Sisukord
37 suhted: Boris Raid, Eesti kaitsevägi, Haubits, Hugo Kauler, Jaama puiestee, Jõhvi, Kahur, Katteüksus, Kolonelleitnant, Kunda, Major, Malla mõis, Nortsu tee, Pataljon, Patarei (sõjandus), Rahu tänav (Narva), Rakvere, Rakvere raudteejaam, Sõdur (ajakiri), Suurtükivägi, Tammiku mõis (Jõhvi), Toll (pikkusühik), Uusklassitsism (kunst), Valter Martma, 1. Diviis, 1. Suurtükiväegrupp, 1. Suurtükiväepolk, 15. märts, 1924, 1928, 1940, 2. Diviis, 26. detsember, 3. Diviis, 3. Suurtükiväegrupp, 4. Suurtükiväegrupp, 5. Suurtükiväegrupp.
Boris Raid
Boris Raid (kuni 1936. aastani Boris Born; 4. jaanuar 1896 – 27. veebruar 1963 Leicester) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1940).
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Boris Raid
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Eesti kaitsevägi
Haubits
II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Haubits
Hugo Kauler
Hugo Eduard Kauler VR I/2 (2. oktoober 1893 Väinjärve vald, Koeru kihelkond – 22. september 1942 Norillag, Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Hugo Kauler
Jaama puiestee
Jaama puiestee on tänav Rakveres ja paikneb linna põhjaosas.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Jaama puiestee
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Jõhvi
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Kahur
Katteüksus
Katteüksused olid 1928.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Katteüksus
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Kolonelleitnant
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Kunda
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Major
Malla mõis
Malla mõisa peahoone Malla mõis (saksa keeles Malla) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Malla mõis
Nortsu tee
Nortsu tee on tänav Rakveres ja paikneb linna põhjaosas.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Nortsu tee
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Pataljon
Patarei (sõjandus)
Patarei (ingl k battery, saksa k batterie) on peamiselt suurtükiväe ja õhutõrje relvaliigi, harvem jalaväe miinipildujate taktikalis-halduslik väeüksus, mis vastab teiste relvaliikide kompaniile.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Patarei (sõjandus)
Rahu tänav (Narva)
Rahu tänav on tänav Narvas Soldina ja Pähklimäe linnaosas.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Rahu tänav (Narva)
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Rakvere
Rakvere raudteejaam
Rakvere raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Rakveres.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Rakvere raudteejaam
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Sõdur (ajakiri)
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Suurtükivägi
Tammiku mõis (Jõhvi)
Tammiku mõis (saksa keeles Eichenhain) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Tammiku mõis (Jõhvi)
Toll (pikkusühik)
Tollimõõdulint 19. sajandist pärit vahend erinevate tollide ümberarvestamiseks Toll (lühend ") on pikkusühik.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Toll (pikkusühik)
Uusklassitsism (kunst)
sambad ja ühtlaste ridadena paigutatud püstaknad Uusklassitsism, vahel ka neoklassitsism (saksa keeles Neoklassizismus, vene keeles неоклассици́зм), on klassitsismi traditsioone taaselustav ja modernistlikele suundadele vastanduv kunstisuund arhitektuuris ja kujutavas kunstis.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Uusklassitsism (kunst)
Valter Martma
Valter Martma (kuni 1936 Valter Martinson; 4. märts 1891 Valguta vald, Tartumaa – 13. jaanuar 1943 NorilLag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1931).
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja Valter Martma
1. Diviis
1.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 1. Diviis
1. Suurtükiväegrupp
1.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 1. Suurtükiväegrupp
1. Suurtükiväepolk
1.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 1. Suurtükiväepolk
15. märts
15.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 15. märts
1924
1924.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 1924
1928
1928.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 1928
1940
1940.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 1940
2. Diviis
2.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 2. Diviis
26. detsember
26.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 26. detsember
3. Diviis
3.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 3. Diviis
3. Suurtükiväegrupp
3.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 3. Suurtükiväegrupp
4. Suurtükiväegrupp
4.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 4. Suurtükiväegrupp
5. Suurtükiväegrupp
5.
Vaata 2. Suurtükiväegrupp ja 5. Suurtükiväegrupp
Tuntud ka kui 2. Suurtükiväe grupp.