Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

1887

Index 1887

1887.

62 suhted: Albert Abraham Michelson, Albert-Ernest Carrier-Belleuse, Anton Õunapuu, Boris Karloff, Carl Zeiss, Constantin von Grewingk, Eesti, Eramõis, Gustav Talts, Haapsalu, Hans Alver, Heino Eller, Ilmatar, Ivan Kramskoi, Jaan Jaago, Jaan Usin, Jim Thorpe, Juan Gris, Karl Mutso, Koormis, Kubermang, Leonard Bloomfield, Lilli Suburg, Linda (ajakiri), Magneeto, Muusikakool, Nobeli keemiaauhind, Oskar Luts, Riigimõis, Saksamaa, Savielly Tartakower, Sisepõlemismootor, Stuttgart, Suure-Jaani, Talurahvakool, Vallavalitsus, Venestusaeg, Victor d'Arcy, Zürich, 1. aprill, 10. veebruar, 11. aprill, 12. august, 13. jaanuar, 15. mai, 17. november, 19. november, 22. aprill, 22. veebruar, 23. märts, ..., 23. november, 23. oktoober, 24. märts, 27. oktoober, 28. mai, 30. juuni, 30. oktoober, 4. juuni, 6. juuli, 7. jaanuar, 7. märts, 7. veebruar. Laienda indeks (12 rohkem) »

Albert Abraham Michelson

Albert Abraham Michelson Albert Abraham Michelson (19. detsember 1852 – 9. mai 1931) oli USA füüsik, keda tuntakse valguse kiiruse mõõtmise ja eriti Michelsoni-Morley katses osalemise järgi.

Uus!!: 1887 ja Albert Abraham Michelson · Näe rohkem »

Albert-Ernest Carrier-Belleuse

Carrier-Belleuse, 1864 Albert-Ernest Carrier-Belleuse'i büst. Autor Auguste Rodin Albert-Ernest Carrier-Belleuse (12. juuni 1824 Aisne – 4. juuni 1887 Sèvres) oli prantsuse skulptor.

Uus!!: 1887 ja Albert-Ernest Carrier-Belleuse · Näe rohkem »

Anton Õunapuu

Anton Õunapuu VR II/3 (7. november 1887 Vändra – 2. aprill 1919 Pitalova, Petserimaa) oli eesti sporditegelane, kergejõustiklane, võimlemis- ja ujumisõpetaja, eesti skautluse rajaja.

Uus!!: 1887 ja Anton Õunapuu · Näe rohkem »

Boris Karloff

thumb Boris Karloff (kodanikunimega William Henry Pratt, tuntud ka kui Karloff ja Karloff the Uncanny; 23. november 1887 – 2. veebruar 1969) oli briti filminäitleja, kes sai tuntuks oma rollidega õudusfilmides, enim tuntud Frankensteini monstrumi osatäitjana filmides "Frankenstein" (1931), "Frankensteini pruut" (1935) ja "Frankensteini poeg" (1939).

Uus!!: 1887 ja Boris Karloff · Näe rohkem »

Carl Zeiss

thumb Carl Zeissi haud Jenas Carl Zeiss (11. september 1816 Weimar – 3. detsember 1888 Jena) oli saksa optik ja peenmehaanik.

Uus!!: 1887 ja Carl Zeiss · Näe rohkem »

Constantin von Grewingk

pisi Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene: Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.

Uus!!: 1887 ja Constantin von Grewingk · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: 1887 ja Eesti · Näe rohkem »

Eramõis

Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.

Uus!!: 1887 ja Eramõis · Näe rohkem »

Gustav Talts

Gustav Talts (10. september 1890 Võhkelaane talu, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 7. märts 1958 Rootsi) oli Eesti kohtunik.

Uus!!: 1887 ja Gustav Talts · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: 1887 ja Haapsalu · Näe rohkem »

Hans Alver

Hans Otto August Alver (11. aprill 1887 Valga – 24. aprill 1942 Sevurallag, Sosva, Sverdlovski oblast) oli eesti arst.

Uus!!: 1887 ja Hans Alver · Näe rohkem »

Heino Eller

Georg Otsa nimelise Muusikakooli ees. Skulptor Aime Kuulbusch, 1987. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.

Uus!!: 1887 ja Heino Eller · Näe rohkem »

Ilmatar

Ilmatar on Soome rahvuseeposes "Kalevalas" neitsilik õhuvaim, ilmatütar (luonnotar).

Uus!!: 1887 ja Ilmatar · Näe rohkem »

Ivan Kramskoi

Ivan Nikolajevitš Kramskoi (8. juuni (vkj. 27. mai) 1837 Ostrogožsk – 5. aprill (vkj. 24. märts) 1887 Peterburi) oli vene maalikunstnik ja kunstikriitik.

Uus!!: 1887 ja Ivan Kramskoi · Näe rohkem »

Jaan Jaago

Jaan Jaago (6. juuli 1887 Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond), Tartumaa – 28. august 1949 Berliin) oli eesti maadleja, elukutselisena 7 korda maailma- ja 5 korda Euroopa meister.

Uus!!: 1887 ja Jaan Jaago · Näe rohkem »

Jaan Usin

Jaan Usin VR II/3 (12. august 1887 Kihelkonna vald, Saaremaa – 19. august 1941 Muhu väin) oli Eesti sõjaväelane (mereväekapten), Peipsi Laevastiku Divisjoni ülem.

Uus!!: 1887 ja Jaan Usin · Näe rohkem »

Jim Thorpe

Jacobus Franciscus "Jim" Thorpe (sooki-foksi keeltes Wa-Tho-Huk; (28. mai 1887 või 1888 Oklahoma – 28. märtsil 1953 Lomita (California)) oli USA sportlane. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis võitis Jim Thorpe kergejõustikus kaks kuldmedalit (viievõistluses ja kümnevõistluses). Kodumaale Ameerika Ühendriikidesse naastes sai Jim Thorpe'ist rahvuskangelane. Teda austati paraadiga Broadwayl ja bankettidega paljudes linnades. President William Howard Taft nimetas ta "kõrgemat tüüpi kodanikuks". Kui Thorpe kooli tagasi jõudis, hakkas ta mängima Ameerika jalgpalli. 1913. aasta jaanuaris tabas Thorpe'i hoop, mis mõjutas kogu tema edasist elukäiku. Aastatel 1909–1910 olevat ta pesapalli mängimise eest Põhja-Carolinas teeninud 25 dollarit nädalas. Sellise süüdistusega tuli välja Massachusettsi osariigi Worcesteri linna ajalehe Worcester Telegram masinakirjutaja Roy Johnson, kes kahele vanale fotole toetudes väitis, et Thorpe on "räpane proff". Oma treeneri Glenn Pop Warneri ning Carlisle'i indiaani kooli inspektori Moses Friedmani abiga kirjutas ta USA Amatöörsportlaste Uniooni (AAU) presidendile James Sullivanile: "Arvan, et mind võib osaliselt vabandada asjaolu, et olin lihtne indiaani koolipoiss ega teadnud kõiki neid asju. Ma tõesti ei teadnud, et toimisin valesti, sest tegin niisamuti nagu paljud kolleegid." Treener Pop Warner rääkis: "Thorpe oli niisugune mees, kes pani alati kaardid lahtiselt lauale. Paljud teised mängisid samas meeskonnas, kuid nad olid ettevaatlikud ja küllalt targad, et mängida valenimede all. Thorpe esines aga oma õige nime all, sest ta ei osanud vahet teha, mis on elukutseline ja mis on amatöörsport. Ta ei näinud selles midagi halba, et mängis pesapalli ja teenis suve jooksul väikest taskuraha. Ta ei suutnud aru saada, miks see peaks takistama tal osa võtmast teisel pool maakera toimuvatest olümpiamängudest." USA Amatöörsportlaste Uniooni juhtkond otsustas kustutada Thorpe'i nime kõigist rekordiraamatutest. Ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee pöördus Thorpe'i poole ning käskis tagastada võidetud medalid ja kingitused. Kuid keegi ei saanud olematuks teha seda, mida Thorpe oli teinud. Jim Thorpe jäi maailma suurimaks atleediks. Seda tunnistasid ka rootslane Hugo Wieslander ja viievõistluse võitjaks kuulutatud norralane Ferdinand Bie, kes keeldusid Thorpe'ilt äravõetud medaleid vastu võtmast. Wieslander saatis kuldmedali spordimuuseumisse. Kuigi keegi ei ole kunagi vaielnud Thorpe'i võimete üle, ei andnud aeg-ajalt toimunud kampaaniad tema au taastamiseks mingeid tulemusi. 1950. aastal hääletas Associated Press Jim Thorpe'i USA 20. sajandi esimese poole kõige väljapaistvamaks meessportlaseks. 1972. aastal asutas ajakirjanik Robert Wheeler Jim Thorpe'i Ühingu, millesse suhtus positiivselt ka USA Olümpiakomitee. 1975. aastal, 63 aastat pärast Thorpe'i saavutusi Stockholmis ja 22 aastat pärast tema surma, pöördus president Gerald Ford ROK-i presidendi lord Killanini poole: "Jim Thorpe'i nimi tähistab väärikust, võimekust, uhkust ja võitlejahinge. Maailma ühe suurima atleedina on ta muutunud USA legendiks." Kuid seegi pöördumine ei andnud tulemusi. Kuldmedaleid ja kingitusi ei tagastatud. Thorpe'i nimi ei ilmunud ikka veel olümpiarekordite raamatusse. Robert Wheeleri pingutused kandsid lõpuks vilja. Nimelt leidis ta seadusepügalatest, et 1913. aastal tehtud otsus on õigustühine, sest "otsus sportlase võistluskõlblikkuse kohta tuleb teha 30 päeva jooksul". Worcester Telegram oli oma sensatsioonilise uudise avaldanud aga alles kuus kuud pärast olümpiamänge. Seda asjaolu pidas lõpuks ka ROK oluliseks põhjenduseks ja 13. oktoobril 1982. aastal kanti Thorpe'i nimi taas olümpiaraamatutesse. 19. jaanuaril 1983, täpselt 70 aastat pärast Thorpe'i profiks kuulutamist, andis ROK-i president Juan Antonio Samaranch tema medalid Los Angelese hotellis Hotel Biltmore pidulikult üle olümpiavõitja lastele: viievõistluse medali vanemale tütrele Gailile ja kümnevõistluse kulla vanimale pojale Billile. Thorpe'i viimased sõnad olid olnud: "Andke mu medalid tagasi" ja lõpuks oligi tema soov täitunud. Jim suri 28. märtsil 1953. aastal Lomita linnas Californias vähki. Maailma suurim atleet, keda austasid kuningad ja prominendid, suri tõelise kerjusena. Ta maeti Schawneesse Oklahoma osariigis, kuid Mauch Chunki ja East Mauch Chunki linn Pennsylvanias 75 miili kaugusel Carlisle'ist tegid ettepaneku, et Thorpe'i põrm maetakse nende territooriumile ning linnad ühinevad ja võtavad nimeks Jim Thorpe'i-nimelisteks, millega atleedi lesk ka nõus oli.

Uus!!: 1887 ja Jim Thorpe · Näe rohkem »

Juan Gris

Päikesest pimestatud (1914) Picasso portree (1912) Juan Gris (sünninimega José Victoriano González-Pérez; 23. märts 1887 Madrid – 11. mai 1927) oli hispaania päritolu prantsuse kunstnik, kubist.

Uus!!: 1887 ja Juan Gris · Näe rohkem »

Karl Mutso

Karl Mutso (30. oktoober 1887 Vorbuse, Tartumaa – 8. juuli 1941 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 1887 ja Karl Mutso · Näe rohkem »

Koormis

Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.

Uus!!: 1887 ja Koormis · Näe rohkem »

Kubermang

Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus.

Uus!!: 1887 ja Kubermang · Näe rohkem »

Leonard Bloomfield

Leonard Bloomfield (1. aprill 1887 Chicago – 18. aprill 1949 New Haven) oli Ameerika Ühendriikide keeleteadlane.

Uus!!: 1887 ja Leonard Bloomfield · Näe rohkem »

Lilli Suburg

Lilli Suburgi mälestustahvel Viljandis. Lilli Suburg (kasutatud ka nime Lilli Caroline Suburg; 1. august (vkj 20. juuli) 1841 Uue-Vändra vald – 8. veebruar 1923 Valga) oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane.

Uus!!: 1887 ja Lilli Suburg · Näe rohkem »

Linda (ajakiri)

Linda oli 1887–1905 ilmunud eesti naistele suunatud ajakiri.

Uus!!: 1887 ja Linda (ajakiri) · Näe rohkem »

Magneeto

Magneeto on sisepõlemismootori süütepingeallikana kasutatav väike püsimagnetergutusega elektrigeneraator.

Uus!!: 1887 ja Magneeto · Näe rohkem »

Muusikakool

Võru Muusikakooli sissepääs. Ülenurme Muusikakool. Muusikakool on muusikaharidust andev õppeasutus.

Uus!!: 1887 ja Muusikakool · Näe rohkem »

Nobeli keemiaauhind

Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.

Uus!!: 1887 ja Nobeli keemiaauhind · Näe rohkem »

Oskar Luts

Oskar Luts (7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Järvepere küla, Palamuse kihelkond – 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945).

Uus!!: 1887 ja Oskar Luts · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: 1887 ja Riigimõis · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: 1887 ja Saksamaa · Näe rohkem »

Savielly Tartakower

Savielly Tartakower (poola Ksawery Tartakower; prantsuse Xavier Tartakover; 22. veebruar 1887 Rostov – 4. veebruar 1956 Pariis) oli Austria juudi päritolu Poola ja Prantsusmaa maletaja.

Uus!!: 1887 ja Savielly Tartakower · Näe rohkem »

Sisepõlemismootor

Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – ? Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.

Uus!!: 1887 ja Sisepõlemismootor · Näe rohkem »

Stuttgart

Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.

Uus!!: 1887 ja Stuttgart · Näe rohkem »

Suure-Jaani

Suure-Jaani on vallasisene linn Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.

Uus!!: 1887 ja Suure-Jaani · Näe rohkem »

Talurahvakool

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.

Uus!!: 1887 ja Talurahvakool · Näe rohkem »

Vallavalitsus

Otepää linnavalitsuse hoone. Vallavalitsus on valla täidesaatev organ, kelle moodustab vallavanem pärast seda kui vallavolikogu on ta valinud.

Uus!!: 1887 ja Vallavalitsus · Näe rohkem »

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Uus!!: 1887 ja Venestusaeg · Näe rohkem »

Victor d'Arcy

Victor Henry Augustus d'Arcy (30. juuni 1887 London – 12. märts 1961 Kaplinn) oli Suurbritannia kergejõustiklane.

Uus!!: 1887 ja Victor d'Arcy · Näe rohkem »

Zürich

Zürich (prantsuse Zurich, itaalia Zurigo, romanši Turitg) on Šveitsi suurim linn (Zürichi linnastus on üle 1 miljoni elaniku), Zürichi kantoni pealinn.

Uus!!: 1887 ja Zürich · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: 1887 ja 1. aprill · Näe rohkem »

10. veebruar

10.

Uus!!: 1887 ja 10. veebruar · Näe rohkem »

11. aprill

11.

Uus!!: 1887 ja 11. aprill · Näe rohkem »

12. august

12.

Uus!!: 1887 ja 12. august · Näe rohkem »

13. jaanuar

13.

Uus!!: 1887 ja 13. jaanuar · Näe rohkem »

15. mai

15.

Uus!!: 1887 ja 15. mai · Näe rohkem »

17. november

17.

Uus!!: 1887 ja 17. november · Näe rohkem »

19. november

19.

Uus!!: 1887 ja 19. november · Näe rohkem »

22. aprill

22.

Uus!!: 1887 ja 22. aprill · Näe rohkem »

22. veebruar

22.

Uus!!: 1887 ja 22. veebruar · Näe rohkem »

23. märts

23.

Uus!!: 1887 ja 23. märts · Näe rohkem »

23. november

23.

Uus!!: 1887 ja 23. november · Näe rohkem »

23. oktoober

23.

Uus!!: 1887 ja 23. oktoober · Näe rohkem »

24. märts

24.

Uus!!: 1887 ja 24. märts · Näe rohkem »

27. oktoober

27.

Uus!!: 1887 ja 27. oktoober · Näe rohkem »

28. mai

28.

Uus!!: 1887 ja 28. mai · Näe rohkem »

30. juuni

30.

Uus!!: 1887 ja 30. juuni · Näe rohkem »

30. oktoober

30.

Uus!!: 1887 ja 30. oktoober · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: 1887 ja 4. juuni · Näe rohkem »

6. juuli

6.

Uus!!: 1887 ja 6. juuli · Näe rohkem »

7. jaanuar

7.

Uus!!: 1887 ja 7. jaanuar · Näe rohkem »

7. märts

7.

Uus!!: 1887 ja 7. märts · Näe rohkem »

7. veebruar

7.

Uus!!: 1887 ja 7. veebruar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »