Kiiremini kui brauser!
30 suhted: August Kõrgma, Idapataljonid, Idarinne (Teine maailmasõda), Jagu, Jalavägi, Julgestusgrupp, Julius Ellandi, Kingissepp, Kompanii, Leningradi blokaad, Müüser, Narva, Osvald Hansen, Pataljon, Peterburi, Raskekuulipilduja, Saksa Korrapolitsei, Sõjaväeline auaste, Slantsõ, Suursaksa Riik, Tallinn, Teine maailmasõda, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Väegrupp Nord, Vene keel, Wehrmacht, 18. armee (Wehrmacht), 181. Eesti julgestusgrupp, 185. Eesti julgestusgrupp, 658. Eesti Pataljon.
August Kõrgma
August Kõrgma (kuni 1935. aastani August Korkmann; 2. detsember 1891 Ambla, Järvamaa – 11. mai 1966 Stockholm, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (major) ja piirivalvur.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja August Kõrgma · Näe rohkem »
Idapataljonid
Idapataljonid (saksa Ost-Bataillone) olid Teise maailmasõja ajal Wehrmachti Idaväeosade koosseisus moodustatud väeüksused.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Idapataljonid · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Jagu
paremal Šveitsi jalaväejagu koos oma soomustransportööriga Mowag Piranha Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 6–12 inimest.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Jagu · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Jalavägi · Näe rohkem »
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »
Julius Ellandi
Julius Ellandi VR II/3 (kuni 1935. aastani Julius Eilandt; 8. november 1898 Tallinn – 11. detsember 1969 Toronto, Kanada) oli Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (major).
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Julius Ellandi · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Kingissepp · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Kompanii · Näe rohkem »
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad (vene keeles блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Leningradi blokaad · Näe rohkem »
Müüser
Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Müüser · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Narva · Näe rohkem »
Osvald Hansen
Osvald Hansen VR II/3 (7. juuni (vkj 26. mail) 1896 Järvakandi vald, Rapla kihelkond, Harjumaa – 5. november 1945 Norillag, Krasnojarski krai, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (major).
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Osvald Hansen · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Pataljon · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Peterburi · Näe rohkem »
Raskekuulipilduja
Schwarzlose raskekuulipilduja Gatlingi kuulipilduja Raskekuulipilduja on kolmjalg- või ratasalusele paigaldatud automaatne tulirelv valangutega tulistamiseks, kaliibriga alla 20 mm, tavaliselt 12,7–15 mm Valimik sõjandustermineid.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Raskekuulipilduja · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Sõjaväeline auaste · Näe rohkem »
Slantsõ
Lenini väljak Slantsõ (vene Сланцы, 'põlevkivi') on linn Venemaal Leningradi oblastis, Slantsõ rajooni ja Slantsõ linnaasunduse keskus.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Slantsõ · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Vene keel · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja Wehrmacht · Näe rohkem »
18. armee (Wehrmacht)
18.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
181. Eesti julgestusgrupp
181.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja 181. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
185. Eesti julgestusgrupp
185.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja 185. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
658. Eesti Pataljon
658.
Uus!!: 185. Eesti julgestusgrupp ja 658. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Esimene Eesti Eripataljon, Estnische Sicherungs Abteilung 185.
