Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

16. sajand Eestis

Index 16. sajand Eestis

16.

311 suhted: Alūksne, Albrecht von Hohenzollern, Aleksander (Poola kuningas), Anakronism, Andrei Kurbski, Šig-Alei, Carta marina, Cēsis, Christian III, Christoph von Mecklenburg, Daniil Štšenja, Diötsees, Eesti keskaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Erik XIV, Foogt, Foogtkond, Frederik II, Georg von Tiesenhausen, Georg von Ungern, Gotthard Kettler, Gustav I Vasa, Haapsalu, Haapsalu piiskopilinnus, Hans Susi, Hansa Liit, Harju-Viru rüütelkond, Härgmäe lahing, Härgmäe ordulinnus, Helme, Helme ordulinnus, Henrik Klasson Horn, Hiiumaa, Irboska, Ivan III, Ivan Julm, Jaanilinn, Jagelloonid, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Matejko, Järva foogt, Johan III, Johann Albrecht I, Johann Blankenfeld, Johann Pulk, Johann von Uexküll, Kaalukoda, Kahekümneviieaastane sõda, ..., Karksi, Karksi foogtkond, Karksi ordulinnus, Karl IX, Kastre, Katekismus, Katoliiklus, Keila, Ketser, Kirumpää, Kirumpää piiskopilinnus, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Koluvere, Koluvere (Lääne-Nigula), Koluvere piiskopilinnus, Komtuur, Komtuurkond, Konföderatsioon, Krimmi khaaniriik, Kuningas, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare, Laiuse, Laiuse ordulinnus, Latgale, Lääne-Eesti, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läti, Lübeck, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Lihula linnus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kuningas, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordinatsioonid, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa-Moskva sõda, Linnaõigus, Luterlus, Maaisand, Maal, Maasilinna foogtkond, Magnus, Martin Luther, Mecklenburgi valitsejate loend, Melchior Hoffmann, Mikołaj Radziwiłł Must, Moskva suurvürst, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda, Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Mustlased, Narva, Narva foogt, Narva Hermanni linnus, Narva piiramine (1558), Oleviste kirik, Opotška, Orša, Ordukäsknik, Ostrov, Otepää, Padise klooster, Paide, Paide piiramine (1560), Pasvalys, Pärnu, Pärnu komtuur, Pärtel Piirimäe, Püha Katariina klooster, Põhja-Eesti, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Pihkva, Piibel, Pildirüüste, Pirita, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Połack, Pontus De la Gardie, Poola, Poola aeg, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Posvoli leping, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Raekoja plats (Tallinn), Rakvere, Rüütelkond, Rõngu vasallilinnus, Reformatsioon, Reinhold von Buxhoeveden, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riia piiskop, Riigivürst, Rootsi, Rootsi kuningas, Ruhja, Ruhja ordulinnus, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Seritsa lahing, Smolensk, Smolino lahing, Soome hertsog, Stefan Batory, Stift, Stiftifoogt, Stockholm, Sunnismaisus, Suursaar, Suurtükk, Taani, Taani kuningas, Tallinn, Tallinna komtuur, Tallinna Püha Vaimu kirik, Tallinna piiskop, Tallinna raekoda, Tartu, Tartu maks, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskop, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tarvastu ordulinnus, Täyssinä rahu, Toolse ordulinnus, Toomkapiitel, Toompea, Trikāta ordulinnus, Vaherahu, Valga, Valgevene, Vana Toomas, Vana-Kastre, Vana-Liivimaa, Vana-Pärnu, Vasall, Vasknarva ordulinnus, Vastseliina, Vastseliina piiskopilinnus, Võnnu vojevoodkond, Veliž, Velikije Luki, Vene, Vene-Liivi sõda, Viļaka, Viciebsk, Vidzeme, Viljandi, Viljandi komtuur, Viljandi piiramine (1560), Vilno leping (1561), Viru-Nigula, Vojevood, Wanradti ja Koelli katekismus, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 10. august, 11. mai, 1225, 1228, 1253, 1284, 13. september, 14. sajand, 1420. aastad, 1494, 1498, 15. sajand, 15. veebruar, 1500, 1501, 1502, 1503, 1508, 1509, 1520. aastad, 1521, 1522, 1523, 1524, 1525, 1526, 1529, 1530, 1530. aastad, 1531, 1533, 1535, 1539, 1540. aastad, 1549, 1551, 1554, 1556, 1557, 1558, 1559, 1560, 1561, 1562, 1563, 1564, 1566, 1569, 1570, 1573, 1575, 1577, 1578, 1580, 1581, 1582, 1583, 1584, 1585, 1587, 1589, 1590, 1595, 16. sajand, 18. juuli, 19. sajand, 1998, 2. august, 20. august, 25. märts, 28. juuli, 28. november, 3. märts, 4. juuni, 6. juuni. Laienda indeks (261 rohkem) »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Alūksne · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Aleksander (Poola kuningas)

Aleksander. Jan Matejko maal Aleksander (5. august 1461 – 19. august 1506) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst (Aleksandrase nime all) alates 1492 ja Poola kuningas alates 1501 kuni oma surmani.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Aleksander (Poola kuningas) · Näe rohkem »

Anakronism

Anakronism (kreeka an(a) 'tagasi' + kronos 'aeg') on nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Anakronism · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Mihhailovitš Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Šig-Alei

Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Šig-Alei · Näe rohkem »

Carta marina

Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539 Carta marina (täieliku ladinakeelse nimega: Die Carta marina et descriptio septemtrionalium terrarum ac mirabilium rerum in eis contentarum diligentissime eleborata anno dni 1539) on vanim ja tänapäevaste teadmiste järgi enam-vähem korrektne Põhja-Euroopa maakaart.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Carta marina · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Cēsis · Näe rohkem »

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Christian III · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Daniil Štšenja

Novgorodi Kremlis Vürst Danil Štšenja (vene Даниил Васильевич Щеня; surnud pärast 1514. a) oli Ivan III ja Vassili III aegne Moskva suurvürstiriigi väejuht ja vojevood.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Daniil Štšenja · Näe rohkem »

Diötsees

Diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) ehk piiskopkond on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Diötsees · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominimum directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV Domenicus ver Wildti maalil Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Erik XIV · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Foogt · Näe rohkem »

Foogtkond

Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Foogtkond · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1559–1588.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Frederik II · Näe rohkem »

Georg von Tiesenhausen

Georg von Tiesenhausen (surnud 2. oktoobril 1530) oli Tallinna piiskop 1525–1530 ja Saare-Lääne piiskop 1528–1530.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Georg von Tiesenhausen · Näe rohkem »

Georg von Ungern

Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Georg von Ungern · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Haapsalu · Näe rohkem »

Haapsalu piiskopilinnus

Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–16. sajandini.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Haapsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Hans Susi

Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susy; surnud 1549) oli eesti tõlkija.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hans Susi · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harju-Viru rüütelkond

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Harju-Viru rüütelkond · Näe rohkem »

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »

Härgmäe ordulinnus

Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa Ermes, läti Ērģeme) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis, Valka piirkonnas, Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »

Helme

Helme on alevik Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva vallas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Helme · Näe rohkem »

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Tõrva vallas, Helme alevikus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »

Henrik Klasson Horn

Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Henrik Klasson Horn · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Irboska · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ivan III · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jaanilinn

Jaanilinn (vene Ивангород, Ivangorod; soome Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jaanilinn · Näe rohkem »

Jagelloonid

Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jagelloonid · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jan Matejko

Autoportree Jan Matejko (24. juuli 1838 Kraków – 1. november 1893 Kraków) oli Poola maalikunstnik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Jan Matejko · Näe rohkem »

Järva foogt

Järva foogt (saksa keeles Vogt von Jerwen) oli Järvamaal valitsenud kõrgeim kohalik ametnik 13.–16. sajandil, 1237.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Järva foogt · Näe rohkem »

Johan III

Johan III (1582. aasta maal) Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johan III · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Johann Blankenfeld

Johann Blankenfeld 16. sajandist pärineval pildil Johann Blankenfeld (ka Johannes Blankenfeld, Blankenfelde; 1470. aastad Berliin – 9. september 1527 Torquemada) oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann Blankenfeld · Näe rohkem »

Johann Pulk

Johann Pulk (ka Johan Pulck või Pulgk, ka Johannes Vulleck; surnud umbes 1535) oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann Pulk · Näe rohkem »

Johann von Uexküll

Johann von Uexküll (ka Johann Uexküll, Üxküll; hukati 7. mail 1535 Tallinnas) oli Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Johann von Uexküll · Näe rohkem »

Kaalukoda

märtsipommitamises hävinenud vaekoda Tallinna Raekoja platsil. Vaekoja varemed lammutati lõplikult 1946. aastal. Jäneda mõisa kaalukoda 2013. a Kaalukoda ehk vaekoda on asutus või hoone, kus tegeldakse (täppis)kaalumisega.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kaalukoda · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Karksi

Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karksi · Näe rohkem »

Karksi foogtkond

Karksi foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet) Eestis, mida valitses Karksi foogt.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karksi foogtkond · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Karl IX

Karl IX Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Karl IX · Näe rohkem »

Kastre

Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kastre · Näe rohkem »

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Katekismus · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Keila · Näe rohkem »

Ketser

Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ketser · Näe rohkem »

Kirumpää

Kirumpää (kohalik hääldus Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kirumpää · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Koluvere

Koluvere on kahe küla nimi Eestis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koluvere · Näe rohkem »

Koluvere (Lääne-Nigula)

Ave Maria Mõistlik, sügis 2005 Koluvere on küla Läänemaal, Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koluvere (Lääne-Nigula) · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Komtuur

Komtuur (saksa sõnast Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Komtuur · Näe rohkem »

Komtuurkond

Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Komtuurkond · Näe rohkem »

Konföderatsioon

Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Konföderatsioon · Näe rohkem »

Krimmi khaaniriik

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisterinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Kuressaare · Näe rohkem »

Laiuse

Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Laiuse · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Latgale · Näe rohkem »

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Läänemaa · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Läti · Näe rohkem »

Lübeck

Lübeck (eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lübeck · Näe rohkem »

Leedu suurhetman

Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Leedu suurhetman · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lihula linnus

Samuel Waxelbergi joonised 1683 aastast Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augusti 1220. aasta lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus oli ajaloolisel Läänemaal, nüüdisaegses Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihula linnas asuvale paekõrgendiku neemikule (Lihula Lossimäele) rajatud linnus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon on Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood 1435-1561.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »

Liivimaa kuningas

Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordinatsioonid

Liivimaa ordinatsioonid (ladina Ordinationes Livoniae) olid Poola-Leedu seimi tehtud täiendus- ja muutmisotsused Liivimaa konstitutsioonide kohta.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa ordinatsioonid · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Linnaõigus · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Luterlus · Näe rohkem »

Maaisand

Maaisand ehk maahärra on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maaisand · Näe rohkem »

Maal

Leonardo da Vinci Mona Lisa on maailma kuulsamaid maale Maal, ka maaling, on maalimise tulemus, maalikunsti teos.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maal · Näe rohkem »

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Magnus · Näe rohkem »

Martin Luther

Martin Luther (1483–1546). Lucas Cranach vanema maal (1529) Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Martin Luther · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Melchior Hoffmann

thumb Melchior Hoffmann (ka Hofmann või Hoffman; umbes 1500 Schwäbisch Hall – 1543 Strasbourg) oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Melchior Hoffmann · Näe rohkem »

Mikołaj Radziwiłł Must

Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »

Moskva suurvürst

Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Moskva-Leedu sõda

Moskva-Leedu sõja all võidakse silmas pidada mitut erinevat sõda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva-Leedu sõda · Näe rohkem »

Moskva-Leedu sõda (1500–1503)

Teine Moskva-Leedu sõda peeti aastatel 1500–1503 Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning selle liitlaste Vana-Liivimaa ja Poola kuningriigi vahel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Moskva-Leedu sõda (1500–1503) · Näe rohkem »

Mustlased

Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Mustlased · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva · Näe rohkem »

Narva foogt

Narva foogt (saksa keeles Vogt von Narwa) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Narva foogtkonda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva foogt · Näe rohkem »

Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse juurest vaadatuna Hermanni linnus koos Venemaale viiva sillaga Eesti Vabariigi 229-millimeetrine kindlusemortiir (toodud Honori bastioni patareist) Narva kindluse hoovis Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »

Narva piiramine (1558)

Narva piiramine oli Moskva tsaaririigi vägede poolt 1558.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Narva piiramine (1558) · Näe rohkem »

Oleviste kirik

Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kirikutorni muna ja rist Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas (aadressil Lai 50), mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Oleviste kirik · Näe rohkem »

Opotška

Opotška on linn Venemaa Pihkva oblastis, Opotška rajooni keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Opotška · Näe rohkem »

Orša

Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Orša · Näe rohkem »

Ordukäsknik

Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vaastavalt piirkonnale kas kõrgmeistrile või maameistrile).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ordukäsknik · Näe rohkem »

Ostrov

Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ostrov · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Otepää · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed. Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Padise klooster · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Järva maakonnas, maakonna halduskeskus ning Paide linna nimelise omavalitsusüksuse halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Paide · Näe rohkem »

Paide piiramine (1560)

Paide piiramine toimus 1560.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Paide piiramine (1560) · Näe rohkem »

Pasvalys

Pasvalys (poola Poswol või Pozwol) on linn Leedu põhjaosas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pasvalys · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu komtuur

Pärnu komtuur (saksa keeles Komthur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärnu komtuur · Näe rohkem »

Pärtel Piirimäe

Pärtel Piirimäe (sündinud 10. mail 1972) on eesti ajaloolane, kes on keskendunud varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimisele ja õpetamisele.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pärtel Piirimäe · Näe rohkem »

Püha Katariina klooster

Püha Katariina kiriku säilinud lääneportaalid Tallinna vanalinnas Vene tänava sisehoovis, 2011. aasta kevad Püha Katariina klooster (ka Katariina klooster ja Dominiiklaste klooster) oli Tallinnas 1246.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Püha Katariina klooster · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pihkva · Näe rohkem »

Piibel

Piibel (ka Pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Piibel · Näe rohkem »

Pildirüüste

Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pildirüüste · Näe rohkem »

Pirita

Pirita on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pirita · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Połack · Näe rohkem »

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Posvoli leping

Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Posvoli leping · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Raekoja plats (Tallinn)

Raekoja plats Raekoja plats Tallinna Raekoja plats Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub Tallinna raekoda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Raekoja plats (Tallinn) · Näe rohkem »

Rakvere

Rakvere Keskväljak alt.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rakvere · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rõngu vasallilinnus

Säilinud linnusemüürid. Rõngu vasallilinnus (saksa k. Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Reinhold von Buxhoeveden

Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Reinhold von Buxhoeveden · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia piiskop

Riia piiskop on vaimulik tiitel, mida on kandnud eri aegadel eri kirikute vaimulikud.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riia piiskop · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmalikku võimu omav vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Riigivürst · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhja ordulinnus

Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Seritsa lahing

Seritsa lahing (vene: Битва на реке Серице) oli 26. augustil 1501 Liivimaa-Moskva sõjas peetud lahing Liivimaa ja venelaste väe vahel, mille esimesed võitsid.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Seritsa lahing · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Smolensk · Näe rohkem »

Smolino lahing

Smolino lahing (ka Smolina lahing) oli Liivimaa-Moskva sõja ajal 1502.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Smolino lahing · Näe rohkem »

Soome hertsog

Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Soome hertsog · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stift

Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stift · Näe rohkem »

Stiftifoogt

Stiftifoogt oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stiftifoogt · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Stockholm · Näe rohkem »

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Sunnismaisus · Näe rohkem »

Suursaar

Suursaar Madalikule sõitnud Apraksin Suursaare all (1900) Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Suursaar · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond Läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Suurtükk · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Taani · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna komtuur

Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna komtuur · Näe rohkem »

Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna Püha Vaimu kirik, ka Tallinna Pühavaimu kirik, on kirik Tallinnas, Pühavaimu tänav 4.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna Püha Vaimu kirik · Näe rohkem »

Tallinna piiskop

Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Tallinna raekoda

Tallinna raekoda Südalinna kõrghooned ning raekoda Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu maks · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused. Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tarvastu ordulinnus

Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asub Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Toolse ordulinnus

Toolse ordulinnuse varemed Toolse ordulinnus (Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Toolse ordulinnus · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W.S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867. Toompea on Tallinna vanalinnas Toompea pangal paiknev mägi.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Toompea · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Vaherahu

Vaherahu on juriidiline kokkulepe, milles sõdivad pooled katkestavad mingiks ajaks sõjategevuse.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vaherahu · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Valga · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Valgevene · Näe rohkem »

Vana Toomas

Vana Toomas, aastast 1530 pärinev Tallinna raekoja tuulelipp. Vana Toomas on Raekoja torni tipus olev tuulelipp, üks Tallinna sümboleid.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana Toomas · Näe rohkem »

Vana-Kastre

Vana-Kastre on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana-Kastre · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vasall · Näe rohkem »

Vasknarva ordulinnus

Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Vasknarva külas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vasknarva ordulinnus · Näe rohkem »

Vastseliina

Vastseliina on alevik Võru maakonnas Võru vallas.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vastseliina · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Veliž

Veliž on linn Venemaal Smolenski oblastis, Veliži rajooni keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Veliž · Näe rohkem »

Velikije Luki

Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Velikije Luki · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi riigi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene tuumikala nimi.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vene · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Viļaka

pisi Viļaka (latgali Vileks, saksa Marienhausen, poola Maryenhauz) on linn Lätis Latgales, Viļaka piirkonna keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viļaka · Näe rohkem »

Viciebsk

Viciebsk (ka Vitsebsk) on linn Valgevenes ja Viciebski oblasti ning Viciebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viciebsk · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vidzeme · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi komtuur

Viljandi komtuur (saksa keeles Komtur von Fellin) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Viljandi komtuurkonda.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi komtuur · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1560)

Viljandi piiramine toimus 1560.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viljandi piiramine (1560) · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Viru-Nigula

Viru-Nigula kirik, suvi 2011. Maarja kabeli varemed Viru-Nigulas, suvi 2011. Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Viru-Nigula · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Vojevood · Näe rohkem »

Wanradti ja Koelli katekismus

Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Wanradti ja Koelli katekismus · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 10. august · Näe rohkem »

11. mai

11.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 11. mai · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1225 · Näe rohkem »

1228

1228.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1228 · Näe rohkem »

1253

1253.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1253 · Näe rohkem »

1284

1284.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1284 · Näe rohkem »

13. september

13.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 13. september · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 14. sajand · Näe rohkem »

1420. aastad

1420.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1420. aastad · Näe rohkem »

1494

1494.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1494 · Näe rohkem »

1498

1498.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1498 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 15. sajand · Näe rohkem »

15. veebruar

15.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 15. veebruar · Näe rohkem »

1500

1500.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1500 · Näe rohkem »

1501

1501.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1501 · Näe rohkem »

1502

1502.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1502 · Näe rohkem »

1503

1503.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1503 · Näe rohkem »

1508

1542.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1508 · Näe rohkem »

1509

1509.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1509 · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1520. aastad · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1521 · Näe rohkem »

1522

1522.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1522 · Näe rohkem »

1523

1523.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1523 · Näe rohkem »

1524

1524.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1524 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1525 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1526 · Näe rohkem »

1529

1529.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1529 · Näe rohkem »

1530

1530.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1530 · Näe rohkem »

1530. aastad

1530.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1530. aastad · Näe rohkem »

1531

1531.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1531 · Näe rohkem »

1533

1533.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1533 · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1535 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1539 · Näe rohkem »

1540. aastad

1540.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1540. aastad · Näe rohkem »

1549

1549.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1549 · Näe rohkem »

1551

1551.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1551 · Näe rohkem »

1554

1554.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1554 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1556 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1557 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1561 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1562 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1563 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1564 · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1566 · Näe rohkem »

1569

1569.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1569 · Näe rohkem »

1570

1570.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1570 · Näe rohkem »

1573

1573.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1573 · Näe rohkem »

1575

1575.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1575 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1577 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1578 · Näe rohkem »

1580

1580.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1580 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1581 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1583 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1584 · Näe rohkem »

1585

1585.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1585 · Näe rohkem »

1587

1587.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1587 · Näe rohkem »

1589

1589.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1589 · Näe rohkem »

1590

1590.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1590 · Näe rohkem »

1595

1595.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1595 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 16. sajand · Näe rohkem »

18. juuli

18.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 18. juuli · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 19. sajand · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 1998 · Näe rohkem »

2. august

2.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 2. august · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 20. august · Näe rohkem »

25. märts

25.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 25. märts · Näe rohkem »

28. juuli

28.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 28. juuli · Näe rohkem »

28. november

28.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 28. november · Näe rohkem »

3. märts

3.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 3. märts · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 4. juuni · Näe rohkem »

6. juuni

6.

Uus!!: 16. sajand Eestis ja 6. juuni · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »