Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1. Diviis

Index 1. Diviis

1.

114 suhted: Alampolkovnik, Aleksander Pulk, Aleksander Tõnisson, Altja, Ants Matsalo, Artur Normak, Artur Saueselg, August Balder, August Tomander, Balti pataljon, Diviis, Eesti, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Insenerirood, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti Rahvavägi, Eesti rahvusväeosad, Emil Kursk, Erich Johann Friedrich Toffer, Ernst Põdder, Georg Vestel, Hannes Walter, Hans Leesment, Harju Sõjaväeringkond, Harjumaa, Herbert Brede, Hugo Kauler, Jaan Kruus, Jaan Rink, Järvamaa, Johan Unt, Kapten, Karl Tiitso, Kindralmajor, Kolonel, Kolonelleitnant, Konrad Rotschild, Krasnaja Gorka operatsioon, Krivasoo lahing, Lääne-Saare Sõjaväeringkond, Läänemaa, Major, Mati Karge, Mustvee, Narva, Narva Sõjaväeringkond, Nikolai Reek, Operatsioon Valge Mõõk, Otto Heinze, ..., Paul Triik, Pärnu, Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond, Pärnumaa, Peeter Kann, Peipsi järv, Petserimaa, Pioneerpataljon, Polkovnik, Rakvere, Rakvere Õpetajate Seminar, Ratsarügement, Riigivanem, Rudolf Krupp, Saaremaa, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Soome laht, Soomusrongirügement, Staabiülem, Tallinn, Tapa, Tartu, Tartu Sõjaväeringkond, Tartumaa, Torma, Vabadussõda, Valga Sõjaväeringkond, Valgamaa, Vägeva raudteejaam, Võru, Võru-Petseri Sõjaväeringkond, Võrumaa, Verner Trossi, Viktor Koern, Viktor Liivak, Viljandimaa, Viru maakond, Viru rinne, Viru-Järva Sõjaväeringkond, Virumaa, Voldemar Aasoja, Voldemar Karl Koht, 1. Diviis, 1. diviisi tagavarapataljon, 1. Eesti jalaväediviis, 1. Jalaväerügement, 1. Lennuväedivisjon, 1. Suurtükiväegrupp, 1. Suurtükiväepolk, 1. Tankitõrjekompanii, 1. veebruar, 1940, 2. Üksik jalaväepataljon, 2. Diviis, 2. Suurtükiväegrupp, 21. november, 24. veebruar, 28. veebruar, 3. Üksik jalaväepataljon, 3. Diviis, 4. Üksik Jalaväepataljon, 4. Diviis, 5. Üksik Jalaväepataljon, 6. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (64 rohkem) »

Alampolkovnik

Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.

Uus!!: 1. Diviis ja Alampolkovnik · Näe rohkem »

Aleksander Pulk

Aleksander-Voldemar Pulk (29. september 1886 Tartu – 31. jaanuar 1942 Leningrad) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Uus!!: 1. Diviis ja Aleksander Pulk · Näe rohkem »

Aleksander Tõnisson

Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.

Uus!!: 1. Diviis ja Aleksander Tõnisson · Näe rohkem »

Altja

Altja on rannaküla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.

Uus!!: 1. Diviis ja Altja · Näe rohkem »

Ants Matsalo

Ants Matsalo VR II/3 (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1939 Hans Matsalo, 16. märts (vkj)/ 28. märts 1895 Kolube talu, Turvaküla, Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 2. veebruar 1945 Siblag, Mariinsk, Kemerovo oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 1. Diviis ja Ants Matsalo · Näe rohkem »

Artur Normak

Artur Bernhard Normak (24. august (vkj)/ 5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.

Uus!!: 1. Diviis ja Artur Normak · Näe rohkem »

Artur Saueselg

Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene keeles Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 1894 Käina, Läänemaa – 29. august 1965 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja hiljem NSV Liidu polkovnik.

Uus!!: 1. Diviis ja Artur Saueselg · Näe rohkem »

August Balder

August Balder VR II/3 (25. oktoober 1891 Puusepa talu Ridaküla lähedal, Kadrina kihelkond, Undla vald, Virumaa. Kaitseliidu pressiteade, 23. oktoober 2011. – 26. september 1973 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ja Kaitseliidu Peastaabi ülem (kolonel).

Uus!!: 1. Diviis ja August Balder · Näe rohkem »

August Tomander

August Tomander VR I/3 (8. september 1893 Anija vald Harjumaa – 29. juuni 1985 Toronto Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: 1. Diviis ja August Tomander · Näe rohkem »

Balti pataljon

Balti pataljon (ka Balti rügement, saksa keeles Baltenregiment) 1918.

Uus!!: 1. Diviis ja Balti pataljon · Näe rohkem »

Diviis

Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.

Uus!!: 1. Diviis ja Diviis · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »

Eesti Insenerirood

Eesti Insenerirood oli 1917.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti Insenerirood · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti maavägi · Näe rohkem »

Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti Rahvavägi · Näe rohkem »

Eesti rahvusväeosad

Eesti rahvusväeosad olid 1917.

Uus!!: 1. Diviis ja Eesti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Emil Kursk

Emil Aleksander Kursk VR I/3 (31. august 1893 Tallinn, Eestimaa – 19. detsember 1944 Berliin, Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1929).

Uus!!: 1. Diviis ja Emil Kursk · Näe rohkem »

Erich Johann Friedrich Toffer

thumb Erich Johann (Johannes) Friedrich Toffer (3. juuli 1892 Narva – 19. veebruar 1945 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Soomusrongirügemendi ülem.

Uus!!: 1. Diviis ja Erich Johann Friedrich Toffer · Näe rohkem »

Ernst Põdder

Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).

Uus!!: 1. Diviis ja Ernst Põdder · Näe rohkem »

Georg Vestel

Georg Hugo Vestel VR I/2 (ka Georg Westel; 11. november (ukj) (30. oktoober) 1882 Saadjärve vald – 5. veebruar 1933 Tallinn) oli Eesti poliitik, ettevõtja ja sõjaväelane (kapten).

Uus!!: 1. Diviis ja Georg Vestel · Näe rohkem »

Hannes Walter

Horisondi ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989. Hannes Walter (ka Valter; 3. detsember 1952 Tallinn – 26. november 2004) oli eesti sõjaajaloolane.

Uus!!: 1. Diviis ja Hannes Walter · Näe rohkem »

Hans Leesment

Sanitaar-kindralmajor Hans Leesment Hans Leesment VR III/2 (13. veebruar 1873 – 26. august 1944 Tallinn) oli eesti arst.

Uus!!: 1. Diviis ja Hans Leesment · Näe rohkem »

Harju Sõjaväeringkond

Harju Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Harju Kaitseringkond) asus Harjumaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Harju Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: 1. Diviis ja Harjumaa · Näe rohkem »

Herbert Brede

Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).

Uus!!: 1. Diviis ja Herbert Brede · Näe rohkem »

Hugo Kauler

Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Uus!!: 1. Diviis ja Hugo Kauler · Näe rohkem »

Jaan Kruus

Jaan Kruus VR II/3 (27. veebruar 1884 Sooniste vald, Läänemaa – 15. mai 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1936).

Uus!!: 1. Diviis ja Jaan Kruus · Näe rohkem »

Jaan Rink

Jaan Rink VR I/2 (30. aprill 1886 (18. aprill (vkj) Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 30. juuli 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 1. Diviis ja Jaan Rink · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: 1. Diviis ja Järvamaa · Näe rohkem »

Johan Unt

Johan Unt, ka Johann Unt VR I/2 ja III/2 (24. märts 1876 Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 7. aprill 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1922).

Uus!!: 1. Diviis ja Johan Unt · Näe rohkem »

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Uus!!: 1. Diviis ja Kapten · Näe rohkem »

Karl Tiitso

Karl Tiitso VR II/3 (1. juuli 1893 Tähtvere vald, Tartumaa – 28. aprill 1945 Weinsberg, Saksamaa (suri sõjavangilaagris)) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).

Uus!!: 1. Diviis ja Karl Tiitso · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: 1. Diviis ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: 1. Diviis ja Kolonel · Näe rohkem »

Kolonelleitnant

Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: 1. Diviis ja Kolonelleitnant · Näe rohkem »

Konrad Rotschild

Konrad Rotschild (19/31. märts 1892 Tallinn – 3. detsember 1927 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane.

Uus!!: 1. Diviis ja Konrad Rotschild · Näe rohkem »

Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.

Uus!!: 1. Diviis ja Krasnaja Gorka operatsioon · Näe rohkem »

Krivasoo lahing

Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.

Uus!!: 1. Diviis ja Krivasoo lahing · Näe rohkem »

Lääne-Saare Sõjaväeringkond

Lääne-Saare Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Lääne-Saare Kaitseringkond) asus Lääne- ja Saaremaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: 1. Diviis ja Läänemaa · Näe rohkem »

Major

Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Uus!!: 1. Diviis ja Major · Näe rohkem »

Mati Karge

Mati Karge (kuni 1935. aastani Mathias Axel Egbert Grenzup (13. mai 1893 Tartu – 24. august 1972 Stuttgart) oli Eesti sõjaväelane (major). Ta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1913. aastal. Esimesest maailmasõjast võttis ta osa 12. tragunipolgu koosseisus. Teda austati 1916. aastal Georgi mõõgaga. Vene kodusõja ajal teenis ta Loodearmees ratsajäägripolgus eskadroni ülemana. Pärast selle likvideerimist astus Eesti kaitseväkke. 1924. aastal ülendati ta majoriks, 1924. aastast teenis 1. Diviisi Suurtükiväes, 1930. aastast 2. Suurtükiväegrupis, 1936. aastast 5. Suurtükiväegrupi ülema ajutine kt, 1940. aastani teenis tegevteenistusest vabastamiseni 1. Suurtükiväegrupis. Teisest maailmasõjast võttis ta osa Saksa armee koosseisus. Karge on maetud Leinfelden-Echterdingeni kalmistule.

Uus!!: 1. Diviis ja Mati Karge · Näe rohkem »

Mustvee

Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.

Uus!!: 1. Diviis ja Mustvee · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: 1. Diviis ja Narva · Näe rohkem »

Narva Sõjaväeringkond

Narva Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Narva Kaitseringkond) asus Virumaa idapoolses osas.

Uus!!: 1. Diviis ja Narva Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Nikolai Reek

Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).

Uus!!: 1. Diviis ja Nikolai Reek · Näe rohkem »

Operatsioon Valge Mõõk

Operatsioon Valge Mõõk oli 1919.

Uus!!: 1. Diviis ja Operatsioon Valge Mõõk · Näe rohkem »

Otto Heinze

Otto Heinze VR I/2; VR II/3 (11. märts 1877 Kotlõ mõis, Jamburgi maakond (praeguse Kingissepa lähedal), Peterburi kubermang, Venemaa keisririik – 8. juuni 1968 Bad Windsheim, Saksamaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti (kindralmajor) sõjaväelane.

Uus!!: 1. Diviis ja Otto Heinze · Näe rohkem »

Paul Triik

Paul Villiam Triik VR II/3 (11. jaanuar 1896 Tallinn – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1930).

Uus!!: 1. Diviis ja Paul Triik · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: 1. Diviis ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond

Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Pärnu-Viljandi Kaitseringkond) asus Pärnu- ja Viljandimaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: 1. Diviis ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Peeter Kann

Peeter Kann VR I/2 (28. detsember 1882 (vkj)/ 9. jaanuar 1883 Hellamaa vald, Muhu kihelkond, Saaremaa – 17. jaanuar või 18. jaanuar 1943 Ussollag, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja riigikohtunik.

Uus!!: 1. Diviis ja Peeter Kann · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: 1. Diviis ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Petserimaa

Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.

Uus!!: 1. Diviis ja Petserimaa · Näe rohkem »

Pioneerpataljon

Pioneerpataljon oli Eesti sõjaväe inseneriväeosa Nõmmel Pioneeri tänaval.

Uus!!: 1. Diviis ja Pioneerpataljon · Näe rohkem »

Polkovnik

Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.

Uus!!: 1. Diviis ja Polkovnik · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: 1. Diviis ja Rakvere · Näe rohkem »

Rakvere Õpetajate Seminar

Rakvere Õpetajate Seminar oli aastatel 1912–1957 Rakveres pausidega töötanud õppeasutus.

Uus!!: 1. Diviis ja Rakvere Õpetajate Seminar · Näe rohkem »

Ratsarügement

Ratsarügement (algselt Ratsapolk) oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20.

Uus!!: 1. Diviis ja Ratsarügement · Näe rohkem »

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Uus!!: 1. Diviis ja Riigivanem · Näe rohkem »

Rudolf Krupp

Rudolf Krupp (19. jaanuar 1890 Narva – 12. september 1941 Norillagi laager, Krasnojarski krai, Venemaa) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: 1. Diviis ja Rudolf Krupp · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: 1. Diviis ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: 1. Diviis ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: 1. Diviis ja Soome laht · Näe rohkem »

Soomusrongirügement

Soomusrongirügement oli Eesti sõjaväe soomusrügement Tapal.

Uus!!: 1. Diviis ja Soomusrongirügement · Näe rohkem »

Staabiülem

Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.

Uus!!: 1. Diviis ja Staabiülem · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: 1. Diviis ja Tallinn · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: 1. Diviis ja Tapa · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: 1. Diviis ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Sõjaväeringkond

Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Tartu Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: 1. Diviis ja Tartumaa · Näe rohkem »

Torma

Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: 1. Diviis ja Torma · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: 1. Diviis ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valga Sõjaväeringkond

Valga Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Valga Kaitseringkond) asus Valgamaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Valga Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: 1. Diviis ja Valgamaa · Näe rohkem »

Vägeva raudteejaam

Vägeva raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeva vallas Vägeval.

Uus!!: 1. Diviis ja Vägeva raudteejaam · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: 1. Diviis ja Võru · Näe rohkem »

Võru-Petseri Sõjaväeringkond

Võru-Petseri Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Võru-Petseri Kaitseringkond) asus Võru- ja Petserimaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: 1. Diviis ja Võrumaa · Näe rohkem »

Verner Trossi

Verner Ernst Harald Trossi VR I/3 ja II/3 (11. juuli 1890 Paide – 19. juuni 1953 Narva) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 1. Diviis ja Verner Trossi · Näe rohkem »

Viktor Koern

Viktor-Johannes Koern VR II/3 (23. mai 1892 Puurmani vald, Liivimaa kubermang – 19. juuli 1941 Audru vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 1. Diviis ja Viktor Koern · Näe rohkem »

Viktor Liivak

Viktor Liivak Viktor Liivak VR I/2 ja VR II/3 (1. märts 1890 Tallinn – 9. juuli 1949 Volgolagi vangilaager, Jaroslavli oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 1. Diviis ja Viktor Liivak · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: 1. Diviis ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Viru maakond

Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: 1. Diviis ja Viru maakond · Näe rohkem »

Viru rinne

Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.

Uus!!: 1. Diviis ja Viru rinne · Näe rohkem »

Viru-Järva Sõjaväeringkond

Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal.

Uus!!: 1. Diviis ja Viru-Järva Sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: 1. Diviis ja Virumaa · Näe rohkem »

Voldemar Aasoja

Voldemar Aasoja (kuni 1936. aastani Voldemar Ambos, 27. aprill 1907 – 13. august 1943 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).

Uus!!: 1. Diviis ja Voldemar Aasoja · Näe rohkem »

Voldemar Karl Koht

Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).

Uus!!: 1. Diviis ja Voldemar Karl Koht · Näe rohkem »

1. Diviis

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Diviis · Näe rohkem »

1. diviisi tagavarapataljon

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. diviisi tagavarapataljon · Näe rohkem »

1. Eesti jalaväediviis

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Eesti jalaväediviis · Näe rohkem »

1. Jalaväerügement

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Jalaväerügement · Näe rohkem »

1. Lennuväedivisjon

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Lennuväedivisjon · Näe rohkem »

1. Suurtükiväegrupp

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »

1. Suurtükiväepolk

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Suurtükiväepolk · Näe rohkem »

1. Tankitõrjekompanii

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. Tankitõrjekompanii · Näe rohkem »

1. veebruar

1.

Uus!!: 1. Diviis ja 1. veebruar · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: 1. Diviis ja 1940 · Näe rohkem »

2. Üksik jalaväepataljon

2.

Uus!!: 1. Diviis ja 2. Üksik jalaväepataljon · Näe rohkem »

2. Diviis

2.

Uus!!: 1. Diviis ja 2. Diviis · Näe rohkem »

2. Suurtükiväegrupp

2.

Uus!!: 1. Diviis ja 2. Suurtükiväegrupp · Näe rohkem »

21. november

21.

Uus!!: 1. Diviis ja 21. november · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: 1. Diviis ja 24. veebruar · Näe rohkem »

28. veebruar

28.

Uus!!: 1. Diviis ja 28. veebruar · Näe rohkem »

3. Üksik jalaväepataljon

3.

Uus!!: 1. Diviis ja 3. Üksik jalaväepataljon · Näe rohkem »

3. Diviis

3.

Uus!!: 1. Diviis ja 3. Diviis · Näe rohkem »

4. Üksik Jalaväepataljon

4.

Uus!!: 1. Diviis ja 4. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

4. Diviis

4.

Uus!!: 1. Diviis ja 4. Diviis · Näe rohkem »

5. Üksik Jalaväepataljon

5.

Uus!!: 1. Diviis ja 5. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

6. Üksik Jalaväepataljon

6.

Uus!!: 1. Diviis ja 6. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

1. diviis, I Diviis, I diviis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »