Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

A cappella

Index A cappella

A cappella all mõisteti alates 17. sajandist renessanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilise muusika omadust mängida instrumentaalsaadet vokaalpartiidega unisoonis või neid asendades.

Sisukord

  1. 43 suhted: Amišid, Ansambel (muusika), Beatbox, Bobby McFerrin, Eesti, Eesti keel, Estonian Voices, Fonogramm, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Gregoriuse koraal, Greip (ansambel), Itaalia keel, Jaapan, Jumalateenistus, Kammermuusika, Kapell, Katoliku kirik, Keskaeg, Kiigelaulukuuik, KLÜKK, Koorilaul, Lauluhääl, Laulupidu, Liturgiline muusika, Madalmaad, Madrigal, Mare Väljataga kvintett, Meloodia, Mitmehäälsus, Muusika, Noorkuu (ansambel), Polüfoonia, Popmuusika, Renessanss, Renessanssmuusika, Seade (muusika), Sixtuse kapell, Unisoon, Vokaalteos, 17. sajand, 19. sajand, 1980. aastad, 1990. aastad.

  2. Laulmine
  3. Vokaalmuusika

Amišid

Amišid (inglise Amish) on peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk.

Vaata A cappella ja Amišid

Ansambel (muusika)

Ansambel (prantsuse keeles ensemble, 'koos') on muusikas vähemalt kaheliikmeline rühm koos esinevaid pillimängijaid või lauljaid.

Vaata A cappella ja Ansambel (muusika)

Beatbox

Beatbox, ka human beatbox, on suu abil pilli- ja muude helide jäljendamine.

Vaata A cappella ja Beatbox

Bobby McFerrin

Robert "Bobby" McFerrin, Jr. (sündinud 11. märtsil 1950 Manhattanil New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik.

Vaata A cappella ja Bobby McFerrin

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata A cappella ja Eesti

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata A cappella ja Eesti keel

Estonian Voices

Suure Tõllu pardale ehitatud lavalFoto: Ave Maria Mõistlik, 31. august 2019 Estonian Voicese eestvedaja on Kadri Voorand Estonian Voices on a cappella muusikat viljelev eesti vokaalansambel.

Vaata A cappella ja Estonian Voices

Fonogramm

Fonogramm ehk helisalvestis ehk heliülesvõte on helisalvestuse tulemus, mis valmib muusikaproduktsiooni, raadio- või televisiooniülesvõtte, looduse või inimkeskkonna konkreetsete helide salvestamise või muu helisalvestuse käigus fonogrammitootja algatusel ja vastutusel ning on salvestatud helikandjale.

Vaata A cappella ja Fonogramm

Giovanni Pierluigi da Palestrina

Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina (3. veebruar 1525 või 2. veebruar 1526 – 2. veebruar 1594)The New Grove Dictionary of Music and Musicians, 2nd ed., s.v. "Palestrina, Giovanni Pierluigi da" by Lewis Lockwood, Noel O'Regan, and Jessie Ann Owens.

Vaata A cappella ja Giovanni Pierluigi da Palestrina

Gregoriuse koraal

Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.

Vaata A cappella ja Gregoriuse koraal

Greip (ansambel)

Vokaalansambel Greip on alates 2006.

Vaata A cappella ja Greip (ansambel)

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Vaata A cappella ja Itaalia keel

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Vaata A cappella ja Jaapan

Jumalateenistus

Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.

Vaata A cappella ja Jumalateenistus

Kammermuusika

Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile.

Vaata A cappella ja Kammermuusika

Kapell

Kapelli (keskladina keeles cappella, capella; samast sõnast pärineb sõna "kabel") all mõisteti algselt jumalateenistustel musitseerivat professionaalset lauljate rühma.

Vaata A cappella ja Kapell

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Vaata A cappella ja Katoliku kirik

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata A cappella ja Keskaeg

Kiigelaulukuuik

Kiigelaulukuuik on Olav Ehala vokaalansambel.

Vaata A cappella ja Kiigelaulukuuik

KLÜKK

KLÜKK oli aastatel 2002–2008 Raplas tegutsenud vokaalansambel.

Vaata A cappella ja KLÜKK

Koorilaul

Koorilaul on muusikažanr, mida esitab lauljate koor.

Vaata A cappella ja Koorilaul

Lauluhääl

Lauluhääl ehk hääl on laulmisel tekitatav inimhääl.

Vaata A cappella ja Lauluhääl

Laulupidu

Laulukaare alune XXV üldlaulupeol XXV üldlaulupeo kuulajad Läti 2008. aasta laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid.

Vaata A cappella ja Laulupidu

Liturgiline muusika

Liturgiline muusika ehk kirikumuusika on kirikus liturgia osana esitatav muusika.

Vaata A cappella ja Liturgiline muusika

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Vaata A cappella ja Madalmaad

Madrigal

Marietta Robusti, "Autoportree madrigaliga" (ilmselt 1580ndad) Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on renessansiajal (15.–16. sajandil) ja varabarokis (aastail 1600–1750) levinud ilmaliku muusika žanr, tõsise sisuga polüfooniline laul, mille sisuks oli valdavalt armastus või loodus.

Vaata A cappella ja Madrigal

Mare Väljataga kvintett

Mare Väljataga kvintett on Eesti ansambel (kvintett).

Vaata A cappella ja Mare Väljataga kvintett

Meloodia

Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.

Vaata A cappella ja Meloodia

Mitmehäälsus

Mitmehäälsus on muusikas ühine nimetaja faktuuridele, milles üheaegselt on vähemalt kaks partiid.

Vaata A cappella ja Mitmehäälsus

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Vaata A cappella ja Muusika

Noorkuu (ansambel)

Noorkuu on 1996.

Vaata A cappella ja Noorkuu (ansambel)

Polüfoonia

Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.

Vaata A cappella ja Polüfoonia

Popmuusika

Popmuusikalugu Magic esitajatelt Rudy Mancuso ja Maia Mitchell Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960.

Vaata A cappella ja Popmuusika

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Vaata A cappella ja Renessanss

Renessanssmuusika

Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600.

Vaata A cappella ja Renessanssmuusika

Seade (muusika)

Seade on muusikas heliteosest tuletatud heliteos.

Vaata A cappella ja Seade (muusika)

Sixtuse kapell

pisi Sixtuse kapell ehk paavstikapell (ametlikult Cappella Musicale Pontificia) on Vatikanis tegutsev ja paavsti läbiviidavatel jumalateenistustel musitseeriv koor.

Vaata A cappella ja Sixtuse kapell

Unisoon

Unisoon (ladina sõnast unisonus – hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on mitme sama helikõrgusega heli üheaegsus.

Vaata A cappella ja Unisoon

Vokaalteos

Vokaalteos on heliteos vokaalmuusika valdkonnas.

Vaata A cappella ja Vokaalteos

17. sajand

17.

Vaata A cappella ja 17. sajand

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata A cappella ja 19. sajand

1980. aastad

1980.

Vaata A cappella ja 1980. aastad

1990. aastad

1990.

Vaata A cappella ja 1990. aastad

Vaata ka

Laulmine

Vokaalmuusika

Tuntud ka kui A capella.