Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Õis

Index Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õiteks nimetatakse traditsiooniliselt katteseemnetaimede ehk õistaimede, nüüd üldse seemnetaimede morfoloogilisi struktuure, mille funktsioon on suguline paljunemine, sealhulgas tolmlemine ja viljastumine.

80 suhted: Aktinomorfne õis, Algkude, Õievalem, Õitsemine, Õppeinfosüsteem, Botaanika, Carl von Linné, Definitsioon, Elund, Elutsükkel, Emakakael (botaanika), Emakas (botaanika), Emakasuue, Emakkond, Emasõis, Embrüo, Eospea, Evolutsioon, Gameet, Harilik võilill, Homoloogiline rekombinatsioon, Isasõis, Kaenlasisene õis, Kaheidulehelised, Kahekojaline taim, Kaheli õiekate, Kahesuguline õis, Katteseemnetaimed, Kärbselised, Kõrrelised, Keelõis, Kohastumus, Kold, Kroonlehed, Lõhn, Leht, Lihtne õiekate, Liik (bioloogia), Lilled, Linnud, Mais, Mesilane, Nektar, Organism, Osi, Pollinoos, Putkõis, Putuktolmlemine, Sügomorfne õis, Sügoot, ..., Sümmeetria, Sõlm (botaanika), Sõlmevahe, Sõnajalgtaimed, Seeme, Seemnealge, Seemnetaimed, Sigimik, Sugukond (bioloogia), Suguline sigimine, Taimed, Taimemorfoloogia, Tolmlemine, Tolmukaniit, Tolmukapea, Tolmukas, Tolmukkond, Tolmutera, Tolmutoru, Toomas Kukk, Tupplehed, Tuul, Tuultolmleja, Ultraviolettkiirgus, Valgud, Vars, Võsu (botaanika), Vili, Viljalehed, Viljastumine. Laienda indeks (30 rohkem) »

Aktinomorfne õis

Roomava tulika aktinomorfne õis Aktinomorfne õis ehk kiirjas õis ehk korrapärane õis on korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab vähemalt kahel eri viisil jagada sümmeetrilisteks poolteks.

Uus!!: Õis ja Aktinomorfne õis · Näe rohkem »

Algkude

Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.

Uus!!: Õis ja Algkude · Näe rohkem »

Õievalem

Õievalem on liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil.

Uus!!: Õis ja Õievalem · Näe rohkem »

Õitsemine

Õitsemine (ka õitseng) on õistaimede õite arenemine õienuppude puhkemisest kuni tolmlemise lõppemiseni.

Uus!!: Õis ja Õitsemine · Näe rohkem »

Õppeinfosüsteem

Õppeinfosüsteem ehk ÕIS on õppekorralduse infovahetuskeskkond.

Uus!!: Õis ja Õppeinfosüsteem · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Õis ja Botaanika · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné autogramm Carl von Linné (ladina keeles Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Õis ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Õis ja Definitsioon · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Õis ja Elund · Näe rohkem »

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.

Uus!!: Õis ja Elutsükkel · Näe rohkem »

Emakakael (botaanika)

1. emakasuue 2. '''emakakael''' 3. tolmukapea 4. tolmukaniit 5. kroonleht Emakakael (ladina stylus) on emaka osa, mis ühendab sigimikku ja emakasuuet.

Uus!!: Õis ja Emakakael (botaanika) · Näe rohkem »

Emakas (botaanika)

Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.

Uus!!: Õis ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »

Emakasuue

Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.

Uus!!: Õis ja Emakasuue · Näe rohkem »

Emakkond

Emakkond ehk günetseum (gynoeceum) on õies olev emakate kogum.

Uus!!: Õis ja Emakkond · Näe rohkem »

Emasõis

Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.

Uus!!: Õis ja Emasõis · Näe rohkem »

Embrüo

6-nädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Õis ja Embrüo · Näe rohkem »

Eospea

Mets-vareskolla eospead Eospea ehk sporofüll on peakujuline eoslaid kandev lehtede kogumik eostaimede varre tipul.

Uus!!: Õis ja Eospea · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Õis ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Õis ja Gameet · Näe rohkem »

Harilik võilill

Harilik võilill (Taraxacum officinale) on korvõieliste sugukonda võilille perekonda kuuluvmitmeaastane ühekojaline rohttaim.

Uus!!: Õis ja Harilik võilill · Näe rohkem »

Homoloogiline rekombinatsioon

Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.

Uus!!: Õis ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »

Isasõis

Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.

Uus!!: Õis ja Isasõis · Näe rohkem »

Kaenlasisene õis

Kaenlasisene õis on õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel.

Uus!!: Õis ja Kaenlasisene õis · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Uus!!: Õis ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »

Kahekojaline taim

Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.

Uus!!: Õis ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »

Kaheli õiekate

Roosi rohelised tupplehed ja roosakad kroonlehed Kaheli õiekate on üks kahest õiekattetüübist (teine on lihtne õiekate).

Uus!!: Õis ja Kaheli õiekate · Näe rohkem »

Kahesuguline õis

Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.

Uus!!: Õis ja Kahesuguline õis · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Õis ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kärbselised

Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.

Uus!!: Õis ja Kärbselised · Näe rohkem »

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Uus!!: Õis ja Kõrrelised · Näe rohkem »

Keelõis

putkõied Keelõis (ld. flosculus radii, ingl. ray floret) on korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga.

Uus!!: Õis ja Keelõis · Näe rohkem »

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Uus!!: Õis ja Kohastumus · Näe rohkem »

Kold

Kattekold Kold (Lycopodium) on taimede perekond kollaliste sugukonnast.

Uus!!: Õis ja Kold · Näe rohkem »

Kroonlehed

Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.

Uus!!: Õis ja Kroonlehed · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Õis ja Lõhn · Näe rohkem »

Leht

Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub varrele ja mis on tavaliselt spetsialiseerunud fotosünteesile.

Uus!!: Õis ja Leht · Näe rohkem »

Lihtne õiekate

Lihtne õiekate ehk perigoon on üks kahest õiekattetüübist (teine on kaheli õiekate).

Uus!!: Õis ja Lihtne õiekate · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Õis ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Lilled

Roosid on ühed levinumad lilled üldse, pildil on hiina roos (''Rosa chinensis'') Lilled on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste paljude õistaimede kohta, millel on võrdlemisi ilusad õied või õisik, mõnikord peetakse silmas ka nende erksavärvilisi vilju, lehti jt osasid.

Uus!!: Õis ja Lilled · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Õis ja Linnud · Näe rohkem »

Mais

Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Uus!!: Õis ja Mais · Näe rohkem »

Mesilane

''Apis mellifera'' Mesilasnukud Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Õis ja Mesilane · Näe rohkem »

Nektar

viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.

Uus!!: Õis ja Nektar · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Õis ja Organism · Näe rohkem »

Osi

Osi (Equisetum) on ainus tänapäeval eksisteeriv perekond osjaliste sugukonnast.

Uus!!: Õis ja Osi · Näe rohkem »

Pollinoos

Pollinoos ehk õietolmuallergia ehk heinapalavik (tuntud ka kui hooajaline allergiline riniit) on allergilise riniidi vorm, mida põhjustab ülitundlikkus (allergia) puude ja teiste taimede õietolmu suhtes ning mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Uus!!: Õis ja Pollinoos · Näe rohkem »

Putkõis

Putkõie ehitus Putkõis (ld. flosculus disci; ingl. disc floret) on liitlehise õiekrooniga õis, mille kroonlehed on suuremas ulatused putke- või torusarnaselt kokku kasvanud.

Uus!!: Õis ja Putkõis · Näe rohkem »

Putuktolmlemine

Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ja kus õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.

Uus!!: Õis ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »

Sügomorfne õis

Valge iminõgese (''Lamium album'') õied on sügomorfsed Sügomorfne ehk ebakorrapärane on õis, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.

Uus!!: Õis ja Sügomorfne õis · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Õis ja Sügoot · Näe rohkem »

Sümmeetria

Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci esitab inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.

Uus!!: Õis ja Sümmeetria · Näe rohkem »

Sõlm (botaanika)

Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.

Uus!!: Õis ja Sõlm (botaanika) · Näe rohkem »

Sõlmevahe

Lehed kinnitumas sõlmedele ning sõlmevahed Sõlmevahe ehk varrelüli on varre kahe sõlme vaheline osa.

Uus!!: Õis ja Sõlmevahe · Näe rohkem »

Sõnajalgtaimed

Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.

Uus!!: Õis ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Õis ja Seeme · Näe rohkem »

Seemnealge

Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.

Uus!!: Õis ja Seemnealge · Näe rohkem »

Seemnetaimed

Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.

Uus!!: Õis ja Seemnetaimed · Näe rohkem »

Sigimik

Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.

Uus!!: Õis ja Sigimik · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Õis ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Õis ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Õis ja Taimed · Näe rohkem »

Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia. Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

Uus!!: Õis ja Taimemorfoloogia · Näe rohkem »

Tolmlemine

Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.

Uus!!: Õis ja Tolmlemine · Näe rohkem »

Tolmukaniit

Tolmukaniit (ladina filamentum) on tolmuka üks kahest põhiosast (teine on tolmukapea).

Uus!!: Õis ja Tolmukaniit · Näe rohkem »

Tolmukapea

ratsuritähel Tolmukapea (ladina k. anther) on tolmuka osa, milles paiknevad mikrosporangiumid tolmuteradega.

Uus!!: Õis ja Tolmukapea · Näe rohkem »

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad Tolmukas (ladina k. stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Uus!!: Õis ja Tolmukas · Näe rohkem »

Tolmukkond

Tolmukkond ehk androtseum on ühe taime õie tolmukate kogum.

Uus!!: Õis ja Tolmukkond · Näe rohkem »

Tolmutera

Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.

Uus!!: Õis ja Tolmutera · Näe rohkem »

Tolmutoru

Tolmutoru on elava taime 'isaspoole' lühiealine osa.

Uus!!: Õis ja Tolmutoru · Näe rohkem »

Toomas Kukk

Toomas Kukk 2010. aastal. Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, Eesti üks paremaid taimetundjaid.

Uus!!: Õis ja Toomas Kukk · Näe rohkem »

Tupplehed

Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.

Uus!!: Õis ja Tupplehed · Näe rohkem »

Tuul

Tuule jälg lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Õis ja Tuul · Näe rohkem »

Tuultolmleja

Teravalehise tamme õied Tuultolmleja on tuule abil tolmlev taim.

Uus!!: Õis ja Tuultolmleja · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Õis ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Õis ja Valgud · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Õis ja Vars · Näe rohkem »

Võsu (botaanika)

Hariliku männi noor võsu Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.

Uus!!: Õis ja Võsu (botaanika) · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Õis ja Vili · Näe rohkem »

Viljalehed

Viljalehed (megasporofüllid) on lehelise päritoluga elundid, mis kannavad seemnealgmeid.

Uus!!: Õis ja Viljalehed · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Õis ja Viljastumine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Õied.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »