Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Allüülsed ühendid, Anorgaaniline aine, CAS-i registreerimisnumber, Destilleerimine, Dieenid, Dimeer, Etanool, Farnesool, Geraniool, Hüdrohalogeenimine, Inhibiitor, Isomeerid, Kaksikside, Katalüsaator, Kautšuk, Keemia Instituut, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Koit Lääts, Konjugeerunud sidemed, Konversioon (keemia), Lisand (keemia), Molaarmass, Molekulmass, Monomeer, Naatrium, Nafta, Normaaltingimused, Oligomeer, Orgaanilised ühendid, Polümerisatsioon, Rasvhapped, Reaktsioonivõime, Saagis, Sulamistemperatuur, Tõrv, Telomerisatsioon, Terpenoidid, Tihedus, Valgud, Vedelik.
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Uus!!: Isopreen ja Allüülsed ühendid · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Isopreen ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
CAS-i registreerimisnumber
CAS-i registreerimisnumber (Chemical Abstracts Service'i number, lühendatult CAS-number) on keemilistele ainetele ja paljudele materjalidele unikaalne numbriline identifikaator, mis on antud Chemical Abstracts Service'i poolt.
Uus!!: Isopreen ja CAS-i registreerimisnumber · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Isopreen ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Uus!!: Isopreen ja Dieenid · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Isopreen ja Dimeer · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Isopreen ja Etanool · Näe rohkem »
Farnesool
Farnesooli struktuurvalem Farnesool (IUPAC nimetusega 3,7,11-trimetüül-2,6,10-dodekatrieen-1-ool, molekulaarvalemiga C15H26O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.
Uus!!: Isopreen ja Farnesool · Näe rohkem »
Geraniool
Geraniooli struktuurivalem Geraniool (IUPACi nimetusega 3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool, molekulivalemiga C10H18O) on terpenoidide klassi kuuluv alkohol.
Uus!!: Isopreen ja Geraniool · Näe rohkem »
Hüdrohalogeenimine
Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.
Uus!!: Isopreen ja Hüdrohalogeenimine · Näe rohkem »
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Uus!!: Isopreen ja Inhibiitor · Näe rohkem »
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Uus!!: Isopreen ja Isomeerid · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Isopreen ja Kaksikside · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Isopreen ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kautšuk
Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.
Uus!!: Isopreen ja Kautšuk · Näe rohkem »
Keemia Instituut
Keemia Instituut (sama mis Teaduste Akadeemia Keemia Instituut või TA Keemia Instituut) on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti teadusasutus.
Uus!!: Isopreen ja Keemia Instituut · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Isopreen ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Isopreen ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Koit Lääts
Koit Lääts (28. märts 1928 Kuressaare – 4. juuni 2008) oli eesti keemik, tegeles uurimis- ja juurutustööga orgaanilise sünteesi valdkonnas.
Uus!!: Isopreen ja Koit Lääts · Näe rohkem »
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Uus!!: Isopreen ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »
Konversioon (keemia)
Konversioon on aine muundamine keemilises reaktsioonis, kus lähteaine(te)st saadakse produkt või vaheprodukt.
Uus!!: Isopreen ja Konversioon (keemia) · Näe rohkem »
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Uus!!: Isopreen ja Lisand (keemia) · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Isopreen ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Isopreen ja Molekulmass · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Isopreen ja Monomeer · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Isopreen ja Naatrium · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Isopreen ja Nafta · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Isopreen ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oligomeer
Keemias on oligomeer piiratud arvust monomeeri (M) elementaarlülidest koosnev molekul.
Uus!!: Isopreen ja Oligomeer · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Isopreen ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Uus!!: Isopreen ja Polümerisatsioon · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Isopreen ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Uus!!: Isopreen ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Uus!!: Isopreen ja Saagis · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Isopreen ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tõrv
Puutõrv Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu.
Uus!!: Isopreen ja Tõrv · Näe rohkem »
Telomerisatsioon
Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.
Uus!!: Isopreen ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Uus!!: Isopreen ja Terpenoidid · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Isopreen ja Tihedus · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Isopreen ja Valgud · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Isopreen ja Vedelik · Näe rohkem »
