Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

11. mai

Index 11. mai

11.

108 suhted: Aleksander Starkopf, Alvar Aalto, Andrus Saareste, Anna Sahlene, Bernadotte'i dünastia, Bob Marley, Bradford, Camilo José Cela, Columbia jõgi, Douglas Adams, Edsger Wybe Dijkstra, Eesti, Eugène-François Vidocq, Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Eurovisiooni lauluvõistlus, Garri Kasparov, Gregoriuse kalender, Heino Rannap, Ilmar Evert, IV Riigikogu, Janne Ahonen, Jürgen Schult, Juan Gris, Juliuse kalender, Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen, Karl XIV Johan, Kuusiku, Leedu, Liigaasta, London, Montenegro, Moskva tsaaririik, Mustvee kirik, Narva, Narva piiramine (1558), Nevio Passaro, Nobeli füüsikaauhind, Nobeli kirjandusauhind, Paldiski, Pärnu, Praha, Prantsuse teine keisririik, Preisi kuningriik, Puulõige, Richard Feynman, Richard Kurvits, Rootsi kuningas, Rzeczpospolita, Salvador Dalí, ..., Siiam, Stockholm, Suurbritannia, Tai, Tallinn, Tšehhoslovakkia, Teemantsuutra, Tomáš Dvořák, Vabahärra, Vändra, Venedikt Jerofejev, Venemaa Keisririik, Villem Reimani monument, 1558, 1573, 1720, 1792, 1818, 1857, 1867, 1888, 1901, 1904, 1913, 1916, 1918, 1924, 1927, 1929, 1930, 1939, 1940, 1945, 1949, 1950, 1960, 1963, 1964, 1965, 1967, 1972, 1976, 1977, 1978, 1980, 1981, 1983, 1985, 1989, 1990, 1997, 2001, 2002, 2003, 2007, 2009, 2099, 868. Laienda indeks (58 rohkem) »

Aleksander Starkopf

Aleksander Starkopf (1885 – 11. mai 1940 Tallinn) oli Kohila vallavanem aastail 1914–1918, 1921–1923 ja 1937–1940, Väljapere talu peremees ja Kohila põllumeeste konvendi esimees.

Uus!!: 11. mai ja Aleksander Starkopf · Näe rohkem »

Alvar Aalto

Alvar ja Elissa Aalto 1950. aastatel Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane – 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt, disainer, maalikunstnik ja akadeemik.

Uus!!: 11. mai ja Alvar Aalto · Näe rohkem »

Andrus Saareste

Andrus Saareste (enne 1933. aastat) Andrus Kustas Saareste (aastani 1921 Saaberk, Saaberg; aastani 1935 Albert Helmut Gustav; 18. juuni 1892 Tallinn – 11. mai 1964 Uppsala) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.

Uus!!: 11. mai ja Andrus Saareste · Näe rohkem »

Anna Sahlene

Anna Sahlene (2008) Anna Sahlene, aastani 2005 kasutas artistinimena Sahlene, kodanikunimega Anna Cecilia Sahlin (sündinud 11. mail 1976 Söderhamnis) on rootsi laulja.

Uus!!: 11. mai ja Anna Sahlene · Näe rohkem »

Bernadotte'i dünastia

Karl XIV Johan, Bernadotte´i dünastia rajaja Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818.

Uus!!: 11. mai ja Bernadotte'i dünastia · Näe rohkem »

Bob Marley

Bob Marley täht Hollywoodi kuulsuste alleel Robert Nesta Marley (6. veebruar 1945 – 11. mai 1981) oli Jamaica reggae-laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja rastafari.

Uus!!: 11. mai ja Bob Marley · Näe rohkem »

Bradford

Bradford on linn Inglismaal Lääne-Yorkshire'i linnkrahvkonnas.

Uus!!: 11. mai ja Bradford · Näe rohkem »

Camilo José Cela

Don Camilo José Cela Trulock, esimene Iria Flavia markii (11. mai 1916 – 17. jaanuar 2002) oli hispaania kirjanik.

Uus!!: 11. mai ja Camilo José Cela · Näe rohkem »

Columbia jõgi

Columbia jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas.

Uus!!: 11. mai ja Columbia jõgi · Näe rohkem »

Douglas Adams

thumb Douglas Noel Adams (11. märts 1952 Inglismaa, Cambridge – 11. mai 2001 California, Santa Barbara) oli inglise ulmekirjanik, kes sai maailmakuulsaks sarja "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" autorina, mida ta ise nimetas viieosaliseks triloogiaks.

Uus!!: 11. mai ja Douglas Adams · Näe rohkem »

Edsger Wybe Dijkstra

E. W. Dijkstra, 2002 Edsger Wybe Dijkstra (11. mai 1930 Rotterdam – 6. august 2002 Nuenen, Holland) oli Hollandist pärit matemaatik ja informaatik.

Uus!!: 11. mai ja Edsger Wybe Dijkstra · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: 11. mai ja Eesti · Näe rohkem »

Eugène-François Vidocq

Eugène-François Vidocq Eugène-François Vidocq (24. juuli 1775 Arras – 11. mai 1857 Pariis) oli prantsuse kurjategija, seikleja ja detektiiv.

Uus!!: 11. mai ja Eugène-François Vidocq · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: 11. mai ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu lipp/Euroopa lipp Euroopa Nõukogu liikmesriigid Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast.

Uus!!: 11. mai ja Euroopa Nõukogu · Näe rohkem »

Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU).

Uus!!: 11. mai ja Eurovisiooni lauluvõistlus · Näe rohkem »

Garri Kasparov

Garri Kasparov 3. oktoobril 2013 esinemas kohvikus Wabadus korraldatud Krossi kohvikus Garri Kasparov, 2007 Garri Kasparov (vene keeles Гарри Кимович Каспаров; sünninimi Harri Weinstein (vene Гарри Вайнштейн, aserbaidžaani Harri Vaynşteyn); sündinud 13. aprillil 1963 Bakuus) on Venemaa maletaja ja poliitik, üks kahest opositsiooniliikumise Teine Venemaa juhist.

Uus!!: 11. mai ja Garri Kasparov · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: 11. mai ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Heino Rannap

Heino Rannap (sünninimi Reinbach, sündinud 9. juunil 1927 Hallistes) on eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane.

Uus!!: 11. mai ja Heino Rannap · Näe rohkem »

Ilmar Evert

Ilmar Evert (2. september 1914 – 11. mai 2009 Toronto) oli Eesti sõjaväelane (nooremleitnant).

Uus!!: 11. mai ja Ilmar Evert · Näe rohkem »

IV Riigikogu

IV Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932.

Uus!!: 11. mai ja IV Riigikogu · Näe rohkem »

Janne Ahonen

Janne Ahonen Janne Petteri Ahonen (sündinud 11. mail 1977 Lahtis) on Soome suusahüppaja.

Uus!!: 11. mai ja Janne Ahonen · Näe rohkem »

Jürgen Schult

Jürgen Schult (sündinud 11. mail 1960 Neuhausis) on Saksa DV-d ja Saksamaad esindanud endine kettaheitja, olümpiavõitja (1988) ja maailmameister (1987).

Uus!!: 11. mai ja Jürgen Schult · Näe rohkem »

Juan Gris

Päikesest pimestatud (1914) Picasso portree (1912) Juan Gris (sünninimega José Victoriano González-Pérez; 23. märts 1887 Madrid – 11. mai 1927) oli hispaania päritolu prantsuse kunstnik, kubist.

Uus!!: 11. mai ja Juan Gris · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: 11. mai ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen

Vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen (11. mai 1720 Saksamaal Bodenwerderis – 22. veebruar 1797 sealsamas) oli Braunschweig-Lüneburgi aadlik ning Venemaa sõjaväelane.

Uus!!: 11. mai ja Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: 11. mai ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Kuusiku

Kuusiku on alevik Rapla maakonnas Rapla vallas.

Uus!!: 11. mai ja Kuusiku · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: 11. mai ja Leedu · Näe rohkem »

Liigaasta

Liigaasta ehk lisapäeva-aasta on tavalisest kalendriaastast ühe päeva võrra pikem kalendriaasta, mille funktsiooniks on kalendri sünkroonimine aastaaegadega.

Uus!!: 11. mai ja Liigaasta · Näe rohkem »

London

London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn.

Uus!!: 11. mai ja London · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro SV haldusjaotus aastatel 1955–1957 Montenegro (montenegro keeles Crna Gora) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Uus!!: 11. mai ja Montenegro · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: 11. mai ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Mustvee kirik

Mustvee kirik pisi Mustvee kiriku väravaehitis Mustvee kirik on Mustvees asuv luteri kirik.

Uus!!: 11. mai ja Mustvee kirik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: 11. mai ja Narva · Näe rohkem »

Narva piiramine (1558)

Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.

Uus!!: 11. mai ja Narva piiramine (1558) · Näe rohkem »

Nevio Passaro

Nevio Passaro (sündinud 11. mail 1980 Bad Windsheimis) on itaalia-saksa päritolu laulja, muusik ja laulukirjutaja.

Uus!!: 11. mai ja Nevio Passaro · Näe rohkem »

Nobeli füüsikaauhind

Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.

Uus!!: 11. mai ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »

Nobeli kirjandusauhind

Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.

Uus!!: 11. mai ja Nobeli kirjandusauhind · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski linnavalitsuse hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Maja Paldiskis, kus elas ja töötas Amandus Adamson Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel.

Uus!!: 11. mai ja Paldiski · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: 11. mai ja Pärnu · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: 11. mai ja Praha · Näe rohkem »

Prantsuse teine keisririik

Prantsuse teine keisririik oli aastatel 1852–1870 Napoleon III imperialistlik režiim.

Uus!!: 11. mai ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: 11. mai ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Puulõige

Katsushika HokusaiPuulõige sarjast "36 Fuji vaadet" Puulõige ehk ksülograafia on vanim graafikatehnika.

Uus!!: 11. mai ja Puulõige · Näe rohkem »

Richard Feynman

Richard Feynman Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.

Uus!!: 11. mai ja Richard Feynman · Näe rohkem »

Richard Kurvits

Richard Kurvits (24. august 1909 Valga – 11. mai 1967 Tartu) oli Eesti NSV parteitegelane.

Uus!!: 11. mai ja Richard Kurvits · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: 11. mai ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: 11. mai ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Salvador Dalí

Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech, Puboli markii (Marqués de Pubol), kunstnikunimega Salvador Dalí; 11. mai 1904 Figueres – 23. jaanuar 1989 Figueres) oli Hispaania maalikunstnik ja 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.

Uus!!: 11. mai ja Salvador Dalí · Näe rohkem »

Siiam

Siiam (tai สยาม (Sayam)) on Tai vana nimi, mida maa kandis 24. juunini 1939 ja 1945.

Uus!!: 11. mai ja Siiam · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: 11. mai ja Stockholm · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast.

Uus!!: 11. mai ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tai

Tai on riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel.

Uus!!: 11. mai ja Tai · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: 11. mai ja Tallinn · Näe rohkem »

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja1945–1992.

Uus!!: 11. mai ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »

Teemantsuutra

"Teemantsuutra" ehk "Ületava mõistmise teemantsuutra" (sanskriti keeles "Vajracchedikā Prajñāpāramitā Sūtra") on mahajaana budismi suutra.

Uus!!: 11. mai ja Teemantsuutra · Näe rohkem »

Tomáš Dvořák

Tomáš Dvořák Tomáš Dvorák (sündinud 11. mail 1972 Zlínis (endine Gottwaldov)) on Tšehhi kergejõustiklane (kümnevõistleja).

Uus!!: 11. mai ja Tomáš Dvořák · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa Freiherr, rootsi friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: 11. mai ja Vabahärra · Näe rohkem »

Vändra

Vändra on alev Pärnu maakonna kirdeosas Põhja-Pärnumaa vallas.

Uus!!: 11. mai ja Vändra · Näe rohkem »

Venedikt Jerofejev

Venedikt Jerofejev (vene keeles Венедикт Васильевич Ерофеев) (24. oktoober 1938 – 11. mai 1990) oli vene kirjanik.

Uus!!: 11. mai ja Venedikt Jerofejev · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: 11. mai ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Villem Reimani monument

Reiman Villemi monument Tartus Villem Reimani monument asub Tartus, Toomemäel.

Uus!!: 11. mai ja Villem Reimani monument · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: 11. mai ja 1558 · Näe rohkem »

1573

1573.

Uus!!: 11. mai ja 1573 · Näe rohkem »

1720

1720.

Uus!!: 11. mai ja 1720 · Näe rohkem »

1792

1792.

Uus!!: 11. mai ja 1792 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: 11. mai ja 1818 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: 11. mai ja 1857 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: 11. mai ja 1867 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: 11. mai ja 1888 · Näe rohkem »

1901

1901.

Uus!!: 11. mai ja 1901 · Näe rohkem »

1904

1904.

Uus!!: 11. mai ja 1904 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: 11. mai ja 1913 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: 11. mai ja 1916 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: 11. mai ja 1918 · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: 11. mai ja 1924 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: 11. mai ja 1927 · Näe rohkem »

1929

1929.

Uus!!: 11. mai ja 1929 · Näe rohkem »

1930

1930.

Uus!!: 11. mai ja 1930 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: 11. mai ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: 11. mai ja 1940 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: 11. mai ja 1945 · Näe rohkem »

1949

1949.

Uus!!: 11. mai ja 1949 · Näe rohkem »

1950

1950.

Uus!!: 11. mai ja 1950 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: 11. mai ja 1960 · Näe rohkem »

1963

1963.

Uus!!: 11. mai ja 1963 · Näe rohkem »

1964

1964.

Uus!!: 11. mai ja 1964 · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: 11. mai ja 1965 · Näe rohkem »

1967

1967.

Uus!!: 11. mai ja 1967 · Näe rohkem »

1972

1972.

Uus!!: 11. mai ja 1972 · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: 11. mai ja 1976 · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: 11. mai ja 1977 · Näe rohkem »

1978

1978.

Uus!!: 11. mai ja 1978 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: 11. mai ja 1980 · Näe rohkem »

1981

1981.

Uus!!: 11. mai ja 1981 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: 11. mai ja 1983 · Näe rohkem »

1985

1985.

Uus!!: 11. mai ja 1985 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: 11. mai ja 1989 · Näe rohkem »

1990

1990.

Uus!!: 11. mai ja 1990 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: 11. mai ja 1997 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: 11. mai ja 2001 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: 11. mai ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: 11. mai ja 2003 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: 11. mai ja 2007 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: 11. mai ja 2009 · Näe rohkem »

2099

2099.

Uus!!: 11. mai ja 2099 · Näe rohkem »

868

868.

Uus!!: 11. mai ja 868 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »