Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Allohvitser, Eesti, Eesti kaitsevägi, Erich Johann Friedrich Toffer, Georg Leets, Haubits, Hugo Kauler, Jaama puiestee, Jalavägi, Jalgpall, Jägala, Kahur, Kõrgharidus, Keskkool, Kolonelleitnant, Kurtna, Liin (pikkusühik), Major, Narva, Ohvitser, Olgina, Pataljon, Patarei (sõjandus), Polügoon, Rahu tänav (Narva), Rakvere, Ratsasport, Rüütli tänav (Narva), Reamees, Rudolf Krupp, Sõdur (ajakiri), Staap, Suurtükipatarei, Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi), Suurtükivägi, Tartu, Tartu Ülikool, Türsamäe mõis, Traditsioon, Vabadussõda, Vestervalli tänav, 1. Diviis, 1. september, 1. Suurtükiväegrupp, 1. Suurtükiväepolk, 12. september, 15. märts, 16. jaanuar, 1924, 1926, ..., 1927, 1928, 1931, 1939, 1940, 2. Suurtükiväegrupp, 27. september, 3. Suurtükiväegrupp. Laienda indeks (8 rohkem) »
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Allohvitser · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Erich Johann Friedrich Toffer
thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Erich Johann Friedrich Toffer · Näe rohkem »
Georg Leets
Georg Leets VR I/3 ja II/3 (7. august 1896 Pärnu, Liivimaa kubermang – 18. oktoober 1975 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel, 1929).
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Georg Leets · Näe rohkem »
Haubits
II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Haubits · Näe rohkem »
Hugo Kauler
Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Hugo Kauler · Näe rohkem »
Jaama puiestee
Jaama puiestee on tänav Rakveres ja paikneb linna põhjaosas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Jaama puiestee · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Jalavägi · Näe rohkem »
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Jalgpall · Näe rohkem »
Jägala
Jägala on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Jägala · Näe rohkem »
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Kahur · Näe rohkem »
Kõrgharidus
Kõrgharidus on keskhariduse baasil omandatav teaduslikul käsitlusel rajanev haridus, mille omandamist tõendab vastav lõpudokument.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Kõrgharidus · Näe rohkem »
Keskkool
Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Keskkool · Näe rohkem »
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »
Kurtna
Kurtna on mitme küla nimi Eestis.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Kurtna · Näe rohkem »
Liin (pikkusühik)
Liin oli pikkusühik Inglise Prantsuse ja Vene mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Liin (pikkusühik) · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Major · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Narva · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Ohvitser · Näe rohkem »
Olgina
Olgina on alevik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Olgina · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Pataljon · Näe rohkem »
Patarei (sõjandus)
Patarei (ingl k battery, saksa k batterie) on peamiselt suurtükiväe ja õhutõrje relvaliigi, harvem jalaväe miinipildujate taktikalis-halduslik väeüksus, mis vastab teiste relvaliikide kompaniile.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Patarei (sõjandus) · Näe rohkem »
Polügoon
Polügoon on maa- või mereala, kus viiakse läbi õppe- ja lahinglaskmisi, militaarharjutusi ja -õppusi ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingutehnikat jm militaarseadmeid.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Polügoon · Näe rohkem »
Rahu tänav (Narva)
Rahu tänav on tänav Narvas Soldina ja Pähklimäe linnaosas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Rahu tänav (Narva) · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Rakvere · Näe rohkem »
Ratsasport
Ratsasport on sport, kus sõidetakse hobustega võidu ratsa.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Ratsasport · Näe rohkem »
Rüütli tänav (Narva)
Vaade Rüütli tänavale Suurelt tänavalt, vasakul Narva raekoda Rüütli tänav on tänav Narva Vanalinnas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Rüütli tänav (Narva) · Näe rohkem »
Reamees
Eesti maaväe reamehe õlak Reamees on paljudes riikides, sealhulgas tänapäeval Eestis, maaväes (paljudes riikides ka õhuväes) madalaim sõjaväeline auaste.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Reamees · Näe rohkem »
Rudolf Krupp
Rudolf Krupp (19. jaanuar 1890 Narva – 12. september 1941 Norillagi laager, Krasnojarski krai, Venemaa) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonelleitnant).
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Rudolf Krupp · Näe rohkem »
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Sõdur (ajakiri) · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Staap · Näe rohkem »
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »
Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)
Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi) · Näe rohkem »
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Suurtükivägi · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Türsamäe mõis
Türsamäe mõis (saksa keeles Türsel) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Türsamäe mõis · Näe rohkem »
Traditsioon
Traditsioon (ladina keeles: traditio – üle-, edasiandmine, ülek. jutustamine; teade) ehk tava ehk komme on inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Traditsioon · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Vestervalli tänav
Vestervalli tänav on tänav Narva vanalinnas.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja Vestervalli tänav · Näe rohkem »
1. Diviis
1.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1. Diviis · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1. september · Näe rohkem »
1. Suurtükiväegrupp
1.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
1. Suurtükiväepolk
1.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »
12. september
12.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 12. september · Näe rohkem »
15. märts
15.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 15. märts · Näe rohkem »
16. jaanuar
16.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 16. jaanuar · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1924 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1928 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1931 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 1940 · Näe rohkem »
2. Suurtükiväegrupp
2.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 2. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
27. september
27.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 27. september · Näe rohkem »
3. Suurtükiväegrupp
3.
Uus!!: 1. Suurtükiväegrupp ja 3. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
1. Suurtükiväe grupp, 1. suurtükiväe grupp.
