Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1686

Index 1686

1686.

16 suhted: Adrian Virginius, Andreas Virginius (kirikuõpetaja), Bengt Gottfried Forselius, Eesti, Heino Rannap, Ignatsi Jaak, Jakob Johann Hastfer, Karl XI, Lõunaeesti keeled, Liivimaa kindralkuberner, Narva, Pakri Hansu Jüri, Rootsi keel, Stockholm, Suur reduktsioon, Wastne Testament.

Adrian Virginius

Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.

Uus!!: 1686 ja Adrian Virginius · Näe rohkem »

Andreas Virginius (kirikuõpetaja)

Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja) oli Liivimaa vaimulik.

Uus!!: 1686 ja Andreas Virginius (kirikuõpetaja) · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: 1686 ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: 1686 ja Eesti · Näe rohkem »

Heino Rannap

Heino Rannap (sünninimi Heino Reinbach; sündinud 9. juunil 1927 Hallistes) on eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane.

Uus!!: 1686 ja Heino Rannap · Näe rohkem »

Ignatsi Jaak

Ignatsi Jaak (1670? Kavandu – mai 1741 Kambja) oli eesti soost kooliõpetaja ja köster.

Uus!!: 1686 ja Ignatsi Jaak · Näe rohkem »

Jakob Johann Hastfer

Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Uus!!: 1686 ja Jakob Johann Hastfer · Näe rohkem »

Karl XI

Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.

Uus!!: 1686 ja Karl XI · Näe rohkem »

Lõunaeesti keeled

Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.

Uus!!: 1686 ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: 1686 ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: 1686 ja Narva · Näe rohkem »

Pakri Hansu Jüri

Pakri Hansu Jüri (? – ?) oli Harju-Madise kihelkonnast pärit eesti soost õpilane.

Uus!!: 1686 ja Pakri Hansu Jüri · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: 1686 ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: 1686 ja Stockholm · Näe rohkem »

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Uus!!: 1686 ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Wastne Testament

Wastne Testament (Vastne Testament) on Uus Testament Tartu ehk lõunaeesti kirjakeeles.

Uus!!: 1686 ja Wastne Testament · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »