Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1. järgu insener-flagman

Index 1. järgu insener-flagman

1. järgu insener-flagmani eraldusmärk vormikuue käisel 1.

15 suhted: Hüdrograafia, Insener-laevastikuflagman, Nõukogude Liit, Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia, Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral), NSV Liidu merevägi, Professor, Punaarmee, Sõjaväeline auaste, Vene keel, Venemaa merevägi, Viitseadmiral, Viitseadmiral-insener, 1. järgu flagman, 2. järgu insener-flagman.

Hüdrograafia

Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Hüdrograafia · Näe rohkem »

Insener-laevastikuflagman

Insener-laevastikuflagmani eraldusmärk vormikuue käisel Insener-laevastikuflagman (vene keeles инженер-флагман флота) oli Nõukogude Liidu mereväes aastatel 1935–1940 kehtinud sõjaväeline auaste, mille analoog Venemaa mereväes on admiral.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Insener-laevastikuflagman · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia

Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia Nõukogude Liidu laevastikuadmirali N. G. Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia (vene keeles Военно-морская академия имени Адмирала Флота Советского Союза Н. Г. Кузнецова), endine Nikolai I nimeline mereakadeemia (Морская Николаевская академия) on Venemaa kõrgem sõjaväeline merendusõppeasutus, Venemaa sõjalaevastiku õppe- ja teaduskeskus.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Nikolai Kuznetsovi nimeline mereväeakadeemia · Näe rohkem »

Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)

Nikolai Nikolajevitš Matussevitš (vene keeles Николай Николаевич Матусевич; 10. aprill 1879 Mõkolajiv, Hersoni kubermang, Venemaa Keisririik) – 27. mai 1950 Leningrad, Vene NFSV, Nõukogude Liit) oli vene mereväelane (insener-viitseadmiral), Arktika uurija, hüdrograaf ja geodeet, professor. Ta oli viitseadmiral Nikolai Matussevitši poeg. Lõpetas Peterburis Nikolai mereväeakadeemia. Teenis mereväes. Vahepeal lahkus teenistusest ja lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1909. aastal naasis teenistusse. Teostas hüdrograafilisi mõõdistustöid Valges meres ja juhtis uurimistöid Kara meres ja Muurmani rannikul. 1923. aastal organiseeris ta Severnaja Zemlja saarestikus meteojaama, mille baasil aasta hiljem loodi polaargeofüüsikaline observatoorium. 1931. aastal sai Matussevitš Leningradis asunud Vorošilovi-nimelise mereväeakadeemia professoriks. 1936. aastal anti talle 2. järgu insener-flagmani auaste. Aastatel 1935–1945 oli ta hüdrograafia ja 1943–1945 laevajuhtimise kateedri ülem. 1939. aastal ülendati ta 1. järgu flagmaniks. 1940. aastal, kui flagmani auastmed kaotati, sai ta rannakaitse teenistuse kindralleitnandi auastme. 1944. aastast oli ta insener-viitseadmiral. 1947. aastal läks ta erru. Samal aastal valiti ta NSV Liidu Geograafiaseltsi asepresidendiks.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral) · Näe rohkem »

NSV Liidu merevägi

NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja NSV Liidu merevägi · Näe rohkem »

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Professor · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Punaarmee · Näe rohkem »

Sõjaväeline auaste

Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Sõjaväeline auaste · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa merevägi

Venemaa merevägi, ametlikult Venemaa Föderatsiooni Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот Российской Федерации, lühend ВМФ России), on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude väeliik.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Venemaa merevägi · Näe rohkem »

Viitseadmiral

Suurbritannia mereväe viitseadmirali õlakud Viitseadmiral on paljudes riikides kehtiv sõjaväeline auaste, mis on kõrgem kontradmiralist ja madalam admiralist.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Viitseadmiral · Näe rohkem »

Viitseadmiral-insener

Insener-viitseadmirali eraldusmärk vormikuue käisel Viitseadmiral-insener (kuni 1971 insener-viitseadmiral; vene keeles вице-адмирал-инженер; kuni 1971 инженер- вице-адмирал) oli Nõukogude Liidu mereväes alates 1940.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja Viitseadmiral-insener · Näe rohkem »

1. järgu flagman

1. järgu flagmani eraldusmärk vormikuue käisel 1.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja 1. järgu flagman · Näe rohkem »

2. järgu insener-flagman

2. järgu insener-flagmani eraldusmärk vormikuue käisel 2.

Uus!!: 1. järgu insener-flagman ja 2. järgu insener-flagman · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »