Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

9. Üksik Jalaväepataljon

Index 9. Üksik Jalaväepataljon

9.

53 suhted: Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee, Alampolkovnik, Ants Lõhmus, Üksikud jalaväepataljonid, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti maavägi, Eesti Rahvavägi, Häädemeeste, Heinaste, Ikla, Jalavägi, Jäärja, Johan Schmidt, Juhan Maisma, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda), Kapten, Karl-Johann Laurits, Kilingi-Nõmme, Kolonel, Krasnaja Gorka operatsioon, Laiksaare, Landesveeri sõda, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Limbaži, Mõisaküla, Nõukogude Läti armee, Nõukogude Venemaa, Operatsioon Valge Mõõk, Orajõe (Häädemeeste), Pataljon, Paul Lilleleht, Pärnu, Punaarmee, Rügement, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu rahu, Tuuliku, Vabadussõda, Verner Trossi, Viru rinne, 1. jaanuar, 1. Jalaväerügement, 12. juuli, 16. jaanuar, 1919, 1939, 2. Diviis, ..., 3. Diviis, 6. Üksik Jalaväepataljon, 9. Üksik Jalaväepataljon. Laienda indeks (3 rohkem) »

Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee

Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee on endine kitsarööpmeline raudtee Heinaste ja Smiltene linna vahel.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee · Näe rohkem »

Alampolkovnik

Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Alampolkovnik · Näe rohkem »

Ants Lõhmus

Ants Lõhmus VR I/3 ja VR II/3 (kuni 2.05.1936 Antoni (Ants), ka Anton) (8. oktoober 1885 Sangaste vald, Tartumaa – 3. jaanuar 1968 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Ants Lõhmus · Näe rohkem »

Üksikud jalaväepataljonid

Üksikud jalaväepataljonid moodustati 1928.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Üksikud jalaväepataljonid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eesti maavägi

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti maavägi · Näe rohkem »

Eesti Rahvavägi

Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti Rahvavägi · Näe rohkem »

Häädemeeste

Häädemeeste (saksa Gudmannsbach) on alevik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Häädemeeste · Näe rohkem »

Heinaste

Heinaste (läti keeles Ainaži; saksa keeles Haynasch, Hainasch) on linn Lätis Vidzemes Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul, Riiast 116 km kaugusel.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Heinaste · Näe rohkem »

Ikla

Ikla on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Ikla · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Jalavägi · Näe rohkem »

Jäärja

Jäärja on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Jäärja · Näe rohkem »

Johan Schmidt

Johan Schmidt VR I/2, VR II/2, VR II/3 (11. oktoober 1885 Kõrtsi-Rehe talu, Järvepera mõis, Kaarepere vald, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1931 Viljandi) oli Tsaari-Venemaa ja Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Johan Schmidt · Näe rohkem »

Juhan Maisma

Juhan Maisma (kuni 14. maini 1935 Joosep Matthias Mühlbach, VR II/3; 8. detsember 1888 Kõnnu vald, Harjumaa – 8. märts 1966 Elva, Tartumaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja haridustegelane.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Juhan Maisma · Näe rohkem »

Kaitseliidu Pärnumaa malev

Pärnumaa maleva lipp Kaitseliidu Pärnumaa malev on Kaitseliidu territoriaalne üksus, mis tegutseb Pärnu maakonnas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Kaitseliidu Pärnumaa malev · Näe rohkem »

Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)

Kaitsepataljonid olid Eesti Vabadussõja ajal 1918.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »

Kapten

Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Kapten · Näe rohkem »

Karl-Johann Laurits

Karl-Johann Laurits VR II/2, VR II/3 (18. veebruar (vkj)/ 1. märts 1892 Mätta talu, Tõstamaa kihelkond, Pärnumaa – 23. juuni või 29. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1933).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Karl-Johann Laurits · Näe rohkem »

Kilingi-Nõmme

Kilingi-Nõmme on linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Kilingi-Nõmme · Näe rohkem »

Kolonel

Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Kolonel · Näe rohkem »

Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Krasnaja Gorka operatsioon · Näe rohkem »

Laiksaare

Laiksaare (aastani 1997 Asuja) on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Laiksaare · Näe rohkem »

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »

Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Limbaži · Näe rohkem »

Mõisaküla

Mõisaküla (läti keeles Meizakila) on linn Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Läti piiri ääres.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Mõisaküla · Näe rohkem »

Nõukogude Läti armee

Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Nõukogude Läti armee · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Operatsioon Valge Mõõk

Operatsioon Valge Mõõk oli 1919.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Operatsioon Valge Mõõk · Näe rohkem »

Orajõe (Häädemeeste)

Küla kohta Põlva vallas vaata Orajõe (Põlva). ---- Orajõe on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Orajõe (Häädemeeste) · Näe rohkem »

Pataljon

NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Pataljon · Näe rohkem »

Paul Lilleleht

Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Paul Lilleleht · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Pärnu · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Punaarmee · Näe rohkem »

Rügement

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Rügement · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia

Tallinna tänav 16 Gaudeamuse festivalil 2014 Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia (ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, TÜ VKA) on Viljandis tegutsev Tartu Ülikooli kolledž, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna suurim instituut (varem omaette kõrgkool), mis pakub võimalust omandada kõrgharidust rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia · Näe rohkem »

Tartu rahu

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Tartu rahu · Näe rohkem »

Tuuliku

Tuuliku on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Tuuliku · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Verner Trossi

Verner Ernst Harald Trossi VR I/3 ja II/3 (11. juuli 1890 Paide – 19. juuni 1953 Narva) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonel).

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Verner Trossi · Näe rohkem »

Viru rinne

Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja Viru rinne · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. Jalaväerügement

1.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 1. Jalaväerügement · Näe rohkem »

12. juuli

12.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 12. juuli · Näe rohkem »

16. jaanuar

16.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 16. jaanuar · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 1919 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 1939 · Näe rohkem »

2. Diviis

2.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 2. Diviis · Näe rohkem »

3. Diviis

3.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 3. Diviis · Näe rohkem »

6. Üksik Jalaväepataljon

6.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 6. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

9. Üksik Jalaväepataljon

9.

Uus!!: 9. Üksik Jalaväepataljon ja 9. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

9. Jalaväe polk, 9. Jalaväepolk, Pärnu kaitsepataljon.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »