Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Abitegu, Adramaa, Adratalupoeg, Aidamees, Aleksander I, Andam, Asunik, Õigeusk, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa Maapäev, Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon, Eestseisja, Eramõis, Gustav von Ewers, Hagu, Haldusüksus, Hein, Heinategu, Jätkusuutlik areng, Jüripäev, Kaer, Kana, Karjane, Köster, Külakogukond, Külakool, Külv, Keila Miikaeli kogudus, Kihelkond, Kihelkonnakohus, Kilter, Kirikuõpetaja, Kirikueestseisja, Kogukond, Kohus, Koolikohustus, Koormis, Kubermang, Kubjas, Kutsar, Kuuendikumaa, Lammas, Laulatus, Leer, Leisikas, Liisuvõtmine (sõjandus), Liivimaa kubermang, Liivimaa talurahvaseadused, Loonusrent, ..., Luterlus, Maatamees, Maavaba talupoeg, Magasiait, Maksud, Matus, Mõis, Mõisamaa, Mõisapolitsei, Mõisateenija, Mõisategu, Mõisavald, Mõisavalitseja, Mõisnik, Menetlus, Mihklipäev, Moonakas, Muna (toiduaine), Nädalategu, Nekrut, Oder, Omandiõigus, Orjus, Otto Reinhold von Holtz, Pastor, Pärisorjus, Pühim Valitsev Sinod, Pearahamaks, Peremees, Pooleteramees, Pundenik, Raha, Regulatiiv, Rehepapp, Rehepeks, Rehielamu, Rendileping, Ristsed, Rukis, Sõnnik, Seisus, Sepp, Sulane, Talitaja, Talude päriseksostmine, Talumaa, Taluperemees, Talupoeg, Talurahvakool, Talurahvas, Tartu Ülikooli ajalugu, Teoorjus, Trääl, Vabadik, Vabatalupoeg, Vakamaa, Vakuraamat, Vald, Vallakohus, Vallaseadus, Vallasvara, Vallavanem, Või, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Virtin, Voor (transport), 1783, 1802, 1804, 1809, 1811, 1816, 1835, 1856, 1880, 19. sajand Eestis, 23. mai, 27. juuni. Laienda indeks (79 rohkem) »
Abitegu
Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Abitegu · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Adramaa · Näe rohkem »
Adratalupoeg
Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam kesk- ja uusaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Adratalupoeg · Näe rohkem »
Aidamees
Aidamees oli mõisas aidas oleva vara hoidja ja järelevaataja.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Aidamees · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Aleksander I · Näe rohkem »
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Andam · Näe rohkem »
Asunik
Asunik (ka kolonist) on inimene, kes on majapidamise rajanud alale, mis varem oli ülesharimata.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Asunik · Näe rohkem »
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Õigeusk · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa kubermangu korrakaitse
Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Eestimaa Maapäev · Näe rohkem »
Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon
Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon (saksa Kommission zur Einführung der neuen Bauernverordnung in Estland, vene Комиссия для введения нового положения об эстляндскихкрестьянах) oli 1816-1832 Eestimaa kubermangus tegutsenud komisjon, mille eesmärk oli rakendada uut Eestimaa talurahvaseadust (vanem oli kehtestatud 1804) ja pidada järelevalvet selle rakendamise üle.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon · Näe rohkem »
Eestseisja
Eestseisja on autokefaalse või autonoomse õigeusu kiriku pea.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Eestseisja · Näe rohkem »
Eramõis
Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Eramõis · Näe rohkem »
Gustav von Ewers
Gustav von Ewersi portree, autor Georg Friedrich Schlater Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Gustav von Ewers · Näe rohkem »
Hagu
Hagu on kütuseks vm otstarbeks maharaiutud peened puud (diameeter alla 7 cm), ladvad ja laasitud oksad.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Hagu · Näe rohkem »
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Haldusüksus · Näe rohkem »
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Hein · Näe rohkem »
Heinategu
Heina kaarutamine Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmise, kuivatamise, riisumise, kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Heinategu · Näe rohkem »
Jätkusuutlik areng
Säästev areng ehk jätkusuutlik areng (vahel ka kestlik areng või tasakaalustatud areng) (inglise keeles sustainable development) on mõiste, mida tavaliselt määratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadusi ja püüdlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste põlvkondade samalaadseid huve.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Jätkusuutlik areng · Näe rohkem »
Jüripäev
Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Jüripäev · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kaer · Näe rohkem »
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kana · Näe rohkem »
Karjane
Lambakari Argentinas Patagoonias Karjane ehk karjus (ka karjalaps, karjapoiss või karjatüdruk) on karjamaal loomakarja valvaja; see on ülesanne, mida usaldati ka lastele.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Karjane · Näe rohkem »
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Köster · Näe rohkem »
Külakogukond
Külakogukond on talurahva sotsiaalne ja majanduslik üksus, mis eksisteeris esiaja lõpul ja keskajal.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Külakogukond · Näe rohkem »
Külakool
Kalbu külakooli hoone. Külakool on 17.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Külakool · Näe rohkem »
Külv
pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Külv · Näe rohkem »
Keila Miikaeli kogudus
EELK Keila Miikaeli kogudus on luterlik kogudus Keilas.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Keila Miikaeli kogudus · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kilter
Kilter (saksa keeles Schilter) oli teoliste töölesundija ja töö ülevaataja mõisas, kupja abiline.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kilter · Näe rohkem »
Kirikuõpetaja
Kirikuõpetaja (vanemas kirjanduses ka kirik(u)härra) on pastori mitteametlik nimetus Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kirikuõpetaja · Näe rohkem »
Kirikueestseisja
Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kirikueestseisja · Näe rohkem »
Kogukond
Kogukond on enamasti territoriaalselt määratletud inimeste kooslus, keda ühendavad näiteks ajalugu, sugulussidemed, ühistegevus, ühesugused väärtused ja eluviis.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kogukond · Näe rohkem »
Kohus
Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kohus · Näe rohkem »
Koolikohustus
Koolikohustus ehk koolisundus on riigi või kohaliku omavalitsuse kehtestatud kohustus, millega kohustatakse vanemaid oma lapsi koolitama kas teatud haridusastme omandamiseni ja/või teatud vanuseni.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Koolikohustus · Näe rohkem »
Koormis
Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Koormis · Näe rohkem »
Kubermang
Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kubermang · Näe rohkem »
Kubjas
Kubjas oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegadest teoliste töölesundimise, järelevalve ja karistamisega.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kubjas · Näe rohkem »
Kutsar
Venemaa keisri Aleksander I kutsar Kirstu vedav kutsar USAs Pennsylvanias (1900. aastad) Kutsar (saksa sõnast Kutscher) on endisaegne elukutseline hobusõiduki juht.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kutsar · Näe rohkem »
Kuuendikumaa
Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Lammas · Näe rohkem »
Laulatus
Laulatus Soomes Kiuruvesi kirikus Laulatus "on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad omavahel abielulepingu.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Laulatus · Näe rohkem »
Leer
Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Leer · Näe rohkem »
Leisikas
Leisikas ehk leisik (kirderanniku murdes leivisk, lõunaeesti murretes pund) on massiühik, mis võrdub 20 naela.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Leisikas · Näe rohkem »
Liisuvõtmine (sõjandus)
Liisuvõtmine (ka liisutõmbamine, liisuheitmine, liisk) oli Venemaa keisririigi sõjaväeline toiming, mille käigus loositi välja need noormehed, kes pidid minema keisririigi sõjaväkke.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Liisuvõtmine (sõjandus) · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Loonusrent
Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Loonusrent · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Luterlus · Näe rohkem »
Maatamees
Maatamees oli 1866. aasta vallaseaduse alusel moodustunud maaelanike sotsiaalne grupp, kes ei omanud valla piires kinnisvara või renditalukohta.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Maatamees · Näe rohkem »
Maavaba talupoeg
Maavaba talupoeg (lühemalt ka: maavaba) oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Maavaba talupoeg · Näe rohkem »
Magasiait
Nursi magasiait Vaimõisa mõisa sepikoda (vaadatud 12.06.2022) Magasiait (ka magasi) oli ühiste viljavarude (magasivili) hoidmiseks mõeldud ait.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Magasiait · Näe rohkem »
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Maksud · Näe rohkem »
Matus
Kirikuõpetaja Mare Palgi pidamas matusetalitust Kose kalmistul Matus ehk matused on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Matus · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisamaa
Mõisamaa oli mõisa maa-ala osa, mida mõisapidaja ise majandas.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisamaa · Näe rohkem »
Mõisapolitsei
Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »
Mõisateenija
Mõisateenija on mõisas elav ja sealt ülalpidamist saav majateenija, ametimees või käsitööline.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisateenija · Näe rohkem »
Mõisategu
Mõisategu on talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisategu · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisavald · Näe rohkem »
Mõisavalitseja
Kurtna mõisa valitsejamaja. Mõisavalitseja (rahvasuus opman) oli mõisniku palgal olev abi või mõisamajanduse juhtimise asetäitja.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisavalitseja · Näe rohkem »
Mõisnik
Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mõisnik · Näe rohkem »
Menetlus
Menetlus on kindlas järjekorras tehtavad õiguslikud toimingud mingi küsimuse lahendamiseks.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Menetlus · Näe rohkem »
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Mihklipäev · Näe rohkem »
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Moonakas · Näe rohkem »
Muna (toiduaine)
Kanamunad Muna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Muna (toiduaine) · Näe rohkem »
Nädalategu
Nädalategu (ka: ordinaarne tegu) oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht nädalas olid fikseeritud, vahel poolaastate kaupa.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Nädalategu · Näe rohkem »
Nekrut
Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Nekrut · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Oder · Näe rohkem »
Omandiõigus
Omandiõigus on isikul olev õiguslik võim asja üle.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Omandiõigus · Näe rohkem »
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Orjus · Näe rohkem »
Otto Reinhold von Holtz
Otto Reinhold von Holtz (21. aprill 1757 Keila – 28. aprill 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Otto Reinhold von Holtz · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Pastor · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Pühim Valitsev Sinod
Pühim Valitsev Sinod (vene keeles Святейший Правительствующий Синод) oli aastatel 1721–1917 Venemaa keisririigis tegutsenud õigeusu kiriku kõrgeim kiriklik-riiklik valitsusorgan. Pühim Valitsev Sinod (esialgne nimetus Vaimulik Kolleegium) asutati 25. jaanuari 1721. aastal keiser Peeter I poolt kinnitatud "Vaimuliku reglemendiga". Sinodi liikmed määras keiser kõrgema vaimulikkonna hulgast, selle vahetut tegevust kontrollis ja juhtis ilmalik ametnik – Sinodi ülemprokurör. Sinodi struktuuri kuulusid kantselei, kontorid Moskvas ja Tbilisis, majandusvalitsus (tegeles kiriku vara majandamise ja majandustegevuse kontrollimisega) ja vaimulik õppevalitsus (tegeles vaimulike õppeasutuste õppe- ja majandustegevuse juhtimisega). Sinodi kompetentsi kuulusid järgmised küsimused.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Pühim Valitsev Sinod · Näe rohkem »
Pearahamaks
Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Pearahamaks · Näe rohkem »
Peremees
Peremees on millegi valdaja või omaja.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Peremees · Näe rohkem »
Pooleteramees
Pooleteramees on talupoeg, kes kasutatava maa (rendimaa) eest annab maaomanikule poole oma viljasaagist.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Pooleteramees · Näe rohkem »
Pundenik
Pundenik on keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Pundenik · Näe rohkem »
Raha
Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Raha · Näe rohkem »
Regulatiiv
Regulatiiv on mingi määrus, reglement, juhend.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Regulatiiv · Näe rohkem »
Rehepapp
Rehepapp oli mõisa poolt palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Rehepapp · Näe rohkem »
Rehepeks
Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Rehepeks · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Rehielamu · Näe rohkem »
Rendileping
Rendileping on kestvusleping, millega rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendieseme ning rentnik on kohustatud selle eest maksma renti.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Rendileping · Näe rohkem »
Ristsed
Ristsed ehk varrud (ka joodud või varud) on lapse ristimist ja nime saamist tähistav perekondlik pidustus, seotud ristimistalitusega kirikus või kodusEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Ristsed · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Rukis · Näe rohkem »
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Sõnnik · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Seisus · Näe rohkem »
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Sepp · Näe rohkem »
Sulane
Sulane on keskaegse Eesti talupojaühiskonna sotsiaalne kategooria.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Sulane · Näe rohkem »
Talitaja
Talitaja oli aastatel 1817–1866 Eestimaa kubermangus valla- või külakogukonna juhtiv ametiisik.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Talitaja · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Talumaa
Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Talumaa · Näe rohkem »
Taluperemees
(Talu)peremees on talu eest vastutav isik ning talu omanik või rentnik, ühtlasi talurahva liige.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Taluperemees · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Talupoeg · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Talurahvas · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Teoorjus
Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Teoorjus · Näe rohkem »
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Trääl · Näe rohkem »
Vabadik
Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vabadik · Näe rohkem »
Vabatalupoeg
Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vabatalupoeg · Näe rohkem »
Vakamaa
Vakamaa on endisaegne pindalaühik, mida kasutati Baltimaades.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vakamaa · Näe rohkem »
Vakuraamat
Vakuraamat Hiiumaalt (1612) Vakuraamat oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vakuraamat · Näe rohkem »
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vald · Näe rohkem »
Vallakohus
Vallakohus (saksa Gemeindegericht) oli seisuslik madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vallakohus · Näe rohkem »
Vallaseadus
Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus (Ma koggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele: Ria-, Tallinna- ja Kuramale. 19. veebruarist 1866.), mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vallaseadus · Näe rohkem »
Vallasvara
Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vallasvara · Näe rohkem »
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Vallavanem · Näe rohkem »
Või
Võipakk Rasvainete riiul poes Või on peamiselt lehmapiima koorest valmistatud toiduaine, mille rasvasisaldus on 68–82,5%.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Või · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Virtin
Virtin (saksa keeles Wirtin 'perenaine') on eramajapidamise naissoost juhendaja ja juht.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Virtin · Näe rohkem »
Voor (transport)
Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja Voor (transport) · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1783 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1802 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1804 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1809 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1811 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1816 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1835 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1856 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 1880 · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
23. mai
23.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 23. mai · Näe rohkem »
27. juuni
27.
Uus!!: Eestimaa talurahvaseadused ja 27. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus, 1816. aasta talurahvaseadus, 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus, 1856. aasta talurahvaseadus, Eestima Tallorahwa Seadmissed, Eestimaa kubermangu talurahvaseadus, Eestimaa talurahvaseadus.
