Sisukord
60 suhted: Aadu Regi, Armeegrupp Narwa, Arnold Purre, Avinurme lahing, Djuk-Perevolok, Eduard Tamm (sportlane), Eesti Omavalitsus, Eesti Piirikaitserügement Tallinn, Eesti-Perevoloka, Elmar Kõlu, Evald Paal, Evald Paikre, Heinrich Himmler, Helgoland, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Jüri Jürgen, Johan Meimer, Juhan Purga, Kallaste, Kamarna, Katase, Kuremäe, Kurtna (Alutaguse), Lohusuu, Mart Kaerma, Meriküla dessant, Mustvee, Narva jõgi, Narva lahing (1944), Nikolai Viru, Omakaitse, Oru, Pala, Paul Lilleleht, Paul Poom, Pärnu, Pühajõe, Peipsi järv, Permisküla, Permisküla saar, Piiriomakaitse, Rügement, Saksa keel, Saksa Riik, Sõjategevus Eestis (1944), Smolnitsa, Suursaksa Riik, Tallinna Politseiprefektuur, Teine maailmasõda, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
Aadu Regi
Aadu Regi (3. november 1912 Tallinn – 10. oktoober 2011 Oulu) oli eesti helilooja, klarnetist, puhkpilliorkestrite dirigent ja muusikapedagoog.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Aadu Regi
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Armeegrupp Narwa
Arnold Purre
Arnold Purre (kuni 1935 Arnold Puskov, 27. oktoober 1902 Tallinn – 16. september 1986 Stockholm) oli Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (kapten).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Arnold Purre
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Avinurme lahing
Djuk-Perevolok
Djuk-Perevolok (ka Djuki; vene keeles Дюк-Переволок) oli küla Venemaal Narva jõe idakaldal, praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Slantsõ rajoonis Zagrivje külaasunduses.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Djuk-Perevolok
Eduard Tamm (sportlane)
Eduard Tamm (8. juuli 1914 Ufa kubermang (Baškortostan) – 21. september 2010 Rakvere) oli eesti sportlane ja spordipedagoog.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Eduard Tamm (sportlane)
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Eesti Omavalitsus
Eesti Piirikaitserügement Tallinn
Eesti Piirikaitserügement Tallinn oli Relva-SS koosseisus võidelnud mobiliseeritud eestlastest moodustatud rügement veebruarist aprillini 1944.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Eesti Piirikaitserügement Tallinn
Eesti-Perevoloka
Eesti-Perevoloka, ka Eesti-Perevoloki (saksa keeles Dorf Perewalok, vene keeles Дер. Переволок, Немецкий Переволок, Чухонский Переволок) oli küla Narva jõe läänekaldal, Permisküla vallas Virumaal.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Eesti-Perevoloka
Elmar Kõlu
Elmar Kõlu (16. juuli 1907 – 23. august 1950 Bratsk) oli Eesti sõjaväelane (leitnant, 1933).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Elmar Kõlu
Evald Paal
Evald Paal (13. jaanuar 1908 Nuusa talu, Krüüdneri vald, Tartumaa – 1982 Brantford, Ontario) oli Eesti (leitnant) ja Saksa sõjaväelane (hauptsturmführer).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Evald Paal
Evald Paikre
Evald Friedrich Paikre (1936. aastani Pormann; 23. august 1906 Tallinn – 3. august 1944 Alutaguse, Ida-Virumaa) oli kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Evald Paikre
Heinrich Himmler
Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Heinrich Himmler
Helgoland
Helgolandi vaade linnulennult Helgoland (friisi keele Helgolandi murdes Deät Lun 'maa', inglise keeles Heligoland) on kahest saarest koosnev ala Põhjamere Saksa lahes.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Helgoland
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Jalavägi
Jüri Jürgen
Jüri Jürgen (16. september 1901 Olustvere, Viljandimaa – 24. mai 1990 Jersey City, New Jersey osariik, USA) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Jüri Jürgen
Johan Meimer
Johan Meimer (eesnimi ka Juhan ja Johann; sünniperekonnanimi Luberg; 6. juuni (vkj)/ 19. juuni 1904 Kehtna vald, Rapla kihelkond, Harjumaa – 10. detsember 1944 Piirsalu vald, Läänemaa) oli Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Johan Meimer
Juhan Purga
Juhan Purga VR II/3 (31. mai 1896 Lohu talu, Tarvastu, Viljandimaa – kevad 1949 Tarvastu vald) oli Eesti sõjaväelane (major) ja Saksa sõjaväelane (obersturmbannführer).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Juhan Purga
Kallaste
Kallaste on linn Tartu maakonna kirdeosas Peipsiääre vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Kallaste
Kamarna
Kamarna on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Kamarna
Katase
Katase on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Katase
Kuremäe
Kuremäe küla asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres Jõhvist 21 km kaugusel.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Kuremäe
Kurtna (Alutaguse)
Kurtna küla asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Kurtna (Alutaguse)
Lohusuu
Lohusuu on alevik Jõgevamaal Mustvee vallas Avijõe suudme lähedal.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Lohusuu
Mart Kaerma
Mart Kaerma (kuni 9. septembrini 1940 Mart Haber; 2. veebruar 1897 Valtu – 8. aprill 1948 Raikküla, Harjumaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Mart Kaerma
Meriküla dessant
Meriküla dessandi oli 14. veebruaril 1944.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Meriküla dessant
Mustvee
Droonivideo Peipsi järvest ja Mustveest 2022. aasta juulis Mustvee on linn Jõgeva maakonna kirdeosas Peipsi järve looderannikul.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Mustvee
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Narva jõgi
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Narva lahing (1944)
Nikolai Viru
Nikolai Viru (4. juuli 1904 Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 14. oktoober 1970 Tallinn) oli eesti laskesportlane ja -treener ning Eesti (leitnant), Nõukogude Liidu (vanemleitnant) ja Saksamaa (ülemleitnant) sõjaväelane.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Nikolai Viru
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Omakaitse
Oru
Oru on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Oru
Pala
Pala on küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Pala
Paul Lilleleht
Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Paul Lilleleht
Paul Poom
Paul Poom (4. juuni 1893 Narva – 12. aprill 1984 Stockholm) oli Eesti riigikohtunik.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Paul Poom
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Pärnu
Pühajõe
Pühajõe on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe jõe ääres.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Pühajõe
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Peipsi järv
Permisküla
Permisküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Permisküla
Permisküla saar
Permisküla saar, ka Verhovski saar (vene keeles Верхнесельский остров, Верхне-сельский остров), Verhovski) on Narva jõe saar. Halduslikult jääb saar Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Permisküla territooriumile, kuid saarel puudub asustus.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Permisküla saar
Piiriomakaitse
Piiriomakaitse oli Teise maailmasõja ajal 1941.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Piiriomakaitse
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Rügement
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Saksa keel
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Saksa Riik
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Sõjategevus Eestis (1944)
Smolnitsa
Smolnitsa on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Smolnitsa
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Suursaksa Riik
Tallinna Politseiprefektuur
Tallinna Politseiprefektuur oli Eesti Politsei territoriaalne politseiprefektuur, mis tegutses aastatel 1990–2003. Põhimääruse järgi oli Tallinna Politseiprefektuuri tööpiirkond Tallinna linna territoorium ning Tallinna sadama akvatooriumis olevad laevad (vaadatud 21.01.2016).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Tallinna Politseiprefektuur
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Teine maailmasõda
Toila raudteejaam
Toila jaamahoone 1990-ndatel Reisirong saabumas Jõhvi, hilisema nimega Toila, jaama (1925) Endise Toila jaama perroonijäänused Toila raudteejaam (kuni 1931. aastani Jõhvi raudteejaam) oli raudteejaam Ida-Virumaal Linna küla lähedal, praeguse Jõhvi linna territooriumil.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Toila raudteejaam
Tudulinna
Tudulinna on küla Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Tudulinna valla keskus.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Tudulinna
Valter Krimm
Valter Krimm (21. detsember 1902 Undla vald, Virumaa – august 1944) oli Eesti notar ja poliitik (Rahvuskogu liige).
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Valter Krimm
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja Vasknarva
14. mai
14.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja 14. mai
1944
1944.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja 1944
2. Eesti Piirikaitserügement
2.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja 2. Eesti Piirikaitserügement
20. eesti diviis
20.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja 20. eesti diviis
207. julgestusdiviis
207.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja 207. julgestusdiviis
300. Eriotstarbeline Diviis
300.
Vaata 3. Eesti Piirikaitserügement ja 300. Eriotstarbeline Diviis