Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ühekojaline taim

Index Ühekojaline taim

Hall lepp on ühekojaline taim. Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.

21 suhted: Ühesuguline õis, Botaanika, Diploidsus, Gameet, Geen, Geneetiline mitmekesisus, Haploidsus, Hermafrodiit, Kahekojaline taim, Looduslik valik, Meioos, Mitoos, Munarakk, Populatsioon, Sammaltaimed, Soontaimed, Spermatosoid, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Zooloogia.

Ühesuguline õis

Ühesuguline õis ehk lahksuguline õis on õis, kus kasvavad kas ainult tolmukad (tolmukas) või emakad (emakas).

Uus!!: Ühekojaline taim ja Ühesuguline õis · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Botaanika · Näe rohkem »

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Diploidsus · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Gameet · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Geen · Näe rohkem »

Geneetiline mitmekesisus

Geneetiline mitmekesisus tähendab pärilikke molekulaarseid erinevusi populatsiooni sees või populatsioonide vahel.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Geneetiline mitmekesisus · Näe rohkem »

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Haploidsus · Näe rohkem »

Hermafrodiit

Hermafrodiit on mõlemasooline olend.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Hermafrodiit · Näe rohkem »

Kahekojaline taim

Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Kahekojaline taim · Näe rohkem »

Looduslik valik

Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Looduslik valik · Näe rohkem »

Meioos

Meioos (kreeka keeles vähenemine) on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Meioos · Näe rohkem »

Mitoos

Mitoos. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Mitoos · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Munarakk · Näe rohkem »

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: Isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Populatsioon · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Soontaimed · Näe rohkem »

Spermatosoid

Spermatozoon (kreekakeelsetest sõnadest "σπέρμα" seeme ja "ζῷον" loomad, inglise k spermatozoon) ehk spermatosoid, spermium ehk sperm või seemnerakk on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Spermatosoid · Näe rohkem »

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Suguline sigimine · Näe rohkem »

Sugutu paljunemine

Sugutu paljunemine sinilillel: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine) Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Taimed · Näe rohkem »

Zooloogia

Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi.

Uus!!: Ühekojaline taim ja Zooloogia · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Liitsuguline taim, Monoöötsiline taim, Ühekojaline, Ühekojalisus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »