Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

1,2-dikloroetaan

Index 1,2-dikloroetaan

1,2-dikloroetaan ehk etüleendikloriid on lenduv, selge, tööstuslikult valmistatud vedelik, mida ei leidu looduslikult.

Sisukord

  1. 83 suhted: Aatom, Adsorptsioon, Alkeenid, Alkoholid, Alumiinium, Alus (keemia), Ammoonium, Anioon, Aseotroopne segu, Atmosfäär, Atsetüleen, Bronhiit, Dielektriline läbitavus, Dihapnik, Dikloor, Eeter, Ekstraktsioon, Etaan, Etanool, Etüleen, Fosgeen, Halogeenid, Halogeenimine, Hape, Happeline keskkond, Hüdrolüüs, Iiveldus, Imetajad, Immunoloogia, Immuunsüsteem, Ioon, Johan Rudolph Deiman, Kantserogeenid, Katalüüs, Katioon, Keemiline süntees, Keemistemperatuur, Kloor, Kloorimine, Kloroform, Korrosioon, Lahusti, Lahustuvus, Lähteaine, Leelis, Lenduvus, Liim, Maks, Metallid, Molekuli polaarsus, ... Laienda indeks (33 rohkem) »

  2. Plastid

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Aatom

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Adsorptsioon

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Alkeenid

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Alkoholid

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Alumiinium

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Alus (keemia)

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Ammoonium

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Anioon

Aseotroopne segu

2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Aseotroopne segu

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Atmosfäär

Atsetüleen

Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Atsetüleen

Bronhiit

Pilt A – inimese kopsude ja kopsutorude asukoht, pilt B – kopsutoru, pilt C – kopsutoru bronhiidi ajal Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Bronhiit

Dielektriline läbitavus

Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Dielektriline läbitavus

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Dihapnik

Dikloor

Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Dikloor

Eeter

Eeter võib tähendada mitut asja.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Eeter

Ekstraktsioon

Jaotuslehter, milles pärast pesemist (läbiloksutamist) on eraldunud õli (ülemine) ja vee (alumine) kihid Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Ekstraktsioon

Etaan

Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Etaan

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Etanool

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Etüleen

Fosgeen

Fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Fosgeen

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Halogeenid

Halogeenimine

Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Halogeenimine

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Hape

Happeline keskkond

Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Happeline keskkond

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Hüdrolüüs

Iiveldus

Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Iiveldus

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Imetajad

Immunoloogia

Immunoloogia on teadus immuunsusest ehk organismide vastupanuvõimest haigustekitajatele ja kõigele kehavõõrale (sealhulgas elupäästvaile siiratud elunditele).

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Immunoloogia

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Immuunsüsteem

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Ioon

Johan Rudolph Deiman

Vasegravüür umbes aastast 1810 Johan Rudolph Deiman (ka Johann Rudolf Deimann; 29. august 1743 Hage, Ida-Friisimaa – 15. jaanuar 1808 Amsterdam) oli Saksa päritolu Hollandi arst ja keemik.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Johan Rudolph Deiman

Kantserogeenid

Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Kantserogeenid

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Katalüüs

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Katioon

Keemiline süntees

Keemiline süntees on vajaliku saaduse saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Keemiline süntees

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Keemistemperatuur

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Kloor

Kloorimine

Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Kloorimine

Kloroform

Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Kloroform

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Korrosioon

Lahusti

Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Lahusti

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Lahustuvus

Lähteaine

Lähteained on keemilised ained, millest keemilise reaktsiooni käigus tekivad teised ained (saadused).

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Lähteaine

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Leelis

Lenduvus

Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Lenduvus

Liim

Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Liim

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Maks

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Metallid

Molekuli polaarsus

Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Molekuli polaarsus

Naatriumatsetaat

Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Naatriumatsetaat

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Neerud

Nekroos

Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Nekroos

Niiskus

Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Niiskus

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Nukleofiilne asendusreaktsioon

Oksendamine

Oksendamine (lad. vomitus) on mao (mõnikord ka kaksteistsõrmiksoole) sisu instinktiivne väljutamine suu ja mõnikord nina kaudu.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Oksendamine

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Orgaanilised ühendid

Pestitsiid

Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Pestitsiid

Plii

Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Plii

Polümeerid

Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Polümeerid

Polüvinüülkloriid

PVC struktuurivalem Polüvinüülkloriid (lühend PVC) on lineaarse ehitusega termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Polüvinüülkloriid

Radikaalinitsiaator

Etüleeni radikaalreaktsioon klooriga Radikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Radikaalinitsiaator

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Raud

Reaktsioon

Reaktsioon (ladina sõnast reactio) on vastuaktsioon, vastutoime, vastumõju, vastus, reageerimine.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Reaktsioon

Saasteaine

Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Saasteaine

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Süda

Südame rütmihäired

Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Südame rütmihäired

Südame-veresoonkond

Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Südame-veresoonkond

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Süsivesinikud

Selektiivsus

Selektiivsus on võime teha valikut, eraldada ühte ülejäänuist.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Selektiivsus

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Sulamistemperatuur

Superhape

pisi Superhape on hape, mille Hammeti happelisuse funktsioon (H0) on suurem kui puhtal väävelhappel.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Superhape

Tahm

Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Tahm

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Tihedus

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Tsink

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Ultraviolettkiirgus

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Väävelhape

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Vedelik

Vesinikkloriid

Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Vesinikkloriid

Vinüülkloriid

Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Vinüülkloriid

Vingugaas

Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja Vingugaas

1795

1795.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja 1795

1953

1953.

Vaata 1,2-dikloroetaan ja 1953

Vaata ka

Plastid

Tuntud ka kui Etüleen dikloriid, Etüleendikloriid.

, Naatriumatsetaat, Neerud, Nekroos, Niiskus, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Oksendamine, Orgaanilised ühendid, Pestitsiid, Plii, Polümeerid, Polüvinüülkloriid, Radikaalinitsiaator, Raud, Reaktsioon, Saasteaine, Süda, Südame rütmihäired, Südame-veresoonkond, Süsivesinikud, Selektiivsus, Sulamistemperatuur, Superhape, Tahm, Tihedus, Tsink, Ultraviolettkiirgus, Väävelhape, Vedelik, Vesinikkloriid, Vinüülkloriid, Vingugaas, 1795, 1953.