Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

1912. aasta suveolümpiamängud

Index 1912. aasta suveolümpiamängud

Avatseremoonia 5. mail 1912.

83 suhted: Ameerika Ühendriigid, August Kippasto, August Pikker, Austria-Ungari, Šveits, Čechy, Berliin, Eduard Hermann (käija), Eestlased, Egiptus, Elmar Reiman, Feofan Lebedev, Georg Baumann, Gustaf V, Hannes Kolehmainen, Hõbe, Jaapan, Jalgpall, Jalgrattasõit, Jim Thorpe, Karl Lukk, Käimine, Kergejõustik, Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel, Kindralkuberner, Kreeka-Rooma maadlus, Kuld, Laskesport, Luksemburg, Maadlus 1912. aasta suveolümpiamängudel, Maraton, Mart Kuusik, Martin Klein, Moodne viievõistlus, Nüüdisaegsed olümpiamängud, Oskar Kaplur, Pesapall, Poks, Portugal, Prantsusmaa, Purjetamine, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Ratsasport, Rootsi, Saksamaa, Sõudmine, Serbia, Soome, Stockholm, Stockholmi staadion, ..., Suurbritannia, Suveolümpiamängud, Tõstesport, Teivashüpe, Tennis, Ujumine (spordiala), Vabamaadlus, Võimlemine, Veepall, Vehklemine, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vettehüpped, Vibusport, 10 000 meetri jooks, 1871, 1880, 1896, 1909, 1912, 1914, 1916. aasta suveolümpiamängud, 1920. aasta suveolümpiamängud, 1924, 1945, 1953, 22. juuli, 28. mai, 400 meetri jooks, 4×100 meetri teatejooks, 4×400 meetri teatejooks, 5. mai, 5000 meetri jooks. Laienda indeks (33 rohkem) »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

August Kippasto

August Kippasto (28. august 1887 Tartu – 24. september 1973 Sydney) oli Eesti maadleja.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja August Kippasto · Näe rohkem »

August Pikker

August Aleksander Pikker (4. veebruar 1889 Vorbuse, Tartumaa – 10. märts 1976 San Francisco, USA) oli Eesti maadleja (vaadatud 25.12.2014).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja August Pikker · Näe rohkem »

Austria-Ungari

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 1867–1918.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Šveits · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Čechy · Näe rohkem »

Berliin

Vaade üle Großer Tiergarteni pargi Berliini südalinnale Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim linn.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Berliin · Näe rohkem »

Eduard Hermann (käija)

Eduard Hermann Eduard Hermann (28. juuni/10. juuli (ukj) 1887 Sootaga vald, Äksi kihelkond, Tartumaa – 8. veebruar 1960 Chatswood, Uus-Lõuna-Wales, Austraalia) oli Venemaa ja Eesti kergejõustiklane (käija) ning poksija.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Eduard Hermann (käija) · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Eestlased · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Egiptus · Näe rohkem »

Elmar Reiman

Elmar Reiman (ka Reimann; 2. jaanuar 1893 Tartu – 21. aprill 1963 Stockholm) oli Venemaa ning Eesti kergejõustiklane ja jurist.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Elmar Reiman · Näe rohkem »

Feofan Lebedev

Feofan Lebedev (aastast 1945 Luik; 15. november 1871 Narva (teistel andmetel Novgorod) – 1. november 1966 Helsingi) oli Eesti laskur ja laskesporditegelane (vaadatud 25.12.2014).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Feofan Lebedev · Näe rohkem »

Georg Baumann

Georg Baumann (sündis 1. septembril 1892, jäi I maailmasõjas teadmata kadunuks) oli eesti maadleja, maailmameister Kreeka-Rooma maadluses 1913.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Georg Baumann · Näe rohkem »

Gustaf V

Gustaf V Gustaf V (ka Gustav V; 16. juuni 1858 Stockholm – 29. oktoober 1950) oli Rootsi kuningas 8. detsembrist 1907 kuni surmani.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Gustaf V · Näe rohkem »

Hannes Kolehmainen

thumb Hannes Kolehmainen (9. detsember 1889 Kuopio – 11. jaanuar 1966 Helsingi) oli soome pikamaajooksja.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Hannes Kolehmainen · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Hõbe · Näe rohkem »

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Jaapan · Näe rohkem »

Jalgpall

Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada. Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Jalgpall · Näe rohkem »

Jalgrattasõit

Jalgrattur Amsterdamis Jalgrattasõit ehk jalgrattaga sõitmine on jalgratta kasutamine liikumiseks.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Jalgrattasõit · Näe rohkem »

Jim Thorpe

Jacobus Franciscus "Jim" Thorpe (sooki-foksi keeltes Wa-Tho-Huk; (28. mai 1887 või 1888 Oklahoma – 28. märtsil 1953 Lomita (California)) oli USA sportlane. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis võitis Jim Thorpe kergejõustikus kaks kuldmedalit (viievõistluses ja kümnevõistluses). Kodumaale Ameerika Ühendriikidesse naastes sai Jim Thorpe'ist rahvuskangelane. Teda austati paraadiga Broadwayl ja bankettidega paljudes linnades. President William Howard Taft nimetas ta "kõrgemat tüüpi kodanikuks". Kui Thorpe kooli tagasi jõudis, hakkas ta mängima Ameerika jalgpalli. 1913. aasta jaanuaris tabas Thorpe'i hoop, mis mõjutas kogu tema edasist elukäiku. Aastatel 1909–1910 olevat ta pesapalli mängimise eest Põhja-Carolinas teeninud 25 dollarit nädalas. Sellise süüdistusega tuli välja Massachusettsi osariigi Worcesteri linna ajalehe Worcester Telegram masinakirjutaja Roy Johnson, kes kahele vanale fotole toetudes väitis, et Thorpe on "räpane proff". Oma treeneri Glenn Pop Warneri ning Carlisle'i indiaani kooli inspektori Moses Friedmani abiga kirjutas ta USA Amatöörsportlaste Uniooni (AAU) presidendile James Sullivanile: "Arvan, et mind võib osaliselt vabandada asjaolu, et olin lihtne indiaani koolipoiss ega teadnud kõiki neid asju. Ma tõesti ei teadnud, et toimisin valesti, sest tegin niisamuti nagu paljud kolleegid." Treener Pop Warner rääkis: "Thorpe oli niisugune mees, kes pani alati kaardid lahtiselt lauale. Paljud teised mängisid samas meeskonnas, kuid nad olid ettevaatlikud ja küllalt targad, et mängida valenimede all. Thorpe esines aga oma õige nime all, sest ta ei osanud vahet teha, mis on elukutseline ja mis on amatöörsport. Ta ei näinud selles midagi halba, et mängis pesapalli ja teenis suve jooksul väikest taskuraha. Ta ei suutnud aru saada, miks see peaks takistama tal osa võtmast teisel pool maakera toimuvatest olümpiamängudest." USA Amatöörsportlaste Uniooni juhtkond otsustas kustutada Thorpe'i nime kõigist rekordiraamatutest. Ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee pöördus Thorpe'i poole ning käskis tagastada võidetud medalid ja kingitused. Kuid keegi ei saanud olematuks teha seda, mida Thorpe oli teinud. Jim Thorpe jäi maailma suurimaks atleediks. Seda tunnistasid ka rootslane Hugo Wieslander ja viievõistluse võitjaks kuulutatud norralane Ferdinand Bie, kes keeldusid Thorpe'ilt äravõetud medaleid vastu võtmast. Wieslander saatis kuldmedali spordimuuseumisse. Kuigi keegi ei ole kunagi vaielnud Thorpe'i võimete üle, ei andnud aeg-ajalt toimunud kampaaniad tema au taastamiseks mingeid tulemusi. 1950. aastal hääletas Associated Press Jim Thorpe'i USA 20. sajandi esimese poole kõige väljapaistvamaks meessportlaseks. 1972. aastal asutas ajakirjanik Robert Wheeler Jim Thorpe'i Ühingu, millesse suhtus positiivselt ka USA Olümpiakomitee. 1975. aastal, 63 aastat pärast Thorpe'i saavutusi Stockholmis ja 22 aastat pärast tema surma, pöördus president Gerald Ford ROK-i presidendi lord Killanini poole: "Jim Thorpe'i nimi tähistab väärikust, võimekust, uhkust ja võitlejahinge. Maailma ühe suurima atleedina on ta muutunud USA legendiks." Kuid seegi pöördumine ei andnud tulemusi. Kuldmedaleid ja kingitusi ei tagastatud. Thorpe'i nimi ei ilmunud ikka veel olümpiarekordite raamatusse. Robert Wheeleri pingutused kandsid lõpuks vilja. Nimelt leidis ta seadusepügalatest, et 1913. aastal tehtud otsus on õigustühine, sest "otsus sportlase võistluskõlblikkuse kohta tuleb teha 30 päeva jooksul". Worcester Telegram oli oma sensatsioonilise uudise avaldanud aga alles kuus kuud pärast olümpiamänge. Seda asjaolu pidas lõpuks ka ROK oluliseks põhjenduseks ja 13. oktoobril 1982. aastal kanti Thorpe'i nimi taas olümpiaraamatutesse. 19. jaanuaril 1983, täpselt 70 aastat pärast Thorpe'i profiks kuulutamist, andis ROK-i president Juan Antonio Samaranch tema medalid Los Angelese hotellis Hotel Biltmore pidulikult üle olümpiavõitja lastele: viievõistluse medali vanemale tütrele Gailile ja kümnevõistluse kulla vanimale pojale Billile. Thorpe'i viimased sõnad olid olnud: "Andke mu medalid tagasi" ja lõpuks oligi tema soov täitunud. Jim suri 28. märtsil 1953. aastal Lomita linnas Californias vähki. Maailma suurim atleet, keda austasid kuningad ja prominendid, suri tõelise kerjusena. Ta maeti Schawneesse Oklahoma osariigis, kuid Mauch Chunki ja East Mauch Chunki linn Pennsylvanias 75 miili kaugusel Carlisle'ist tegid ettepaneku, et Thorpe'i põrm maetakse nende territooriumile ning linnad ühinevad ja võtavad nimeks Jim Thorpe'i-nimelisteks, millega atleedi lesk ka nõus oli.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Jim Thorpe · Näe rohkem »

Karl Lukk

Karl Lukk (6. detsember 1887 Tähtvere mõis – 17. november 1970 Tartu) oli Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (vaadatud 25.12.2014).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Karl Lukk · Näe rohkem »

Käimine

2005. aasta MM-il Helsingis. Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat, mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Käimine · Näe rohkem »

Kergejõustik

Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Kergejõustik · Näe rohkem »

Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel

Olümpiarõngad Kergejõustik Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel toimus 6.–15. juulini Stockholmis.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kreeka-Rooma maadlus

thumb Kreeka-Rooma maadlus (ka klassikaline maadlus ja Prantsuse maadlus) on üks kahest levinumast maadlusviisist.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Kreeka-Rooma maadlus · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Kuld · Näe rohkem »

Laskesport

Laskesport on spordiala, milles lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe või lendava märgi pihta.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Laskesport · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Luksemburg · Näe rohkem »

Maadlus 1912. aasta suveolümpiamängudel

1912.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Maadlus 1912. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »

Maraton

Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, pikamamaajooks.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Maraton · Näe rohkem »

Mart Kuusik

Hugo-Maksimilian Kuusik (ka Mart Kuusik; 9. detsember 1877 Harjumaa – 24. august 1965 Battle Ground, Washington, USA) oli eesti päritolu sõudja.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Mart Kuusik · Näe rohkem »

Martin Klein

Martin Klein (12. september 1884 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. veebruar 1947 Tarvastu vald, Viljandimaa) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912 Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Martin Klein · Näe rohkem »

Moodne viievõistlus

Ateena olümpiamängudel 2004 Moodne viievõistlus on spordiala, mis mitmevõistlusena kombineerib viit spordiala (ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Moodne viievõistlus · Näe rohkem »

Nüüdisaegsed olümpiamängud

Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Nüüdisaegsed olümpiamängud · Näe rohkem »

Oskar Kaplur

Oskar Kaplur (20. september 1889 Tallinn – 20. september 1962 Moskva) oli eesti ja Venemaa maadleja, Euroopa meister amatööride seas ja maailmameister elukutseliste seas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Oskar Kaplur · Näe rohkem »

Pesapall

thumb Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Pesapall · Näe rohkem »

Poks

Poksimatš Poks on spordiala, milles kaks samasse kaalukategooriasse kuuluvat võistlejat (enamasti mehed, kuid tänapäeval ka naised) sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise kindlaksmääratud kehaosade pihta kindlaksmääratud aja (aegade) jooksul määrustepäraseid lööke.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Poks · Näe rohkem »

Portugal

Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Portugal · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Purjetamine

barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumisviis tuule jõul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaasõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Purjetamine · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Olümpiakomitee

right Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Näe rohkem »

Ratsasport

Ratsasport on sport, kus sõidetakse hobustega võidu ratsa.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Ratsasport · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Rootsi · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sõudmine

pisi Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Sõudmine · Näe rohkem »

Serbia

Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Serbia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Soome · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Stockholm · Näe rohkem »

Stockholmi staadion

Stockholmi staadion Stockholmi staadioni peasissepääs Stockholmi staadion (rootsi keeles Stockholms stadion, Stockholms Olympiastadion või igapäevakõnes Stadion) on multifunktsionaalne spordiväljak Rootsi pealinnas Stockholmis Põhja-Djurgårdenil.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Stockholmi staadion · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Suveolümpiamängud

Suveolümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade võistlused, mis toimuvad iga nelja aasta järel.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Suveolümpiamängud · Näe rohkem »

Tõstesport

pisi Tõstmine on spordiala, mis seisneb rauast kangi tõstmises põrandalt pea kohale.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Tõstesport · Näe rohkem »

Teivashüpe

Teivashüpe on kergejõustiku ala.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Teivashüpe · Näe rohkem »

Tennis

Tennis (vanemas kirjanduses ka: murutõnis) on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Tennis · Näe rohkem »

Ujumine (spordiala)

Ujumine on spordiala, kus võisteldakse ujumises.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Ujumine (spordiala) · Näe rohkem »

Vabamaadlus

Vabamaadlus Vabamaadlus on üks kahest levinumast maadlusviisist.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Vabamaadlus · Näe rohkem »

Võimlemine

Võimlemine on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Võimlemine · Näe rohkem »

Veepall

Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis).

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Veepall · Näe rohkem »

Vehklemine

249x249px Vehklemine on võitlusviis ja spordiala, kus vastased püüavad teineteist tabada relva torke või löögiga.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Vehklemine · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vettehüpped

Vettehüpped said veespordina alguse 17. sajandil Saksamaal ja Rootsis.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Vettehüpped · Näe rohkem »

Vibusport

Vibulaskmise välivõistlused, 2003 Vibusport on spordiala, milles lastakse vibu abil nooltega märklaudade või muude sihtmärkide pihta.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja Vibusport · Näe rohkem »

10 000 meetri jooks

10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 10 000 meetri jooks · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1871 · Näe rohkem »

1880

1880.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1880 · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1896 · Näe rohkem »

1909

1909.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1909 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1912 · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1914 · Näe rohkem »

1916. aasta suveolümpiamängud

1916.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1916. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

1920. aasta suveolümpiamängud

Olümpiamängude poster 1920.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1920. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1924 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1945 · Näe rohkem »

1953

1953.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 1953 · Näe rohkem »

22. juuli

22.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 22. juuli · Näe rohkem »

28. mai

28.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 28. mai · Näe rohkem »

400 meetri jooks

400 meetri jooks on kergejõustiku ala.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 400 meetri jooks · Näe rohkem »

4×100 meetri teatejooks

2007. aasta MM-il 4×100 meetri teatejooks ehk lühiteade on kergejõustiku ala.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 4×100 meetri teatejooks · Näe rohkem »

4×400 meetri teatejooks

MM-il 2007 4×400 meetri teatejooks ehk pikk teatejooks (võrreldes 4×100 m teatejooksuga) on kergejõustiku ala, kus neli jooksjat moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi (400 m) staadionil.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 4×400 meetri teatejooks · Näe rohkem »

5. mai

5.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 5. mai · Näe rohkem »

5000 meetri jooks

5000 meetri jooks on kergejõustiku ala.

Uus!!: 1912. aasta suveolümpiamängud ja 5000 meetri jooks · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

1912. aasta Stockholmi olümpiamängud, 1912. aasta olümpiamängud, Stockholmi olümpiamängud.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »