Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Diftong, Eesti keel, Foneem, Grafeem, Hollandi keel, Huuled, Inglise keel, J, Kaashäälik, Küpros, Kõnekeel, Keel (anatoomia), Keskvokaal, Kiri (keeleteadus), Kreeka, Lõuna-Saksamaa, Murre, Naisenimi, Norra keel, Palatalisatsioon, Paul Ariste, Põhja-Saksamaa, Prantsuse keel, Reinimaa, Rootsi keel, Saksa keel, Seekelid, Silp, Taani keel, Tagavokaalid, Tallinn, Täishäälik, Ungari keel, Vanakreeka keel, Võõrsõna, Vene keel, Vestfaal, 1953.
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: A (häälik) ja Diftong · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: A (häälik) ja Eesti keel · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: A (häälik) ja Foneem · Näe rohkem »
Grafeem
Grafeem on väikseim tähendusi eristav üksus kirjakeeles.
Uus!!: A (häälik) ja Grafeem · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: A (häälik) ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Huuled
Noore mehe huuled Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).
Uus!!: A (häälik) ja Huuled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: A (häälik) ja Inglise keel · Näe rohkem »
J
J (väiketähena j, eesti keeles tähenimetus jott) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: A (häälik) ja J · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: A (häälik) ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Uus!!: A (häälik) ja Küpros · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: A (häälik) ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: A (häälik) ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Keskvokaal
Eesti vokaaldiagrammKeskvokaal on vokaal, mille hääldamisel on keeleselja kõrgeim punkt keeleselja keskosal ning keel liigub suus tahapoole, kõva ja pehme suulae üleminekukoha suunas.
Uus!!: A (häälik) ja Keskvokaal · Näe rohkem »
Kiri (keeleteadus)
Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.
Uus!!: A (häälik) ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: A (häälik) ja Kreeka · Näe rohkem »
Lõuna-Saksamaa
Lõuna-Saksamaa on kindlalt piiritlemata piirkond Saksamaa lõunaosas.
Uus!!: A (häälik) ja Lõuna-Saksamaa · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: A (häälik) ja Murre · Näe rohkem »
Naisenimi
Naisenimi on eesnimi, mida pannakse tüdrukutele.
Uus!!: A (häälik) ja Naisenimi · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: A (häälik) ja Norra keel · Näe rohkem »
Palatalisatsioon
Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.
Uus!!: A (häälik) ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: A (häälik) ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Uus!!: A (häälik) ja Põhja-Saksamaa · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: A (häälik) ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: A (häälik) ja Reinimaa · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: A (häälik) ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: A (häälik) ja Saksa keel · Näe rohkem »
Seekelid
Seekeli lipp Seekelite ball Budapestis (2015) Seekelid (ungari keeles székelyek; rumeenia keeles Secuii; eesti keeles esinenud ka nimekuju seekäid) on ungarlaste etniline rühm Rumeenias Transilvaania idaosas (põhiliselt Harghita, Covasna ja Mureși maakonnas).
Uus!!: A (häälik) ja Seekelid · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: A (häälik) ja Silp · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: A (häälik) ja Taani keel · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: A (häälik) ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: A (häälik) ja Tallinn · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: A (häälik) ja Täishäälik · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: A (häälik) ja Ungari keel · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: A (häälik) ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: A (häälik) ja Võõrsõna · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: A (häälik) ja Vene keel · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: A (häälik) ja Vestfaal · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: A (häälik) ja 1953 · Näe rohkem »
