Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Abraham Lincoln, Aju, Alvin Goldman, Analysis, Aprioorne tõde, Arv, Barcelona, Bertrand Russell, Circulus vitiosus, Deduktsioon, Edmund Gettier, Entsüklopeedia, Epistemoloogia, Fakt, Filosoofia, Gettieri probleem, Gilbert Harman, Holograafia, Induktsioon, Journal of Philosophy, Kamin, Kavatsus, Kogemus, Konjunktsioon, Laava, Laser, Loogika, Mälu, Meeleelund, Meelteandmed, Meelteväline taju, Minevik, Nägemine, Null, Paul Grice, Põhjuslik tajuteooria, Põhjuslikkus, Pesapall, Propositsioon, Skeptitsism, Taju, Tarvilik tingimus, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Teadusharu, Tulevik, Tunnistus, Uskumus, Vaimuseisund, ..., Väärus, 1809, 1912, 1961, 1963, 1964, 1967, 1992. Laienda indeks (8 rohkem) »
Abraham Lincoln
Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardini maakond, Kentucky – 15. aprill 1865 Washington) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16.
Uus!!: A causal account of knowing ja Abraham Lincoln · Näe rohkem »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: A causal account of knowing ja Aju · Näe rohkem »
Alvin Goldman
Alvin I. Goldman (sündinud 1938) on USA filosoof.
Uus!!: A causal account of knowing ja Alvin Goldman · Näe rohkem »
Analysis
Analysis on eelretsenseeritav ingliskeelne filosoofiaajakiri.
Uus!!: A causal account of knowing ja Analysis · Näe rohkem »
Aprioorne tõde
Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.
Uus!!: A causal account of knowing ja Aprioorne tõde · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: A causal account of knowing ja Arv · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: A causal account of knowing ja Barcelona · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: A causal account of knowing ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Uus!!: A causal account of knowing ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Uus!!: A causal account of knowing ja Deduktsioon · Näe rohkem »
Edmund Gettier
Edmund L. Gettier (31. oktoober 1927 Baltimore – 23. märts 2021) oli USA filosoof.
Uus!!: A causal account of knowing ja Edmund Gettier · Näe rohkem »
Entsüklopeedia
"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784) Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).
Uus!!: A causal account of knowing ja Entsüklopeedia · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: A causal account of knowing ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: A causal account of knowing ja Fakt · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: A causal account of knowing ja Filosoofia · Näe rohkem »
Gettieri probleem
Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.
Uus!!: A causal account of knowing ja Gettieri probleem · Näe rohkem »
Gilbert Harman
Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.
Uus!!: A causal account of knowing ja Gilbert Harman · Näe rohkem »
Holograafia
Pildid samast hologrammist eri nurkade alt Holograafia on optikavaldkond, optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks.
Uus!!: A causal account of knowing ja Holograafia · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: A causal account of knowing ja Induktsioon · Näe rohkem »
Journal of Philosophy
Journal of Philosophy (lühendatult J. Phil.) on eelretsenseeritav USA teadusajakiri, mis keskendub filosoofia valdkonnale.
Uus!!: A causal account of knowing ja Journal of Philosophy · Näe rohkem »
Kamin
Kamin on lahtine suitsulõõriga tulekolle ruumi kütmiseks.
Uus!!: A causal account of knowing ja Kamin · Näe rohkem »
Kavatsus
Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.
Uus!!: A causal account of knowing ja Kavatsus · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: A causal account of knowing ja Kogemus · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: A causal account of knowing ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: A causal account of knowing ja Laava · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: A causal account of knowing ja Laser · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: A causal account of knowing ja Loogika · Näe rohkem »
Mälu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
Uus!!: A causal account of knowing ja Mälu · Näe rohkem »
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Uus!!: A causal account of knowing ja Meeleelund · Näe rohkem »
Meelteandmed
Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.
Uus!!: A causal account of knowing ja Meelteandmed · Näe rohkem »
Meelteväline taju
Meelteväline taju (inglise keeles Extrasensory perception, lühend ESP; saksa keeles Außersinnliche Wahrnehmung; vene keeles экстрасенсорное восприятие) all mõeldakse parapsühholoogias esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita.
Uus!!: A causal account of knowing ja Meelteväline taju · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: A causal account of knowing ja Minevik · Näe rohkem »
Nägemine
Silm – nägemise meeleelund Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.
Uus!!: A causal account of knowing ja Nägemine · Näe rohkem »
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Uus!!: A causal account of knowing ja Null · Näe rohkem »
Paul Grice
Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).
Uus!!: A causal account of knowing ja Paul Grice · Näe rohkem »
Põhjuslik tajuteooria
Põhjuslik ehk kausaalne tajuteooria on epistemoloogiline seisukoht, et tajumine tähendab viibimist tajutava objektiga õiges põhjuslikus seoses olevas seisundis.
Uus!!: A causal account of knowing ja Põhjuslik tajuteooria · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: A causal account of knowing ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Pesapall
Pesapallimäng Angel Stadiumil Anaheimis (USA, California) Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks üheksaliikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena.
Uus!!: A causal account of knowing ja Pesapall · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: A causal account of knowing ja Propositsioon · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: A causal account of knowing ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: A causal account of knowing ja Taju · Näe rohkem »
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Uus!!: A causal account of knowing ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: A causal account of knowing ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: A causal account of knowing ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: A causal account of knowing ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: A causal account of knowing ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: A causal account of knowing ja Tulevik · Näe rohkem »
Tunnistus
Tunnistus on kõneakt, mis põhjustab teadmise või uskumuse edasiandmise.
Uus!!: A causal account of knowing ja Tunnistus · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: A causal account of knowing ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaimuseisund
Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.
Uus!!: A causal account of knowing ja Vaimuseisund · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: A causal account of knowing ja Väärus · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1809 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1912 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1961 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1963 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1964 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1967 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: A causal account of knowing ja 1992 · Näe rohkem »
