Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aegviidu, August Lillakas, Brest (Valgevene), Brest-Litovski rahuleping, Eesti kütiväed, Eesti Punaarmee, Eesti Töörahva Kommuun, Gattšina, Gora, Jalavägi, Jukums Vācietis, Kapten Irv, Kehra lahing, Kingissepp, Kirovi tehas, Kompanii, Kunda dessant (1919), Lahinguvälja raudteepeatus, Leonhard Ritt, Lev Trotski, Liivimaa kubermang, Mandri-Eesti, Martin Ekström, Narva, Narva lahing (1918), Narva lahing (1919), Nõukogude Venemaa, Pankjavitsa, Pataljon, Põhja-Eesti, Põhjarinne (Vene kodusõda), Petseri, Pihkva rajoon, Punaarmee, Rägavere lahing, Rügement, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Tallinna–Narva raudtee, Utria dessant, Vabadussõda, Võle, Vene SFNV, Venemaa kodusõda, Voldemar Puss, 1. Eesti Kütidiviis, 11. jaanuar, 18. veebruar, 1918, 1919, ..., 2. Diviis, 2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk, 24. mai, 25. mai, 3. jaanuar, 4. jaanuar, 6. Kütidiviis, 7. armee (Vene SFNV), 7. jaanuar. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aegviidu
Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Aegviidu · Näe rohkem »
August Lillakas
August Lillakas August Lillakas (10. jaanuar 1893 Aaspere mõis, Võipere küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa – 7. detsember 1924 Tapa Lääne-Virumaa) oli eesti kommunist ning üks 1. detsembri riigipöördekatse juhte.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja August Lillakas · Näe rohkem »
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Eesti kütiväed · Näe rohkem »
Eesti Punaarmee
Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Eesti Punaarmee · Näe rohkem »
Eesti Töörahva Kommuun
Eesti Töörahva Kommuun (ka Eesti Töörahwa Kommuna (lühend ETK); ka Eestimaa Töörahva Kommuun; vene keeles Эстляндская трудовая коммуна, ЭТК) oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919 eksisteerinud administratiivüksus, omanimetusega nõukogude vabariik ja tegelikult Nõukogude Venemaa "ripatsriik" (enamik riigile omaseid tunnuseid puudus).
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Eesti Töörahva Kommuun · Näe rohkem »
Gattšina
Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Gattšina · Näe rohkem »
Gora
Gora kaart Gora (serbia Гора, albaania Gоrё) on piirkond Lõuna-Kosovos (eelkõige Prizreni rajoonis), Kirde-Albaanias ja Põhja-Makedoonias, kus elavad enamuses goraanid.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Gora · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Jalavägi · Näe rohkem »
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Jukums Vācietis · Näe rohkem »
Kapten Irv
Kapten Irv oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud laiarööpmeline soomusrong.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Kapten Irv · Näe rohkem »
Kehra lahing
Kehra lahing ehk Vikipalu lahing oli 4. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõja algsel taganemislahingute etapil toimunud lahing.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Kehra lahing · Näe rohkem »
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Kingissepp · Näe rohkem »
Kirovi tehas
Kirovi tehase hooneid (enne 2010) Kirovi tehas (vene keeles Кировский завод; varasema nimega Putilovi tehas (vene Путиловский завод); aastail 1922–1934 Krasnõi Putilovets (vene Красный путиловец)) on Venemaal Peterburis asuv masinaehitusettevõte (tehas), üks suuremaid Peterburi ettevõtteid.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Kirovi tehas · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Kompanii · Näe rohkem »
Kunda dessant (1919)
Kunda dessant oli admiral Johan Pitka juhtimisel tegutsenud Eesti merejõude ja staabikapten Karl Aleksander Pauluse dessantüksuse Viru rinde väeosade toetuseks tehtud dessant 10.–11.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Kunda dessant (1919) · Näe rohkem »
Lahinguvälja raudteepeatus
Lahinguvälja raudteepeatus asub Harju maakonnas Anija vallas Vikipalu külas.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Lahinguvälja raudteepeatus · Näe rohkem »
Leonhard Ritt
Leonhard Ritt (sünninimega Emil Alexander Grünvaldt; 30. mai 1892 Kudina vald, Tartumaa – 20. juuli 1947 New York, Ameerika Ühendriigid) oli inseneriharidusega Eesti sõjaväelane (leitnant).
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Leonhard Ritt · Näe rohkem »
Lev Trotski
Lev Davidovitš Trotski (Лев Давидович Троцкий; sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein (Лев Давидович Бронштейн); 7. november (26. oktoober vkj) 1879 Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik, tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina – 21. august 1940 Coyoacán, Mexico föderaalringkond, Mehhiko) oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Lev Trotski · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Mandri-Eesti · Näe rohkem »
Martin Ekström
Martin Eugen Ekström (6. detsember 1887 Gålsbo, Avesta vald, Dalarna lään Rootsi – 28. detsember 1954 Helsingi Soome) oli Rootsi sõjaväelane, poliitik ja seikleja.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Martin Ekström · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Narva · Näe rohkem »
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Narva lahing (1918) · Näe rohkem »
Narva lahing (1919)
Narva lahing oli lahing 18.–19.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Narva lahing (1919) · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Pankjavitsa
Pankjavitsa (Pangevitsa) on küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Pankjavitsa · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Pataljon · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Petseri · Näe rohkem »
Pihkva rajoon
Pihkva rajoon on haldusüksus Venemaal Pihkva oblastis.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Pihkva rajoon · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rägavere lahing
Rägavere lahing oli relvakonflikt Eesti Vabadussõja käigus Lääne-Virumaal Eesti Rahvaväe ja Vene SFNV Punaarmee ja Eestimaa kütivägede vahel Rägavere küla piirkonnas 15.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Rägavere lahing · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Rügement · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Tallinna–Narva raudtee
Tallinna–Narva raudtee on laiarööpmeline raudtee Põhja-Eestis (rööpmelaiusega 1520 mm) kogupikkusega 211 km.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Tallinna–Narva raudtee · Näe rohkem »
Utria dessant
Utria dessant oli Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919 toimunud suurim meredessantoperatsioon, kus Eesti poole väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude vägede tagalas.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Utria dessant · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Võle
Võle on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Võle · Näe rohkem »
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Vene SFNV · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Voldemar Puss
Voldemar Puss (1886 Järve küla, Kohtla vald, Virumaa – 21. november 1932) oli eesti päritolu nõukogude sõjaväelane ja 1. detsembri riigipöördekatsest osavõtnu.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja Voldemar Puss · Näe rohkem »
1. Eesti Kütidiviis
1.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 1. Eesti Kütidiviis · Näe rohkem »
11. jaanuar
11.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 11. jaanuar · Näe rohkem »
18. veebruar
18.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 18. veebruar · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 1919 · Näe rohkem »
2. Diviis
2.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 2. Diviis · Näe rohkem »
2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk
2.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk · Näe rohkem »
24. mai
24.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 24. mai · Näe rohkem »
25. mai
25.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 25. mai · Näe rohkem »
3. jaanuar
3.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 3. jaanuar · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
6. Kütidiviis
6.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 6. Kütidiviis · Näe rohkem »
7. armee (Vene SFNV)
7.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 7. armee (Vene SFNV) · Näe rohkem »
7. jaanuar
7.
Uus!!: 3. Tartu kütipolk ja 7. jaanuar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk, 3. Tartu kommunistlik kütipolk, 5. Tartu-Jamburgi polk, Tartu kütipolk, Tartu-Putilovi pataljon.
