Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

45. Relva-SS Grenaderirügement

Index 45. Relva-SS Grenaderirügement

45. Relva-SS Grenaderirügement (saksa keeles Waffen-Grenadier Regiment der SS 45) oli põhiliselt eestlastest koosnev jalaväerügement Relva-SS-i 20. eesti diviisi koosseisus aastatel 1944–1945, Teises maailmasõjas. Rügement moodustati Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 1. Eesti SS-vabatahtlike rügemendina (1.

40 suhted: Aadu Pirk, Świętoszów, Auvere lahing, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Elmar Lang, Elmar Lipping, Granaadiheitja, Harald Riipalu, Hauptscharführer, Hauptsturmführer, Idarinne (Teine maailmasõda), Jalavägi, Julius Ellandi, Kalinini rinne, Klooga, Kolín, Kompanii, Leegionär, Lembit Esko, Lembit Juhari, Ludvig Triik, Narva lahing (1944), Oppelni lahing, Paul Maitla, Paul Vent, Rügement, Relva-SS, Saksa keel, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimägede lahing, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Untersturmführer, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Wrocław, 1944, 20. eesti diviis, 24. jaanuar, 26. mai, 46. Relva-SS Grenaderirügement.

Aadu Pirk

Aadu Pirk (18. jaanuarini 1938 Aadu Birk; 15. september 1919 Tallinn – 10. mai 1945 Praha lähedal) oli Eesti (lipnik) ja Saksamaa (Obersturmführer) sõjaväelane.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Aadu Pirk · Näe rohkem »

Świętoszów

Świętoszów on küla Alam-Sileesias Edela-Poolas.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Świętoszów · Näe rohkem »

Auvere lahing

Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Auvere lahing · Näe rohkem »

Eesti SS-vabatahtlike brigaad

Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »

Elmar Lang

Elmar Lang (13. veebruar 1906 – 11. märts 1944 Vepsküla) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Hauptsturmführer) Teises maailmasõjas.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Elmar Lang · Näe rohkem »

Elmar Lipping

Elmar Lipping (7. märts 1906 Ropaži kihelkond, Riia maakond, Liivimaa kubermang – 5. jaanuar 1994 New York) oli eesti õpetaja, ajakirjanik, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant) ning ka Saksamaa (Hauptsturmführer) ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelane.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Elmar Lipping · Näe rohkem »

Granaadiheitja

Granaadiheitja RPG-7 Granaadiheitja (reaktiivgranaadiheitja) on reaktiivgranaatidega tulistav käsitulirelv, mida kasutatakse peamiselt soomustatud sihtmärkide hävitamiseks.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Granaadiheitja · Näe rohkem »

Harald Riipalu

Harald Riipalu (kuni 1936 Harald Reibach; 13. veebruar 1912 Volossovo asundus, Jamburgi maakond, Peterburi kubermang – 4. aprill 1961 Heckmondwike) oli eesti sõjaväelane (nooremleitnant), kes võttis Teisest maailmasõjast osa Nõukogude sõjaväe (vanemleitnant) ning Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Harald Riipalu · Näe rohkem »

Hauptscharführer

Hauptscharführer oli Relva-SS-i (Waffen-SS) neljas allohvitseri auaste, mis vastas Oberfeldwebel'i auastmele Wehrmachtis.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Hauptscharführer · Näe rohkem »

Hauptsturmführer

''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Jalavägi · Näe rohkem »

Julius Ellandi

Julius Ellandi VR II/3 (kuni 1935. aastani Julius Eilandt; 8. november 1898 Tallinn – 11. detsember 1969 Toronto, Kanada) oli Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (major).

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Julius Ellandi · Näe rohkem »

Kalinini rinne

Kalinini rinne oli Nõukogude Liidu strateegiline väekoondis Teises maailmasõjas idarindel.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Kalinini rinne · Näe rohkem »

Klooga

Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Klooga · Näe rohkem »

Kolín

Kolín on linn Tšehhi Vabariigis Kesk-Tšehhi maakonnas, Kolíni ringkonna keskus.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Kolín · Näe rohkem »

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Kompanii · Näe rohkem »

Leegionär

I-III sajand) Rooma leegionär (ladina keeles legionarius, mitmus legionarii) oli Rooma sõjaväe raskes relvastuses elukutseline jalaväelane pärast Mariuse reforme.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Leegionär · Näe rohkem »

Lembit Esko

Lembit Esko (1921 – 18. jaanuar 1977 Võru) oli eesti hüdroloog.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Lembit Esko · Näe rohkem »

Lembit Juhari

Lembit Juhari (15. oktoober 1918 Anija vald – 5. august 1944) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane, leitnant (Obersturmführer).

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Lembit Juhari · Näe rohkem »

Ludvig Triik

Ludvig Siegfried Triik (5. märts 1898 Tallinn – 19. aprill 1970 Addiscombe, London) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja Saksa sõjaväelane (Hauptsturmführer) Teises maailmasõjas.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Ludvig Triik · Näe rohkem »

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »

Oppelni lahing

Oppelni lahing oli lahing Ülem-Sileesias Teise maailmasõja Idarindel, osa Saksa vägede vastupanust Nõukogude Punaarmee Ülem-Sileesia pealetungioperatsioonis.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Oppelni lahing · Näe rohkem »

Paul Maitla

Paul Maitla (sündinud Paul Mathiesen 27. märts 1913 Kärkna – 9. mai 1945 Nymburk, Tšehhi) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa sõjaväelane (SS-Sturmbannführer) teises maailmasõjas.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Paul Maitla · Näe rohkem »

Paul Vent

Paul Vent VR II/3 (11. veebruar 1900 Ahja vald – november 1944 Lõuna-Eesti) oli Eesti (major) ja Saksa sõjaväelane (kolonelleitnant, Obersturmbannführer).

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Paul Vent · Näe rohkem »

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Rügement · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Relva-SS · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Suursaksa Riik

Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Untersturmführer

Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Untersturmführer · Näe rohkem »

Väegrupi Nord tagalapiirkond

Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Näe rohkem »

Wrocław

Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja Wrocław · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja 1944 · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »

24. jaanuar

24.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja 24. jaanuar · Näe rohkem »

26. mai

26.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja 26. mai · Näe rohkem »

46. Relva-SS Grenaderirügement

46.

Uus!!: 45. Relva-SS Grenaderirügement ja 46. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »