Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Ahtme, Jalavägi, Johannes Koort, Kaitsepataljonid, Kiviõli, Klooga, Klooga koonduslaager, Kukruse, Kurtna, Lagedi, Major, Narva linavabrik, Pataljon, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis, Sõjavang, Sõjaväeline auaste, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Vaivara, Velikije Luki operatsioon, Viivikonna, Wehrmacht, 1943, 20. eesti diviis, 30. Eesti Politseipataljon, 8. Eesti Laskurkorpus.
Ahtme
Park Tammiku mikrorajoonis Ahtme linnaosa (2) Kohtla-Järve kaardil Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Ahtme · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Jalavägi · Näe rohkem »
Johannes Koort
Johannes Koort (26. detsember 1900 Mäksa vald, Tartumaa – 16. august 1976 London) oli Eesti sõjaväelane (major).
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Johannes Koort · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Kiviõli
Kiviõli tuhamägi Kiviõli on linn Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Kiviõli · Näe rohkem »
Klooga
Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Klooga · Näe rohkem »
Klooga koonduslaager
Klooga koonduslaager (SD Klooga koonduslaager) oli Saksa okupatsioonivõimude poolt Klooga lähedale 1943.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Klooga koonduslaager · Näe rohkem »
Kukruse
Kukruse on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Kukruse · Näe rohkem »
Kurtna
Kurtna on mitme küla nimi Eestis.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Kurtna · Näe rohkem »
Lagedi
Lagedi on alevik Harju maakonna Rae vallas.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Lagedi · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Major · Näe rohkem »
Narva linavabrik
Narva linavabrik Narva linavabrik (Нарвская суконная фабрика) ehk OÜ Narva Linaketramise Manufaktuur (vene keeles Товарищество на паях"Нарвская льнопрядильная мануфактура") oli aastatel 1851–1944 Narvas Jaani linnaosas (praegu Jaanilinn Venemaal) töötanud tekstiilivabrik.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Narva linavabrik · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Pataljon · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis
Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis · Näe rohkem »
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Sõjavang · Näe rohkem »
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Sõjaväeline auaste · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend · Näe rohkem »
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Vaivara · Näe rohkem »
Velikije Luki operatsioon
Velikije Luki operatsioon oli idarinde lahing Teises maailmasõjas Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kalinini rinde vägede vahel.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Velikije Luki operatsioon · Näe rohkem »
Viivikonna
Viivikonna on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Viivikonna · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja 1943 · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
30. Eesti Politseipataljon
30.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja 30. Eesti Politseipataljon · Näe rohkem »
8. Eesti Laskurkorpus
8.
Uus!!: 287. Kaitsepataljon ja 8. Eesti Laskurkorpus · Näe rohkem »
