Kiiremini kui brauser!
96 suhted: Alavere, Ambla, Auvere, Auvere lahing, Avinurme lahing, Bad Tölz, Baieri, Belgorod, Bilanss, Dnepr, Eesti, Eesti SS pataljon (laul), Eesti SS-leegion, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Franz Augsberger, Friedrich Kurg, Georg Eberhardt, Granaadiheitja, Hando Ruus, Harald Riipalu, Harkiv, Hauptsturmführer, Hilversum, Holland, Hugo Kukk, Hugo Siim, Idarinne (Teine maailmasõda), II Rzeczpospolita, Ilmar Ainsaar, Izjum, Izjumi lahing, Jagu, Jalavägi, Kahur, Kapten, Kehra, Kergekuulipilduja, Kindral, Kolmas riik, Kompanii, Kraków, Kulgu, Kultuur ja Elu, Kurski lahing, Lublin, MG 34, Narva lahing (1944), Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Obergruppenführer, Oberscharführer, ..., Obersturmführer, Orša, Oskar Puusepp, Oskar Ruut, Pataljon, Paul Maitla, Politseipataljon Ostland, Poola, Porkuni lahing, Poznań, Punaarmee, Ralf Fisker, Raskekuulipilduja, Raudrist, Rühm (sõjandus), Ründesuurtükk, Relva-SS, Robert Helde, Saksa keel, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimägede lahing, Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon, Soomusjalavägi, Sturmbannführer, Suursaksa Riik, Tank, Tankitõrje, Tannenbergi liin, Tšerkassõ, Tšernihivi oblast, Teine maailmasõda, Ukraina, Untersturmführer, Vabaduse väljak, Valdur Visnapuu, Vanemleitnant, Väegrupp Süd, Voor, Voroneži rinne, Wehrmacht, 17. veebruar, 1944, 20. eesti diviis, 47. Relva-SS Grenaderirügement, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking", 8. armee. Laienda indeks (46 rohkem) »
Alavere
Alavere on Eestis nii koha- kui perekonnanimi.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Alavere · Näe rohkem »
Ambla
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Ambla · Näe rohkem »
Auvere
Auvere on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Auvere · Näe rohkem »
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Auvere lahing · Näe rohkem »
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Avinurme lahing · Näe rohkem »
Bad Tölz
Bad Tölz on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Bad Tölz-Wolfratshauseni kreisi keskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Bad Tölz · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Baieri · Näe rohkem »
Belgorod
258x258px Belgorod (vene keeles Белгород, 'valge linn') on linn Venemaal, Belgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Belgorod · Näe rohkem »
Bilanss
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Bilanss · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Dnepr · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti SS pataljon (laul)
"Eesti SS pataljon" on Saksa sõjaväemarsi viisil lauldav laul, mille eestikeelsed sõnad kirjutas Hillar Erma Teise maailmasõja ajal 1944.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Eesti SS pataljon (laul) · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Näe rohkem »
Franz Augsberger
Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Franz Augsberger · Näe rohkem »
Friedrich Kurg
Friedrich Kurg (10. jaanuar 1898 Sangaste vald – 31. juuli 1945 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (major), VR II/3.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Friedrich Kurg · Näe rohkem »
Georg Eberhardt
Georg Eberhardt (27. veebruar 1914 Bad Frankenhausen, Saksamaa – 21. juuli 1943 Izjumi lähistel) oli Eesti SS-leegioni 1.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Georg Eberhardt · Näe rohkem »
Granaadiheitja
Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Granaadiheitja · Näe rohkem »
Hando Ruus
Hando Ruus (sünninimega Harald-Ferdinand Ruhs, nimi eestistati 1. augustil 1939; 16. mai 1917 Tallinn – arvatavasti 31. märts 1945 Leningrad) oli Eesti (lipnik) ja Saksamaa sõjaväelane (Obersturmführer) ja kunstnik.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Hando Ruus · Näe rohkem »
Harald Riipalu
Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Harald Riipalu · Näe rohkem »
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Harkiv · Näe rohkem »
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »
Hilversum
Hilversum on linn ja vald Põhja-Hollandi provintsis Hollandis.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Hilversum · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Holland · Näe rohkem »
Hugo Kukk
Hugo Kukk (22. aprill 1905 Pühajärve vald – 17. november 1976 Adelaide) oli Eesti politseinik.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Hugo Kukk · Näe rohkem »
Hugo Siim
Hugo Siim (19. veebruar 1904 Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 12. jaanuar 1944 Tšerkassõ, tänapäeval Ukraina) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1939).
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Hugo Siim · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Ilmar Ainsaar
Ilmar Ainsaar (12. august 1919 Tallinn – 15. jaanuar 1978 Melbourne) oli eesti luterlik vaimulik Austraalias.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Ilmar Ainsaar · Näe rohkem »
Izjum
Izjum on linn Ukrainas Harkivi oblastis, Izjumi rajooni keskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Izjum · Näe rohkem »
Izjumi lahing
Izjumi lahing toimus 19. juulist – 21. juulini 1943 teises maailmasõjas idarindel, Nõukogude looderinde vägede Izjumi-Barvenkovo pealetungioperatsiooni käigus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Izjumi lahing · Näe rohkem »
Jagu
paremal Šveitsi jalaväejagu koos oma soomustransportööriga Mowag Piranha Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 6–12 inimest.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Jagu · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Jalavägi · Näe rohkem »
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kahur · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kapten · Näe rohkem »
Kehra
Kehra linn, rongijaam ja tselluloositehas (november 2021) Kehra on linn Harjumaal Anija vallas Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kehra · Näe rohkem »
Kergekuulipilduja
FN Minimi on NATO riikides üks levinumaid kergekuulipildujaid Vabadussõjas Kergekuulipilduja on üksiklaskuri õlale või harkjalale toetatav kuulipilduja, mille kaliiber on enamasti 5,45–5,56 mm.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kergekuulipilduja · Näe rohkem »
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kindral · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kompanii · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kraków · Näe rohkem »
Kulgu
Kulgu asukoht Kulgu on Narva linnaosa, mis paikneb linna lõunaosas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kulgu · Näe rohkem »
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kultuur ja Elu · Näe rohkem »
Kurski lahing
Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Kurski lahing · Näe rohkem »
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Lublin · Näe rohkem »
MG 34
Saksa sõdurid relvaga MG 34 Prantsusmaal Maschinengewehr 34 (MG 34) on Saksamaal toodetud 7,92x57 mm padrunit kasutav täiskuulipilduja.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja MG 34 · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Obergruppenführer
Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Obergruppenführer · Näe rohkem »
Oberscharführer
Oberscharführer oli Relva-SS-i (Waffen-SS) ja Allgemeine-SS-i kolmas allohvitseri auaste, mis vastas Truppführer'i auastmele Sturmabteilungis (SA), Feldwebel'i auastmele Wehrmachtis või Polizei-Meister'i auastmele Saksa politseis.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Oberscharführer · Näe rohkem »
Obersturmführer
Obersturmführer ehk SS-Obersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes leitnandi auastmele, Wehrmachtis Oberleutnant'ile.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Obersturmführer · Näe rohkem »
Orša
Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni halduskeskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Orša · Näe rohkem »
Oskar Puusepp
Oskar Puusepp (29. august 1898 Vana-Antsla Võrumaa – 22. juuli 1980 Portland, Oregon, USA) ka 29. august oli Eesti sõjaväelane (kapten), Vabadussõja veteran ja eesti vaimulik.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Oskar Puusepp · Näe rohkem »
Oskar Ruut
Oskar Ruut (sünninimega Oskar Rosenstock; 24. aprill 1916 Valga – 4. august 1944 Sinimäed, Eesti) oli Eesti (lipnik) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) ning jurist.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Oskar Ruut · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Pataljon · Näe rohkem »
Paul Maitla
Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Paul Maitla · Näe rohkem »
Politseipataljon Ostland
Politseipataljon Ostland (saksa keeles Polizei Front-Bataillon Ostland) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaal moodustatud väeüksus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Politseipataljon Ostland · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Poola · Näe rohkem »
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Porkuni lahing · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Poznań · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Punaarmee · Näe rohkem »
Ralf Fisker
Ralf Fisker (9. juuli 1916 Tallinn – 17. august 1943 Kiiev, Ukraina Riigikomissariaat) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa pataljon "Narva" (Obersturmführer) sõjaväelane.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Ralf Fisker · Näe rohkem »
Raskekuulipilduja
Schwarzlose raskekuulipilduja Gatlingi kuulipilduja Raskekuulipilduja on kolmjalg- või ratasalusele paigaldatud automaatne tulirelv valangutega tulistamiseks, kaliibriga alla 20 mm, tavaliselt 12,7–15 mm Valimik sõjandustermineid.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Raskekuulipilduja · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Raudrist · Näe rohkem »
Rühm (sõjandus)
Rühm (sõbralik jõud) - NATO taktikaline tingmärk Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15–50 inimest.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Rühm (sõjandus) · Näe rohkem »
Ründesuurtükk
Saksa rünnakkahur Stug III Saksa ründesuurtükk Sturmtiger Nõukogude rünnakkahur ISU-152 Ründesuurtükk (saksa k Sturmgeschütz – StuG), enamasti ka rünnakkahur on rünnakuotstarbeline liikursuurtüki tüüp, tavaliselt soomuk.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Ründesuurtükk · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Relva-SS · Näe rohkem »
Robert Helde
Robert Helde (13. detsember 1923 Mõisa küla, Torgu vald, Jämaja kihelkond, Saaremaa – 28. august 2009 Keila) oli eesti mälumängur.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Robert Helde · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon
Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon (soome keeles Suomalainen Waffen-SS-vapaaehtoispataljoona, saksa keeles Finnisches Freiwilligen-Bataillon der Waffen-SS) oli aastatel 1941–1943 tegutsenud Soome vabatahtlikest moodustatud Suur-Saksamaa Relva-SS pataljon. Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva asendas Soome pataljoni Wikingi diviisis, kui soomlaste pataljoni tegevus lõpetati ja selle sõdurid tagasi kodumaale repatrieeriti juulis 1943. Rügemendi tasemel soomlaste pataljon oli SS-Soomusgrenaderidiviis „Wiking“ SS-soomusgrenaderirügement "Nordland"i osa. Pärast Talvesõda, nn vaherahu ajal (1940–1941) tihenes Soome ja Saksa julgeolekuline ning sõjaline koostöö. 1941. aasta kevadel pakkus Saksamaa Soomele võimalust saata vabatahtlikke Saksamaale väljaõppesse. Ametlikult oli Soome veel neutraalne riik ja värbamine tuli korraldada salaja. See korraldati koostöös Esko Riekki juhitava riikliku politseiga (Etsivä Keskuspoliisi). Ametlikult korraldas värbamist Insinööritoimisto Ratas ('Inseneribüroo Ratas'), mis saatis mehi tööle (työhönlähtö). Mai alguses olid vabatahtlikud koos ja neid hakati viie korraga Saksamaale saatma. Kokku läks Soomest Saksamaale 1197 vabatahtlikku. Ideoloogiselt olid vabatahtlikud meelestatud isamaaliselt ja kommunismivastaselt, kuid kõige tähtsam oli tõhusa lahinguüksuse moodustamine. Vaimustav ajalooline eeskuju oli 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis loodi Esimese maailmasõja ajal Soome vabatahtlikest Saksa sõjaväes. Jäägrid moodustasid iseseisva Soome sõjaväe tuumiku ja paljude SS-vabatahtlike isad olid kunagi jäägriliikumises osalenud. Esialgne plaan ja soov oli saada Soome pataljon Wehrmachti alluvusse, aga kuna Saksamaa soovis välismaalasi võtta ainult Relva-SS-i ridadesse, jäi see ainukeseks võimaluseks. Soome soovis saada osa Saksa sõjaväe väljaõppest ja kogemusest. Kuid projektil oli ka välispoliitiline aspekt, mille pärast pataljoni tuntakse ka nimega panttipataljoona ehk pandipataljon – pataljon saadeti Saksamaale nagu pandiks liitluse eest. Vabatahtlike suuremast osast (u 800 meest) moodustati 15. juunil 1941 õppepataljon nimega SS-Freiwilligen-Battalion Nordost (SS-vabatahtlike pataljon Nordost). Pataljoni komandöriks nimetati kapten Hans Collani.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Näe rohkem »
Soomusjalavägi
Soomusjalaväe NATO taktikaline põhitingmärk Bundeswehri soomusjalaväelased Esimene jalaväe lahingumasin BMP-1 Saksa soomusjalaväe kompanii rivistunult Saksa jalaväesoomuk 1942 Soomusjalavägi ehk mehhaniseeritud jalavägi (ka motolaskurvägi, soomusgrenaderid), on maavägede koosseisu kuuluv relvaliik või soomusväe alamrelvaliik, mis koosneb jalaväe lahingumasinate, harvem soomustransportööridega varustatud jalaväest.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Soomusjalavägi · Näe rohkem »
Sturmbannführer
pisi Sturmbannführer ehk SS-Sturmbannführer (lühendatult Stubaf) oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes majori auastmele, Wehrmachtis Major'ile.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Sturmbannführer · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tank
M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Tank · Näe rohkem »
Tankitõrje
Tankitõrjeüksuse taktikaline tingmärk (põhikujund) Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Tankitõrje · Näe rohkem »
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »
Tšerkassõ
Tšerkassõ on linn Ukrainas Dnepril asuva Krementšuki veehoidla paremkaldal, Tšerkassõ oblasti keskus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Tšerkassõ · Näe rohkem »
Tšernihivi oblast
Tšernihivi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Tšernihivi oblast · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Ukraina · Näe rohkem »
Untersturmführer
Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Untersturmführer · Näe rohkem »
Vabaduse väljak
Jaani kirik Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Vabaduse väljak · Näe rohkem »
Valdur Visnapuu
Valdur Visnapuu (16. juuni 1917 Sangaste vald, Valgamaa – 28. juuli 1944 Sinimäed) oli Eesti (lipnik) ja Teise maailmasõja ajal Saksa Relva-SSi 20. Füsiljerpataljoni ohvitser.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Valdur Visnapuu · Näe rohkem »
Vanemleitnant
Vanemleitnant on sõjaväeline auaste.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Vanemleitnant · Näe rohkem »
Väegrupp Süd
Väegrupp Süd (saksa keeles Heeresgruppe Süd) oli Teises maailmasõjas Saksa Riigi Wehrmachti koosseisus võidelnud väeüksus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Väegrupp Süd · Näe rohkem »
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Voor · Näe rohkem »
Voroneži rinne
Voroneži rinne (vene keeles Воронежский фронт) oli Teises maailmasõjas Idarindel võidelnud Nõukogude Liidu väeüksus.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Voroneži rinne · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Wehrmacht · Näe rohkem »
17. veebruar
17.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja 17. veebruar · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja 1944 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
47. Relva-SS Grenaderirügement
47.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja 47. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
5.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" · Näe rohkem »
8. armee
8.
Uus!!: Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja 8. armee · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
20. Waffen-SS Füsilier Battalion, 20. Üksik Relva-SS Jalaväepataljon, 20. Üksik SS-Jalaväepataljon, 20. Üksik SS-jalaväepataljon, Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-patalion "Narva", Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva", Pataljon "Narva", Pataljon "Narwa", Pataljon Narva, Pataljon Narwa, Waffen-SS Füsilier Bataillon 20.
