Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Akademische Mussengesellschaft, Eesti, Eesti koolmeistrite kool, Eestlaste endeemilistest haigustest, Elbridge Gerry, Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc, Jean-François Millet, Jeronim de Rada, Johann Heinrich Rosenplänter, Juudid, Karl Ernst von Baer, Kuningas, Mihhail Bakunin, Mihhail Lermontov, Norra, Rootsi, Taani, Tartu Ülikool, Tartu tähetorn, Vaatlus, 1. veebruar, 14. jaanuar, 15. juuli, 15. oktoober, 19. november, 23. november, 27. jaanuar, 29. märts, 30. mai, 4. oktoober.
Akademische Mussengesellschaft
Endine Akademische Musse hoone 2011. aastal. Akademische Mussengesellschaft (kõnekeeles Akademische Musse, eesti keeles Akadeemiline Musse) oli 1814–91 ja 1920–39 Tartus tegutsenud Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi.
Uus!!: 1814 ja Akademische Mussengesellschaft · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: 1814 ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti koolmeistrite kool
Eesti koolmeistrite kool oli 1814.
Uus!!: 1814 ja Eesti koolmeistrite kool · Näe rohkem »
Eestlaste endeemilistest haigustest
"Eestlaste endeemilistest haigustest" ("De morbis inter Esthonos endemicis") on Karl Ernst von Baeri uurimus eestlaste haigustest, mille ta kirjutas doktoritööna.
Uus!!: 1814 ja Eestlaste endeemilistest haigustest · Näe rohkem »
Elbridge Gerry
Elbridge Gerry. 1861. aasta maal. Elbridge Thomas Gerry (17. juuli 1744 Marblehead, Massachusetts – 23. november 1814 Washington) oli Ameerika Ühendriikide riigimees ja diplomaat.
Uus!!: 1814 ja Elbridge Gerry · Näe rohkem »
Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc
Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc (27. jaanuar 1814 – 17. september 1879) oli prantsuse arhitekt ja teoreetik.
Uus!!: 1814 ja Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc · Näe rohkem »
Jean-François Millet
Jean-François Millet. Félix Nadari foto Jean François Millet (4. oktoober 1814 Glucy, Normandia – 20. jaanuar 1875 Barbizon, Seine-et-Marne'i departemang) oli prantsuse maalikunstnik.
Uus!!: 1814 ja Jean-François Millet · Näe rohkem »
Jeronim de Rada
Jeronim de Rada Jeronim de Rada (itaaliapäraselt Girolamo De Rada; 19. november 1814 – 28. veebruar 1903 San Demetrio Corone) oli väljapaistvaim itaalia-albaania kirjanik, publitsist, folklorist ja õpetaja.
Uus!!: 1814 ja Jeronim de Rada · Näe rohkem »
Johann Heinrich Rosenplänter
Rosenplänteri haud Pärnu Alevi kalmistul Johann Heinrich Rosenplänter (12. juuli / 23. juuli 1782 Valmiera – 15. aprill / 27. aprill 1846 Pärnu) oli Liivimaa kirikuõpetaja, kirjamees ja keeleuurijaEesti teaduse bograafiline leksikon, 3.
Uus!!: 1814 ja Johann Heinrich Rosenplänter · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: 1814 ja Juudid · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: 1814 ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: 1814 ja Kuningas · Näe rohkem »
Mihhail Bakunin
Portreefoto Mihhail Bakuninist Mihhail Aleksandrovitš Bakunin (vene keeles Михаил Александрович Бакунин; 18./30. mai 1814 Tveri kubermang – 1. juuli 1876 Bern) oli vene anarhist, revolutsionäär ja filosoof, keda peetakse sageli ka anarhismi isaks.
Uus!!: 1814 ja Mihhail Bakunin · Näe rohkem »
Mihhail Lermontov
Mihhail Lermontov Mihhail Jurjevitš Lermontov (vene Михаил Юрьевич Лермонтов) 15. oktoober (3. oktoober vkj) 1814 Moskva – 27. juuli (15. juuli vkj) 1841 Pjatigorsk) oli vene luuletaja.
Uus!!: 1814 ja Mihhail Lermontov · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: 1814 ja Norra · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: 1814 ja Rootsi · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: 1814 ja Taani · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: 1814 ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Uus!!: 1814 ja Tartu tähetorn · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: 1814 ja Vaatlus · Näe rohkem »
1. veebruar
1.
Uus!!: 1814 ja 1. veebruar · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: 1814 ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
15. juuli
15.
Uus!!: 1814 ja 15. juuli · Näe rohkem »
15. oktoober
15.
Uus!!: 1814 ja 15. oktoober · Näe rohkem »
19. november
19.
Uus!!: 1814 ja 19. november · Näe rohkem »
23. november
23.
Uus!!: 1814 ja 23. november · Näe rohkem »
27. jaanuar
27.
Uus!!: 1814 ja 27. jaanuar · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: 1814 ja 29. märts · Näe rohkem »
30. mai
30.
Uus!!: 1814 ja 30. mai · Näe rohkem »
4. oktoober
4.
Uus!!: 1814 ja 4. oktoober · Näe rohkem »
