipääsuks internetile ja internetisisule ning internetikasutusega seotud õigustest kinnipidamisele.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Internetivabadus · Näe rohkem »

Intress

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Intress · Näe rohkem »

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Iseseisvus · Näe rohkem »

Isik

Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isik · Näe rohkem »

Isiku tuvastamine

Isiku tuvastamine on protsess, mille käigus pädev avaõiguslik asutus (Eestis: Politsei- ja Piirivalveameti allasutused) veendub põhjalike järelpäringute tulemusel, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isiku tuvastamine · Näe rohkem »

Isikuandmete kaitse üldmäärus

Isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation, lüh GDPR) ehk Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (lühendina ELIKÜM) on Euroopa Liidu määrus, mis loob isikuandmete kaitse normidele õigusliku raamistiku, millega kehtestatakse suunised isikuandmete töötlemiseks Euroopa Liidus ja teatud tingimustel ka väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikuandmete kaitse üldmäärus · Näe rohkem »

Isikuandmete kaitse seadus

Isikuandmete kaitse seadus (lühend IKS) on seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikuandmete kaitse seadus · Näe rohkem »

Isikutunnistus

Isikutunnistus on dokument, mille põhiülesanne on olla isikut tõendav dokument.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikutunnistus · Näe rohkem »

Isikuvastased vägivallateod

Eesti karistusseadustiku järgi on isikuvastased vägivallateod.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Isikuvastased vägivallateod · Näe rohkem »

Ius sanguinis

Ius sanguinis (ehk jus sanguinis, ladina keeles vereõigus) on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanema(te) või esivanema(te) kodakondsuse alusel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ius sanguinis · Näe rohkem »

Ius soli

Ius soli (ka jus soli; ladina keeles 'maapinna õigus'; ei tähenda 'Päikese õigus'), eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ius soli · Näe rohkem »

Jäätmeseadus

Eesti Vabariigi jäätmeseadus ehk jäätmeseadus (lühend JäätS) on seadus, mis sätestab jäätmehoolduse korralduse, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jäätmeseadus · Näe rohkem »

Jõustumine

Jõustumine (inglise entry into force) on mingi õigusakti (nt seaduse) kehtima hakkamine, seadusjõusse astumine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jõustumine · Näe rohkem »

Juhatus

Juhatus (harvem ka eestseisus) on juriidilise isiku (nt organisatsiooni, asutuse, ettevõtte) tegevust juhtiv ja seda esindav valitav organ.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Juhatus · Näe rohkem »

Juriidiline isik

Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Juriidiline isik · Näe rohkem »

Jurisdiktsioon

Jurisdiktsioon (ladina sõnadest ius (omastav iuris) 'seadus' + dictio 'ütlemine') on praktiline võim, mis on antud formaalselt rajatud juriidilisele organile või poliitilisele juhile, et teha otsuseid õigusküsimustes ja seeläbi rakendada õigust konkreetses vastutusalas.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jurisdiktsioon · Näe rohkem »

Jurist

Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Jurist · Näe rohkem »

Juurdepääs õigusemõistmisele

Juurdepääs õigusemõistmisele (inglise access to justice) on isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalases vaidlusküsimuses.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Juurdepääs õigusemõistmisele · Näe rohkem »

Kahtlustatav

Kahtlustatav on Eesti Vabariigis kriminaalmenetluse seadustiku § 33 järgi isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kahtlustatav · Näe rohkem »

Kaitstavate loodusobjektide seadus

Kaitstavate loodusobjektide seadus (lühend KLOS) oli Eesti Vabariigi seadus, mis kehtestas erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse, samuti maaomanike õigused ja kohustused kaitset vajava loodusobjektiga alal.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaitstavate loodusobjektide seadus · Näe rohkem »

Kanooniline õigus

Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »

Kapitulatsioon

Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kapitulatsioon · Näe rohkem »

Karistusseadustik

Karistusseadustik (KarS) on süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Karistusseadustik · Näe rohkem »

Kassatsioon

Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kassatsioon · Näe rohkem »

Kassatsioonikohus

Kassatsioonikohus on kohus, mis edasikaebeinstantsina kontrollib kaevatud kohtulahendite õiguslikku põhjendatust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kassatsioonikohus · Näe rohkem »

Kasutusvaldus

Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kasutusvaldus · Näe rohkem »

Kaubamärgiseadus

Kaubamärgiseadus on seadus, mis reguleerib üldtuntud ja registreeritud kaubamärkide õiguskaitset, nendega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning Ühenduse kaubamärgi määrus alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaubamärgiseadus · Näe rohkem »

Kaubandusliku meresõidu koodeks

Kaubandusliku meresõidu koodeks (lühend KMK või KMSK; inglise Merchant Shipping Code) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestiga seotud kaubanduslikku meresõitu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kaubandusliku meresõidu koodeks · Näe rohkem »

Kautsjon

Kautsjon (ladina keeles cautio; ettevaatus) on varaline või mittevaralise kohustuse täitmist tagav rahasumma, mille maksja kohustuse täitmata jätmisel kaotab.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kautsjon · Näe rohkem »

Käendaja

Käendaja (ka käemees) on isik, kes võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käendaja · Näe rohkem »

Käsipant

Käsipant on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käsipant · Näe rohkem »

Käsundusleping

Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käsundusleping · Näe rohkem »

Käsutamine

Käsutamine on asja juriidilise staatuse määramine, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Käsutamine · Näe rohkem »

Küberkuritegevus

Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Küberkuritegevus · Näe rohkem »

Külgvöönd

Külgvöönd on kaldast kuni 24 meremiili kaugusele ulatuv vöönd, milles rannikuriigil on õigus kontrollida tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ja seda ka karistada.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Külgvöönd · Näe rohkem »

Keeleseadus

Keeleseadus (lühend KeeleS) jõustus Eestis 1.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keeleseadus · Näe rohkem »

Keelutsoon

Keelutsoon ehk keeluala ehk keelupiirkond on territoorium, millele on julgeoleku- või muudel kaalutlustel ligipääs piiratud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keelutsoon · Näe rohkem »

Keemiarelvade keelustamise konventsioon

Riigid, kes pole lepet allkirjastanud Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on keemiarelvad täielikult likvideerida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keemiarelvade keelustamise konventsioon · Näe rohkem »

Kelmus

Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kelmus · Näe rohkem »

Keskkonnaõigus

Keskkonnaõigus on normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkondahttp://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Keskkonnaõigus · Näe rohkem »

Kihelkonna politseikohus

Kihelkonna politseikohus oli aastatel 1818-1888 Eestimaa kubermangus tegutsenud politseikohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kihelkonna politseikohus · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Kindlustusasutus

Kindlustusasutus (ka: kindlustusselts; inglise insurance company, insurer, underwriter) on selts, mis müüb kindlustusvõtjatele kindlustusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kindlustusasutus · Näe rohkem »

Kindlusvangistus

Kindlusvangistus oli mittehäbistav vanglakaristus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kindlusvangistus · Näe rohkem »

Kinkeleping

Kinkeleping on leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinkeleping · Näe rohkem »

Kinnipeetavate valimisõigus

Kinnipeetavate valimisõigus on seotud kinnipeetavate õigusega osaleda rahvaesindajate valimistel nii valijate kui ka valitavatena.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnipeetavate valimisõigus · Näe rohkem »

Kinnipidamiskoht

Kinnipidamiskoht on ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli järgi asutus, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, sellise asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnipidamiskoht · Näe rohkem »

Kinnispant

Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnispant · Näe rohkem »

Kinnisturaamat

Kinnisturaamat (ka: kinnistusraamat; inglise land register; saksa Grundbuch) on raamat, kus on kirjas kinnistud, nende kinnistute omanikud koos omanikega seotud koormistega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnisturaamat · Näe rohkem »

Kinnisvara

Kinnisvara on omand, mis koosneb maast ja sellel asetsevatest ehitistest, lisaks maa loodusvaradest, haritamata taimestikust ja loomastikust, põllukultuuridest ja kariloomadest, veest ja maavaradest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kinnisvara · Näe rohkem »

Kodakondsus

Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsus · Näe rohkem »

Kodakondsuseta isik

Kodakondsuseta isik on isik, kellel pole kodakondsust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kodakondsuseta isik · Näe rohkem »

Koerakandmine

Koerakandmine oli keskaegne karistus maarahu rikkumise eest, mis seisnes koera kandmises ühest piirkonnast teise.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Koerakandmine · Näe rohkem »

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohalik omavalitsus · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse asutus

Kohaliku omavalitsuse asutus on valla või linna kui halduse kandja koosseisu kuuluv asutus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse asutus · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus

Kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) ametiasutus on valla või linna koosseisu kuuluv asutus, mis teostab avalikku võimu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse õigus

Kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) õigus on avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib KOV üksuste (vallad ja linnad): 1) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike – õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii internse kui eksternse õigusega (esimesse kuuluvad nt kohaliku omavalitsuse organite sisemist tööjaotust ja -korraldust, teise aga nt valla ja linna õigussuhteid oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud normid).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse õigus · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus

Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus on kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikuvabadus kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna esinduskogu (vastavalt vallavolikogu või linnavolikogu)).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu · Näe rohkem »

Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon

Revisjonikomisjon on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksuse kontrollorgan, mis täidab olulist rolli KOVi sisekontrollisüsteemis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon · Näe rohkem »

Kohtuballistika

Kohtuballistika on kriminalistika haru, mis käsitleb tulirelvi, padruneid ja lasujälgi, nende uurimise vahendeid, võtteid ja meetodeid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuballistika · Näe rohkem »

Kohtuistungi sekretär

Kohtuistungi sekretär on spetsialist, kellel on juriidilised baasteadmised tsiviil-, haldus-, karistus- ja tööõigusest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuistungi sekretär · Näe rohkem »

Kohtulik hüpoteek

Kohtulik hüpoteek on hüpoteek, mille kohus on seadnud hagi tagamiseks või kohtulahendi alusel rahuldatud nõude tagamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtulik hüpoteek · Näe rohkem »

Kohtumäärus

Kohtumäärus on kohtu otsustus, millega kohus juhib menetlust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtumäärus · Näe rohkem »

Kohtunik

Kohtunik on ametiisik, kelle pädevuses on õigusemõistmine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtunik · Näe rohkem »

Kohtupsühholoogia

Kohtupsühholoogia (ingl.k forensic psychology) on kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtupsühholoogia · Näe rohkem »

Kohtutäitur

Kohtutäitur on Eesti Vabariigis vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seonduvaid toiminguid ehk täitetoiminguid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtutäitur · Näe rohkem »

Kohtuvõim

Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohtuvõim · Näe rohkem »

Kohus

Toomemäel. Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohus · Näe rohkem »

Kohustus

Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kohustus · Näe rohkem »

Kokkuleppemenetlus

Kokkuleppemenetlus on üks neljast lihtmenetluse liigist lühimenetluse, kiirmenetluse ja käskmenetluse kõrval.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kokkuleppemenetlus · Näe rohkem »

Kollektiivleping

Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid reguleeriv leping.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kollektiivleping · Näe rohkem »

Kolmas Genfi konventsioon

Genfi konventsioon sõjavangide raviks on kolmas neljast Genfi konventsioonist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kolmas Genfi konventsioon · Näe rohkem »

Komandanditund

Briti sõdurid keelutunni ajal Tel Avivis. Juuli 1946. Komandanditund ehk keelutund on asula avalikus ruumis (eeskätt tänavatel ja väljakutel) ilma eriloata viibimise keeld.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Komandanditund · Näe rohkem »

Kommunistlik kuritegu

Kommunistlik kuritegu (poola keeles zbrodnia komunistyczna) on Poola õiguskorras kasutatav juriidiline mõiste.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kommunistlik kuritegu · Näe rohkem »

Konventsioon

Konventsioon on üks rahvusvahelise lepingu vorm.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Konventsioon · Näe rohkem »

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta on ÜRO egiidi all vastu võetud rahvusvaheline leping, mis sätestab meetmed naiste vastase diskrimineerimise kõrvaldamiseks konventsiooniga ühinenud riikides.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta · Näe rohkem »

Kooseluseadus

Kooseluseadus on XII Riigikogus 2014.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kooseluseadus · Näe rohkem »

Korrakaitseseadus

Korrakaitseseadus (KorS) on terviklik, kogu valdkonda reguleeriv õigusakt, mis alates 1. juulist 2014 on aluseks kogu korrakaitsele, riiklikule järelevalvele.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Korrakaitseseadus · Näe rohkem »

Kostja

Kostja on isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kostja · Näe rohkem »

Kriminaalõigus

Kriminaalõigus (inglise criminal law) on õigusharu, mis tegeleb kuritegevusega seonduvaga.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminaalõigus · Näe rohkem »

Kriminalistika

Kriminalistika on teadus, mis käsitleb kohtueelses menetluses tõendite kogumist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminalistika · Näe rohkem »

Kriminoloogia

Kriminoloogia on teadus, mis uurib kuritegevust, selle seisundit ühiskonnas, struktuuri, dünaamikat ja põhjusi, kuritegevust soodustavaid tegureid, kurjategija isiksust, ning kuritegevuse ennetamise viise ja vahendeid sedavõrd, kuivõrd need ei ole seoses isiku kriminaalõigusliku vastutusega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kriminoloogia · Näe rohkem »

Kuritegevus

Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegevus · Näe rohkem »

Kuritegevuse tase

Kuritegevuse tase ehk kuritegevus on teatud piirkonnas teatud aja jooksul toimepandud kuritegude hulk või suhtarv võrrelduna rahvaarvuga.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegevuse tase · Näe rohkem »

Kuritegu

Kuritegu on raske süütegu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuritegu · Näe rohkem »

Kurjategija

Kurjategija on kuriteo toime pannud isik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kurjategija · Näe rohkem »

Kuuendikumaa

Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »

Kvoodimaa

Kvoodimaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Liivimaa kubermangus 1849. aasta talurahvaseaduse kohaselt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kvoodimaa · Näe rohkem »

Kyōto protokoll

Ei osale Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Kyōto protokoll · Näe rohkem »

Laen

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laen · Näe rohkem »

Laenuleping

Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik (laenuandja ehk krediidiandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja/krediidisaaja) rahasumma või asendatava asja (laenu) ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laenuleping · Näe rohkem »

Lanzarote konventsioon

Lanzarote konventsioon, pikemalt Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (ingl k The Council of Europe Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse, ka the Lanzarote Convention) on rahvusvaheline kokkulepe lastevastase vägivalla ja seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lanzarote konventsioon · Näe rohkem »

Laokohaõigus

Laokohaõigus on keskajal mõnel linnal olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt kaupmeestelt, et need oma kaupu selles linnas müügiks pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Laokohaõigus · Näe rohkem »

Lapse õiguste konventsioon

Lapse õiguste konventsioon on laste õigusi tagav konventsioon.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lapse õiguste konventsioon · Näe rohkem »

Lapsetoetus

Lapsetoetus on riiklike peretoetuste seaduse järgi igakuine peretoetus, mida Eesti riik maksab igale lapsele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lapsetoetus · Näe rohkem »

Legaaldefinitsioon

Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Legaaldefinitsioon · Näe rohkem »

Leping

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Leping · Näe rohkem »

Leppetrahv

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Leppetrahv · Näe rohkem »

Lex ferenda

Lex ferenda on ladinakeelne väljend, mis tähistab tulevast, seni veel mitte kehtivat õigust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lex ferenda · Näe rohkem »

Lex lata

Lex lata on ladinakeelne väljend, mis tähendab "õigus, nii nagu see on." Lex lata eristamine lex ferenda'st on traditsiooniline, kuid eriti rõhutab seda õiguspositivism.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lex lata · Näe rohkem »

Liivimaa õiguspeegel

"Liivimaa õiguspeegel" oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Liivimaa õiguspeegel · Näe rohkem »

Liivimaa vallakogukonna seadus

Liivimaa vallakogukonna seadus oli Venemaa keisri Aleksander II poolt 1866.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Liivimaa vallakogukonna seadus · Näe rohkem »

Lindprii

Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii, kui juriidiline mõiste, tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lindprii · Näe rohkem »

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnaõigus · Näe rohkem »

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnakodanik · Näe rohkem »

Linnaseadus

Linnaseadus on 19. aprillil 1938 Riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnaseadus · Näe rohkem »

Linnudirektiiv

Linnudirektiiv (inglise keeles Birds Directive, ametliku täisnimega Council Directive 2009/147/EC on the conservation of wild birds) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on loodusdirektiiv).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnudirektiiv · Näe rohkem »

Linnusekohus

Linnusekohus (saksa keeles Burggericht) oli Rootsi ajal Balti kubermangudes tegutsenud kohus, mis asus asehalduri linnuses või lossis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Linnusekohus · Näe rohkem »

Loodusdirektiiv

Loodusdirektiiv (inglise keeles Habitats Directive, ametliku täisnimega Council Directive 92/43/EEC on the Conservation of natural habitats and of wild fauna and flora) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on linnudirektiiv).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Loodusdirektiiv · Näe rohkem »

Loomuõigus

Loomuõiguse all mõistetakse õigusfilosoofias õigust, mis eelneb sotsiaalsete normidega reguleeritavale positiivsele õigusele ning seisab viimasest kõrgemal.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Loomuõigus · Näe rohkem »

Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. (bilandsloven)

"Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. (bilandsloven)" ('Seadus Bouvet' saarest, Peeter I saarest ja Kuninganna Maudi maast jt (sõltlasalade seadus)') on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. (bilandsloven) · Näe rohkem »

Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)

Maanõukogu (saksa keeles Landesrat) oli Põhja-Eestis umbes aastast 1282 kuni XVII sajandini tegutsenud haldus- ja kohtuorgan.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan) · Näe rohkem »

Maaomand

Maaomand on riigile, kohalikule omavalitsusele, juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv maa-ala.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maaomand · Näe rohkem »

Maaraamat

Maaraamat (vene keeles межевая книга) oli Vene ajal Balti kubermangudes kasutatud maaomandite registreerimisraamat.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maaraamat · Näe rohkem »

Maarent

Maarent on tasu (rent), mis tuleb maksta maa kasutamise eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maarent · Näe rohkem »

Maaseadus

Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk. Maaseadus oli 1919.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maaseadus · Näe rohkem »

Maavalitsus

Maavalitsus on maakonna haldusorgan.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Maavalitsus · Näe rohkem »

Madalmaade Kuningriigi statuut

Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on õigusakt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Madalmaade Kuningriigi statuut · Näe rohkem »

Magdeburgi õigus

Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum aastast 1257, mis põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »

Magna Carta

"Magna Carta" "Magna Carta" (ladina 'suur paber') ehk "Magna Carta Libertatum" (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Magna Carta · Näe rohkem »

Majanduskuritegu

Majanduskuritegu on seadusvastane käitumine teise isiku vara vastu, hõlmates ebaseaduslikku vara omaniku muutmist enda tarbeks ja hüvedeks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Majanduskuritegu · Näe rohkem »

Majutusettevõte

Koke külalistemaja Lõuna-Eestis Majutusettevõte on majutusteenust pakkuv ettevõte.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Majutusettevõte · Näe rohkem »

Määratlemata õigusmõiste

Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määratlemata õigusmõiste · Näe rohkem »

Määrus (õigusteadus)

Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määrus (õigusteadus) · Näe rohkem »

Määrus (Euroopa Liit)

Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määrus (Euroopa Liit) · Näe rohkem »

Määruskaebus

Määruskaebus on kohtumenetluses kohtumääruse peale esitatud kaebus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Määruskaebus · Näe rohkem »

Müügileping

Müügileping on lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele hinna (rahalise väärtuse).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Müügileping · Näe rohkem »

Mõisamaa

Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõisamaa · Näe rohkem »

Mõisapolitsei

Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »

Mõrv

Mõrv on inimese tahtlik ebaseaduslik tapmine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõrv · Näe rohkem »

Mõttevabadus

Mõttevabadus (ka südametunnistuse vabadus) on üks inimõigustest: õigus omada seisukohti.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mõttevabadus · Näe rohkem »

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Meeskohus · Näe rohkem »

Menetlus

Menetlus on kindlas järjekorras tehtavad õiguslikud toimingud mingi küsimuse lahendamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Menetlus · Näe rohkem »

Mereõigus

Mereõigus on õigusnormide kogum, mis sätestab eelkõige kaubandusliku meresõiduga seostuvad õigussuhted.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mereõigus · Näe rohkem »

Meremehe teenistusraamat

Meremehe teenistusraamat on rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokument, mida antakse Eesti meremeestele.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Meremehe teenistusraamat · Näe rohkem »

Merepiir

Merepiir on riigi veeala piirav mõtteline joon, millest siseriigi poole on territoriaalmeri ja -veed, mis on allutatud riigi seadustele, ja väljapoole jäävate vete kohta kehtib rahvusvaheline või naaberriigi õigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Merepiir · Näe rohkem »

Mitteavalik veekogu

Mitteavalik veekogu on Eesti keskkonnaõiguses kasutatav mõiste.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mitteavalik veekogu · Näe rohkem »

Mittekodanik

Mittekodanik on riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mittekodanik · Näe rohkem »

Mittetulundusühendus

Mittetulundusühendus on mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute üldnimetus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Mittetulundusühendus · Näe rohkem »

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (lühend NPALS) on 1997 vastu võetud Eesti seadus, mis reguleerib narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotut.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus · Näe rohkem »

Naturalisatsioon

Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Naturalisatsioon · Näe rohkem »

Nõue

Nõue on subjektiivne õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Nõue · Näe rohkem »

Ne bis in idem

Ne bis in idem on õiguslik põhimõte, mis keelustab sama teo eest kahekordse karistamise.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ne bis in idem · Näe rohkem »

Negotiorum gestio

Negotiorum gestio (ladina keeles; saksa keeles Geschäftsführung ohne Auftrag), "volitu toimimine", on ilma volituseta ja seadusliku kohustuseta võõraste majanduslike asjade ajamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Negotiorum gestio · Näe rohkem »

Neljas Genfi konventsioon

Neljas Genfi Konventsioon oli esimene, mis käsitles tsiviilelanikke. Genfi konventsioon tsiviilisikute kaitseks sõjaajal, tihti nimetatud ka kui neljas Genfi konventsioon ning lühendatud kui Genfi (IV) konventsioon, on üks neljast Genfi konventsioonist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Neljas Genfi konventsioon · Näe rohkem »

New Yorgi Osariigi Ülemkohus

New Yorgi Osariigi Ülemkohus (inglise keeles Supreme Court of the State of New York) on üks USA New Yorgi osariigi esimese astme kohtuid, kus kohtuasjade arutamist alustatakse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja New Yorgi Osariigi Ülemkohus · Näe rohkem »

Notar

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Notar · Näe rohkem »

Nullum crimen, nulla poena sine lege

Nullum crimen, nulla poena sine lege (ladina keeles 'pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta') ehk legaliteediprintsiip on riigi võimu karistusõiguse rakendamisel piirav põhimõte.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Nullum crimen, nulla poena sine lege · Näe rohkem »

Obligatsiooniõigus

Obligatsiooniõigus Rooma eraõiguses on relatiivne õigus, s.t see on suunatud konkreetse isiku vastu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Obligatsiooniõigus · Näe rohkem »

Offshore-piirkond

Offshore-piirkond on majanduslik ja juriidiline termin, millega tähendatakse erandliku maksusüsteemiga piirkonda.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Offshore-piirkond · Näe rohkem »

Omand

Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omand · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Orbteos

Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Orbteos · Näe rohkem »

Organ

Organ on juriidilise isiku osa, mis täidab juriidilise isiku ülesandeid tema eesmärkide raamides.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Organ · Näe rohkem »

Organiseeritud ala

USA organiseeritud ala on USA ala, mille kohta USA Kongress on välja andnud põhiakti (Organic Act).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Organiseeritud ala · Näe rohkem »

Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon

Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon on 1926.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsioon · Näe rohkem »

Orjuse kaotamise akt

1833.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Orjuse kaotamise akt · Näe rohkem »

Osaühing

Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Osaühing · Näe rohkem »

Pagulasseisundi konventsioon

Mitteliitunud riigid ÜRO Pagulasseisundi konventsioon (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) on konventsioon, millega 1951.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pagulasseisundi konventsioon · Näe rohkem »

Pangarööv

Pangarööv on raha või muude väärtasjade omastamine pangast vägivalda kasutades või vägivallaga ähvardades.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pangarööv · Näe rohkem »

Pankrot

Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pankrot · Näe rohkem »

Panoraamivabadus

Brüsselis asuv Atomiumi hoone oli fotodel varem sageli kaetud, kuna Belgias puudus panoraamivabadus ning hoone fotosid ei tohtinud vabalt levitada. Panoraamivabadus (saksa keeles Panoramafreiheit; inglise keeles panorama freedom, freedom of panorama, lühend FOP) on säte mõnede riikide, sh Saksamaa autoriõiguses, mis lubab pildistada või luua teisi pilte (näiteks joonistusi või fotosid) alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest, skulptuuridest või muudest kunstiteostest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seadusi, mis võivad antud tööde suhtes kehtida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Panoraamivabadus · Näe rohkem »

Pant

Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pant · Näe rohkem »

Parlament

Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Parlament · Näe rohkem »

Patendiõigus

Patendiõigus on tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patendiõigus · Näe rohkem »

Patendivolinik

Patendivolinik on tööstusomandi alal õigusteenuse osutaja.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patendivolinik · Näe rohkem »

Patent

Patent on tööstusomandi mõistes erinevat liiki tööstuspatent (leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või nende kombinatsioon), mida tunnustavad liitu kuuluvate riikide seadused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Patent · Näe rohkem »

Paterfamilias

Paterfamilias oli Vana-Rooma perekonnapea.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Paterfamilias · Näe rohkem »

Pädevus

Pädevus ehk kompetents on õigusaktiga antud ülesannete, õiguste ja kohustuste hulk.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pädevus · Näe rohkem »

Päraldis

Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Päraldis · Näe rohkem »

Pärand

Pärand on pärandaja varaPärimisseadus, § 2 - RT I, 10.03.2016, 16.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärand · Näe rohkem »

Pärandaja

Pärandaja on (PärS) § 1 lg 2 järgi isik, kelle vara (pärand) tema surma korral teisele isikule üle läheb.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pärandaja · Näe rohkem »

Põhiõigused

Põhiõigused ehk üldised (universaalsed) inimõigused kehtivad igale inimesele ilma igasuguste lisatingimusteta.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiõigused · Näe rohkem »

Põhikiri

Põhikiri on ettevõtte, asutuse või organisatsiooni eesmärke, tegevust, juhtimist jms sätestav ametlik dokument.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhikiri · Näe rohkem »

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseadus · Näe rohkem »

Põhiseaduslik kriis

Põhiseaduslik kriis ehk konstitutsiooniline kriis on enamasti poliitiliselt motiveeritud võitlus põhiseaduslike organite vahel põhiseaduses ebapiisavalt reguleeritud võimu valdkondade jaotuse üle.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslik kriis · Näe rohkem »

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus on kohus, mis otsustab seaduste kehtivuse ja nende tõlgendamise üle ning viisi üle, kuidas täitevvõim seadusi täidab.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus · Näe rohkem »

Põhivabadused

Põhivabadused on osa inimõigustest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Põhivabadused · Näe rohkem »

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pealinn · Näe rohkem »

Peaprokurör

Peaprokurör (inglise attorney general) on riigi tähtsaim prokurör, kes ühtlasi riiki õigusküsimustes.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Peaprokurör · Näe rohkem »

Pederastia (kuritegu)

Pederastia on kuriteoliik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pederastia (kuritegu) · Näe rohkem »

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Perekonnaõigus · Näe rohkem »

Piinamine

Piinamine on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Piinamine · Näe rohkem »

Piirkonnakohus

Piirkonnakohus on esimese astme kohus mitmes riigis (nt USA-s ja Iirimaal).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Piirkonnakohus · Näe rohkem »

Pistis

Pistis on ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Pistis · Näe rohkem »

Planeerimisseadus

Planeerimisseadus (lühend PlanS) reguleerib Eestis ruumilist planeerimist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Planeerimisseadus · Näe rohkem »

Politseikohus

Politseikohus on politseiasutus, mis lihtsustatud menetluse kaudu lahendab väiksemaid kohtuasju.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Politseikohus · Näe rohkem »

Positiivne õigus

Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Positiivne õigus · Näe rohkem »

Prahileping

Prahileping on leping kaubaomaniku ja reederi või laevaomaniku ja laeva kasutaja vahel kauba veoks või laeva kasutamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Prahileping · Näe rohkem »

Preambul

Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Preambul · Näe rohkem »

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Privileeg · Näe rohkem »

Prokurör

Prokurör on Eestis kehtiva prokuratuuriseaduse järgi riigiametnik, kes osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Prokurör · Näe rohkem »

Prokuura

Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigi majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Prokuura · Näe rohkem »

Promulgeerimine

Promulgeerimine on õigusloome protsess, mis koosneb õigusakti algatamisest, arutamisest, vastuvõtmisest ja jõustamisest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Promulgeerimine · Näe rohkem »

PROTECT IP Act

PROTECT IP Act ehk PIPA (täisnimega Preventing Real Online Threats to Economic Creativity and Theft of Intellectual Property Act of 2011) oli USA Kongressi seaduseelnõu, mis oleks andnud rakendumisel USA valitsusorganisatsioonidele ning suurtele autoriõiguste valdajatele laialdased õigused võitluseks internetipiraatlusega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja PROTECT IP Act · Näe rohkem »

Psühhiaatrilise abi seadus

Eesti psühhiaatrilise abi seadus (lühend PsAS) on seadus, millega reguleeritakse isikule psühhiaatrilise abi andmise korda ja tingimusi, ning seda, millised suhted tekivad seejuures isiku ja tervishoiuasutuse vahel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Psühhiaatrilise abi seadus · Näe rohkem »

Puhkepäev

Puhkepäevadeks loetakse Eestis üldiselt laupäeva ja pühapäeva.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Puhkepäev · Näe rohkem »

Raamatupidamise eest vastutav isik

Raamatupidamise eest vastutav isik on raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses töötaja, kes on kohustatud, vastavalt töölepingule või muule kirjalikule lepingule, vastutama majandusüksuses raamatupidamise õigusaktide nõutele vastavuse ja üldise pideva korrasoleku eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise eest vastutav isik · Näe rohkem »

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamise sise-eeskiri, (ingl accounting manual) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise sise-eeskiri · Näe rohkem »

Raamatupidamiskohustuslane

Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskohustuslane · Näe rohkem »

Rahaline karistus

Rahaline karistus on Eesti karistusseadustiku § 44 mõistes kohtu poolt mõistetud rahaline karistus sooritatud kuriteo eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahaline karistus · Näe rohkem »

Rahatrahv

Rahatrahv on Eesti karistusseadustiku § 47 mõistes kohtumenetluse või kohtuvälise menetluse käigus määratav rahaline karistus sooritatud väärteo eest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahatrahv · Näe rohkem »

Rahukohus

Rahukohus oli Venemaa keisririigis ja hiljem ka mujal (sh Eestis) olnud ainuisikuline (rahukohtunik) esimese astme kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahukohus · Näe rohkem »

Rahvaalgatus

Rahvaalgatus on rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigieluküsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvaalgatus · Näe rohkem »

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks toimusid aastail 1932–1933 1920. aasta Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise eesmärgil.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks · Näe rohkem »

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik on õigusemõistmises osalev isik, kellele on antud asja arutamisel mõningaid kohtunikuga võrdseid õigusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvakohtunik · Näe rohkem »

Rahvusvaheline eraõigus

Rahvusvaheline eraõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib suhteid erinevate riigisiseste õigussüsteemide vahel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline eraõigus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline humanitaarõigus

Rahvusvaheline humanitaarõigus on õigusnormide ja -põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline humanitaarõigus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Kohus

right Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Kohus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (prantsuse Cour pénale internationale, CPI; inglise International Criminal Court, ICC) on rahvusvaheline organisatsioon, alaliselt tegutsev kohus, mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline leping

Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline leping · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus

Koht peakorter Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (üldkasutatav lühend ITLOS) on ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud, 1996.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline sanktsioon

Rahvusvaheline sanktsioon on grupi riikide poolt vastu võetud meede, mille eesmärk on sundida riiki täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline sanktsioon · Näe rohkem »

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut on rahvusvaheline leping, millega loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut · Näe rohkem »

Rahvusvahelised veed

Rahvusvahelised veed Rahvusvahelised veed (ka eksterritoriaalveed, välisveed) on rahvusvahelise mereõiguse kohaselt veealad, mis jäävad väljapoole rannikuriikide jurisdiktsioonile alluvaid territoriaalvesi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rahvusvahelised veed · Näe rohkem »

Rapporteur

Rapporteur on prantsuse õigussüsteemis kohtunik, kes valmistab teistele kohtunikele ette kirjaliku raporti käsil olevas kohtuasjas esitatud poolte argumentidest ning täpsustab selles õigus- ning faktiküsimused ja loetleb tõendid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rapporteur · Näe rohkem »

Ratifitseerimine

Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine ehk ratifikatsioon toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ratifitseerimine · Näe rohkem »

Reaalservituut

Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reaalservituut · Näe rohkem »

Regionaalkeel

Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Regionaalkeel · Näe rohkem »

Registerpant

Registerpant on piiratud asjaõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Registerpant · Näe rohkem »

Reisidokument

Reisidokument on mingi riigi valitsuse või vastava rahvusvahelise organisatsiooni (inglise international treaty organization) välja antud isikut tõendav dokument inimesele või väiksemale inimeste rühmale, et lihtsustada riigipiiridevahelist liikumist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reisidokument · Näe rohkem »

Relvakaubandusleping

Relvakaubandusleping (inglise keeles Arms Trade Treaty, lühend ATT) on 2014.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Relvakaubandusleping · Näe rohkem »

Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses

Rahvusvahelises õiguses hõlmab relvastatud jõu kasutamine kaks valdkonda.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses · Näe rohkem »

Reparatsioon

Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Reparatsioon · Näe rohkem »

Repressaal

Repressaal ehk vastumeede on vastusena teise riigi õiguserikkumisele või kahjustavale teole sooritatud vaenulik tegu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Repressaal · Näe rohkem »

Revolutsiooniline tribunal

Revolutsiooniline tribunal oli Nõukogude Venemaal ja ka mõnes teises nõukogude vabariigis moodustatud kohtuväline repressiivasutus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Revolutsiooniline tribunal · Näe rohkem »

Riia õigus

Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riia õigus · Näe rohkem »

Riigi õigusjärglus

Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi õigusjärglus · Näe rohkem »

Riigi tunnustamine

Riigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi tunnustamine · Näe rohkem »

Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest

Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest tähendab, et liikmesriik võib olla kohustatud hüvitama õigustatud isikutele põhjustatud kahju.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest · Näe rohkem »

Riigiasutus

Riigiasutus on iga riigi kui halduse kandja asutus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigiasutus · Näe rohkem »

Riigiõigus

Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigiõigus · Näe rohkem »

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikeel · Näe rohkem »

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel. Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikohus · Näe rohkem »

Riigikontrolör

Riigikontrolör on Eesti Riigikontrolli juht.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigikontrolör · Näe rohkem »

Riigireetmine

Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riigireetmine · Näe rohkem »

Riik

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riik · Näe rohkem »

Riiklik järelevalve

Riiklik järelevalve on haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll (järelevalve).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Riiklik järelevalve · Näe rohkem »

Ringkonnakohus

Ringkonnakohus (inglise circuit court) on teise astme kohus, mis arutab esimese astme kohtust (maa-, linna- või halduskohtust) edasikaevatud lahendeidhttp://termin.eki.ee/esterm/ (vaadatud 21.01.2016); ühtlasi apellatsioonikohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Ringkonnakohus · Näe rohkem »

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rooma õigus · Näe rohkem »

Rooma leping

Rooma leping on rahvusvaheline leping, mis allkirjastati 1957.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Rooma leping · Näe rohkem »

Saksamaa kodakondsus

Saksamaa kodakondsus on reguleeritud Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklites 16 ja 116 ning Saksamaa kodakondsusseaduses (Staatsangehörigkeitsgesetz) aastast 1913.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Saksamaa kodakondsus · Näe rohkem »

Saksi õiguspeegel

Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi üle. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog, ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »

Salakaubavedu

Salakaubavedu (ka: konterbandivedu, kontrabandivedu, smugeldamine (kirjanduses ka: smuugeldamine), smungeldamine; inglise smuggling) on kaupade või muude esemete toimetamine üle riigipiiri, kui see on kas ühes või mitmes riigis õigusvastane.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Salakaubavedu · Näe rohkem »

Samasooliste abielu

Samasooliste abielu on abielu kahe samast soost inimese vahel.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Samasooliste abielu · Näe rohkem »

Sarimõrvar

Sarimõrvariks loetakse isikut, kes on mõrvanud kolm või rohkem inimest pikema perioodi jooksul kui üks kuu, kusjuures mõrvade vahel on "rahunemisperiood".

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sarimõrvar · Näe rohkem »

Süütegu

Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süütegu · Näe rohkem »

Süüteokoosseis

Süüteokoosseis on seaduses sätestatud keelatud ja karistatava teo (süütegu) kirjeldus objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kaudu.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süüteokoosseis · Näe rohkem »

Süütuse presumptsioon

Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Süütuse presumptsioon · Näe rohkem »

Südametunnistuskohus

Südametunnistuskohus (saksa keeles Gewissensgericht) oli asehalduskorra ajal Liivi- ja Eestimaal aastatel 1783−1796 tegutsenud kohus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Südametunnistuskohus · Näe rohkem »

Sündik

Sündik on kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sündik · Näe rohkem »

Sõjahaudade kaitse seadus

Sõjahaudade kaitse seadus (lühend SHKS) on Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamise ja väärika kohtlemise tagamiseks kehtestatud seadus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjahaudade kaitse seadus · Näe rohkem »

Sõjakuritegu

Sõjakuritegu määratletakse tavaliselt kui sõja seaduste ja tavade rasket rikkumist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjakuritegu · Näe rohkem »

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjaseisukord · Näe rohkem »

Sõjatribunal

Sõjatribunal on rahvusvahelise õiguse kohtumõistmise süsteemi osa, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad sõjaväelaste ja sõjategevuse ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning mõnel juhul ka sõjaväe ja sõjaväelaste suhtes toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ja õigusemõistmine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõjatribunal · Näe rohkem »

Sõnavabadus

Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.  Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sõnavabadus · Näe rohkem »

Seadlus

Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadlus · Näe rohkem »

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadus · Näe rohkem »

Seadusandlus

Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seadusandlus · Näe rohkem »

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus (ka väljatöötamiskavatsus, VTK) on Eesti õigusloomes dokument, millega eelnõu ettevalmistaja konsulteerib teiste osapooltega, et välja selgitada uue eelnõu väljatöötamise vajadus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus · Näe rohkem »

Seaduste Kogu

Seaduste Kogu (SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja alates 1936.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seaduste Kogu · Näe rohkem »

Seltsimehelik kohus

Seltsimehelik kohus (vene keeles товарищеский суд) oli Nõukogude Liidus ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Seltsimehelik kohus · Näe rohkem »

Servituut

Servituut on kinnisasja koormatis, mis kohustab omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutadahttps://www.juristaitab.ee/et/uldised-kusimused/kuidas-servituudid-jagunevad-ja-milline-nende-olemus-mille-poolest-erineb.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Servituut · Näe rohkem »

Skandinaavia õigusrealism

Skandinaavia õigusrealism oli õigusteoreetiline liikumine, mis kaasnes ajaliselt ning sarnanes oma toonilt Ameerika õigusrealismiga.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Skandinaavia õigusrealism · Näe rohkem »

Societas

Rooma societas (seltsinguleping) on selline konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oskusi seadusega lubatud ühise kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Societas · Näe rohkem »

Soorituskondiktsioon

Soorituskondiktsioon on Võlaõigusseaduse 52.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Soorituskondiktsioon · Näe rohkem »

Spordiseadus

Spordiseadus (SpS) on Eesti seadus, mis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Spordiseadus · Näe rohkem »

Stare decisis

Stare decisis (ladina keeles "seisku otsus") on kohtuotsuse tegemine varasema pretsedendi alusel üldises õiguses.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Stare decisis · Näe rohkem »

Stop Online Piracy Act

EFF kodulehekülg, mis kutsub üles internetitsensuuri vastu võitlema. Ingliskeelne Vikipeedia streigi ajal. Stop Online Piracy Act ("internetipiraatluse tõkestamise seadus") ehk SOPA on USA Esindajatekojas 26.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Stop Online Piracy Act · Näe rohkem »

Subjektiivne õigus

Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Subjektiivne õigus · Näe rohkem »

Sundvõõrandamine

Sundvõõrandamine ehk rekvireerimine on riigi poolt sundkorras vara endale võtmine kas tasu eest või ajutiselt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sundvõõrandamine · Näe rohkem »

Sunniraha

Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Sunniraha · Näe rohkem »

Surmanuhtlus

Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Surmanuhtlus · Näe rohkem »

Tagakiusamine

Tagakiusamine on üksikisiku või isikute rühma süstemaatiline väärkohtlemine teise üksikisiku või isikute rühma poolt.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tagakiusamine · Näe rohkem »

Talumatud seadused

Talumatud seadused (inglise keeles Intolerable Acts) olid 1774.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talumatud seadused · Näe rohkem »

Talurahvaasjade komissar

Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talurahvaasjade komissar · Näe rohkem »

Talurahvaseadus

Talurahvaseadus on seisuslik eriseadus, mille ülesanne on reguleerida talurahva suhteid mõisnike ja riigiga, aga ka reguleerida talurahva omavahelisi suhteid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talurahvaseadus · Näe rohkem »

Talurendimaa

Talurendimaaks ehk vallarendimaaks nimetati talumaad Eestimaa kubermangus pärast 1856. ja Saaremaal pärast 1865. aasta talurahvaseadustEesti Entsüklopeedia, 12.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Talurendimaa · Näe rohkem »

Tapmine

Tapmine (ka: tapp) on inimese või looma surma põhjustamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tapmine · Näe rohkem »

Tarastamiskohustus

Tarastamiskohustus oli Balti Eraseaduse § 993 järgi linnades naabreil kohustus ühiselt piiripealseid tarasid ehitada ja korras hoida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tarastamiskohustus · Näe rohkem »

Tarkvarapiraatlus

Tarkvarapiraatlus on kuriteoliik, mille käigus omandatakse ebaseaduslikult arvutitarkvara või faile.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tarkvarapiraatlus · Näe rohkem »

Tarvitamisõigus

Tarvitamisõigus ehk vilikasutus (ladina keeles ususfructus) on teatavale isikule kuuluv õigus kasutada võõrast asja ja saada selle vilja, kuid õiguseta asja võõrandada, koormata või oluliselt muuta.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tarvitamisõigus · Näe rohkem »

Tavaõigus

Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tavaõigus · Näe rohkem »

Tähtaeg

Tähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik või ajahetk, enamasti ajahetk (kuupäev, kellaaeg vm), milleks mingi toiming peab olema tehtud või lõpetatud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tähtaeg · Näe rohkem »

Tähtpäev

Tähtpäev on mingil põhjusel tähtis või tähistatav päev, nt mingi sündmuse toimumise aastapäev või millelegi/kellelegi pühendatud päev.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tähtpäev · Näe rohkem »

Täidesaatva riigivõimu asutus

Täidesaatva riigivõimu asutused on riigiasutused, mille ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Täidesaatva riigivõimu asutus · Näe rohkem »

Täisealisus

Täisealine on inimene, kes on seaduse silmis omandanud kõik juriidilised õigused ja kohustused.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Täisealisus · Näe rohkem »

Tööleping

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tööleping · Näe rohkem »

Töölepingu seadus

Töölepingu seadus (ka töölepinguseadus) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Töölepingu seadus · Näe rohkem »

Töötasu

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Töötasu · Näe rohkem »

Töövõtuleping

Töövõtuleping on Eesti Võlaõigusseaduse järgi koostatud leping.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Töövõtuleping · Näe rohkem »

Tüüptingimus

Tüüptingimus on lepingu tingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingus kasutamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tüüptingimus · Näe rohkem »

Tõlgendamine (õigusteadus)

Tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tõlgendamine (õigusteadus) · Näe rohkem »

Teabenõue

Teabenõue on teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teabenõue · Näe rohkem »

Teenetemärkide seadus

Teenetemärkide seadus (lühend TeenMS) on Eesti seadus, mis võeti vastu 19.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teenetemärkide seadus · Näe rohkem »

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tegu · Näe rohkem »

Tehing

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tehing · Näe rohkem »

Teine Genfi konventsioon

Genfi konventsioon haavatud, haigete ja merehädaliste sõjaväelaste olukorra parandamiseks merel on teine neljast Genfi konventsioonist, mis rakendas esimese Genfi konventsiooni sätted sõjategevusele merel ning täiendas eelpool mainitud konventsiooni mõningate uuendustega ja täpsustustega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teine Genfi konventsioon · Näe rohkem »

Teovõime

Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Teovõime · Näe rohkem »

Territoriaalmeri

Territoriaalmeri ehk territoriaalveed on mingi riigi või leppe järgi kindlaks määratud, rannaga rööbiti kulgev merevööndi riba, mis kuulub leppealusele rannariigile, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Territoriaalmeri · Näe rohkem »

Territoriaalseisus

Territoriaalseisus oli korporatiivne riigivalitsuslikku võimu kandev seisus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Territoriaalseisus · Näe rohkem »

Terrorism

Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Terrorism · Näe rohkem »

Testament

Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Testament · Näe rohkem »

Testeerimisvabadus

Testeerimisvabadus on inimese vabadus teha enda surma puhuks oma vara kohta korraldusi, mis on kooskõlas üldise õiguskorra, heade kommetega ja arvestavad pärimisseaduses kehtestatud piiranguid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Testeerimisvabadus · Näe rohkem »

Testeerimisvõime

Testeerimisvõime on isiku võime teha kehtivalt viimse tahte avaldus, seda muuta ja tühistada.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Testeerimisvõime · Näe rohkem »

Topeltkodakondsus

Topeltkodakondsus on inimesel, kes on kahe või enama riigi kodanik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Topeltkodakondsus · Näe rohkem »

Tsiviilmenetlus

Tsiviilmenetlus on õigusnormide kogu, mida kohus järgib eraõiguslikke vaidlusi lahendades.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tsiviilmenetlus · Näe rohkem »

Tuletatud teos

Tuletatud teos ehk tuletis on algsel teosel (mis võib kuuluda ka teisele autorile) põhinev uus, loominguliselt iseseisev ja algsest teosest sõltumatu teos.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tuletatud teos · Näe rohkem »

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tulumaks · Näe rohkem »

Tulundusühistu

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tulundusühistu · Näe rohkem »

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping

Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostööd ning soodustada desarmeerimist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping · Näe rohkem »

Usaldusühing

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Usaldusühing · Näe rohkem »

Vaba õiguse koolkond

Vaba õiguse koolkond oli õigusteoreetiline suund 19. sajandi Saksamaal.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaba õiguse koolkond · Näe rohkem »

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabakaubanduspiirkond · Näe rohkem »

Vabariigi Presidendi valimise seadus

Vabariigi Presidendi valimise seadus (lühend VPVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Eesti presidendi valimistega seonduva.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Presidendi valimise seadus · Näe rohkem »

Vabariigi Valitsuse korraldus

Vabariigi Valitsuse korraldus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Valitsuse korraldus · Näe rohkem »

Vabariigi Valitsuse määrus

Vabariigi Valitsuse määrus on Vabariigi Valitsuse õigusakti liik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabariigi Valitsuse määrus · Näe rohkem »

Vabavara

Vabavara ehk vaba tarkvara või vabatarkvara on Free Software Foundationi (Vaba Tarkvara Sihtasutus, FSF) määratluse kohaselt tarkvara, mida saab ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vabavara · Näe rohkem »

Vahekohus

Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vahekohus · Näe rohkem »

Vaherahu

Vaherahu on juriidiline kokkulepe, milles sõdivad pooled katkestavad mingiks ajaks sõjategevuse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaherahu · Näe rohkem »

Vahistamine

Vahistamine ehk arreteerimine on inimeselt liikumisvabaduse võtmine, tavaliselt seoses uurimisega, sooviga vältida edasisi õigusrikkumisi ja anda vahistatu (arestant) üle kriminaalkohtusüsteemile.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vahistamine · Näe rohkem »

Vaidemenetlus

Vaidemenetlus on isiku taotlusel algatatav menetlus, milles kontrollitakse isiku õigusi rikkuva või tema vabadusi piirava haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vaidemenetlus · Näe rohkem »

Valdus

Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valdus · Näe rohkem »

Valimisõigus

Valimisõigus on õigus valida riigivõimu esindusorganeid ja olla neisse valitud.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valimisõigus · Näe rohkem »

Valimisliit

Valimisliit on hääleõiguslike Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike moodustatud seltsing.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valimisliit · Näe rohkem »

Valitsusasutus

Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Valitsusasutus · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (Gemeindegericht) oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus, mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Vallaspant

Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallaspant · Näe rohkem »

Vallavanem

Vallavanem (vananenud terminiga vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vallavanem · Näe rohkem »

Vandekohus

Vandekohus on kriminaalmenetluses kasutatav kohtupidamisviis, mille puhul vandekohtunikest koosnev kogu otsustab, kas kohtualune on süüdi või mitte.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vandekohus · Näe rohkem »

Vandetõlk

Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vandetõlk · Näe rohkem »

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis (kõnekeeles emapalk või isapalk) on igakuine rahaline hüvitis lapsevanemale, kes lapse eest hoolitsedes peab ajutiselt katkestama töötamise.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vanemahüvitis · Näe rohkem »

Vang

Vangide suhtarv 100 000 elaniku kohta maailma riikides Vang on vanglas karistust kandev või eelvangistuses viibiv isik.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vang · Näe rohkem »

Vargus

Vargus on võõra vara omastamine omaniku teadmata.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vargus · Näe rohkem »

Vääramatu jõud

Vääramatu jõu (force majeure prantsuse keelest) all mõistetakse õigusteaduses mis tahes ettenägematut sündmust, mille toimumise aega ja viisi ei saa lepingu sõlminud pooled kontrollida ega ära hoida.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vääramatu jõud · Näe rohkem »

Väärtegu

Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Väärtegu · Näe rohkem »

Vägistamine

Vägistamine (ladina keeles stuprum, stupratio) on suguühtesse astumine inimesega, kes ei ole sellega vabatahtlikult nõus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vägistamine · Näe rohkem »

Välismaalase pass

Välismaalase passi kaas Välismaalase pass on isikut tõendav dokument ja ühtlasi ka reisidokument, mida Eesti Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab välja välismaalasele.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Välismaalase pass · Näe rohkem »

Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused

Väljaspoool võimude kolmikjaotust asuvad riigiasutused on Eesti õiguskorras Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Väljaspool võimude kolmikjaotust asuvad asutused · Näe rohkem »

Võimude lahusus

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võimude lahusus · Näe rohkem »

Võlaõigus

Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlaõigus · Näe rohkem »

Võlasuhe

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlasuhe · Näe rohkem »

Võlausaldaja

Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlausaldaja · Näe rohkem »

Võlgnik

Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võlgnik · Näe rohkem »

Võltsimine

Võltsimine on sihilikult dokumendi, väärtpaberi või raha järeletegemine või nende ümbertegemine.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Võltsimine · Näe rohkem »

Veeseadus

Veeseadus (lühend VeeS) on Eesti seadus, mis reguleerib Eestis veega seonduvat.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Veeseadus · Näe rohkem »

Vihakõne

Vihakõne ehk vaenu õhutamine on avalik suuline või kirjalik arvamusavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest või seksuaalsest sättumusest.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Vihakõne · Näe rohkem »

Viimse tahte avaldus

Viimse tahte avaldus on isiku korraldus oma surma puhuks, millel on õiguslik tähendus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Viimse tahte avaldus · Näe rohkem »

Viivis

Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Viivis · Näe rohkem »

Volikiri

Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volikiri · Näe rohkem »

Volikogu

Volikogu on Eestis.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volikogu · Näe rohkem »

Volitus

Volitus on tehinguline esindusõigus.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volitus · Näe rohkem »

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele (Vollmacht für die Leiter der estnischen Selbstverwaltung) on dokument, millega väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse.

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele · Näe rohkem »

Volksgesetzbuch

Volksgesetzbuch (VGB, Rahva Seaduseraamat) oli rahvussotsialistliku valitsuse aegsel Saksamaal luua üritatud tsiviilseadustik, mis oleks välja vahetanud senise Saksa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch, BGB).

Uus!!: Õigusteaduse mõisteid ja Volksgesetzbuch · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »