Kiiremini kui brauser!
158 suhted: Aachen-Mitte, Aacheni Alemannia, Aacheni kongress (1668), Aacheni kongress (1748), Aacheni kongress (1818), Aacheni lipp, Aacheni loss, Aacheni murre, Aacheni raekoda, Aacheni rahu (1668), Aacheni rahu (1748), Aacheni toomkirik, Aacheni vapp, Adolf Hitler, Aix-en-Provence, Allianss, Alpid, Ameerika Ühendriigid, Arhitekt, Arvuti, Austria pärilussõda, Ülemlinnapea, Belgia, Brüssel, Buss, Düsseldorf, Devolutsioonisõda, Eeslinn, Eifel, Eschweiler, Esimene maailmasõda, Euro, Euroopa, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Frangi riik, Friedrich I Barbarossa, Gooti kunst, Haigla, Hall (arhitektuur), Hansa Liit, Hautes Fagnes, Herzogenrath, Hispaania, Hispaania keel, Holland, Hollandi keel, Itaalia keel, Jõgikond, Johannes Paulus II, Johannisbach (Aachen), ..., Jumalad, Juugend, Kabel, Kalev (riie), Kanal, Karl Suur, Karl Suure auhind, Karolingid, Köln, Kölni ringkond, Keskaeg, Klaas, KLM, Kolmekümneaastane sõda, Kreisivaba linn, Kroon, Ladina keel, Lennufirma, Lennujaam, Liège, Liège'i provints, Liidumaa, Limburgi provints (Holland), Lisajõgi, Maantee, Maas, Mark, Marmor, Masin, Mehaanika, Mineraalvesi, Mitmus, Murre, Nahk (materjal), Napoleoni sõjad, Nööp, Nõel, Nordrhein-Westfalen, Normannid, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Palee, Pariis, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Provence, Rahvastikutihedus, Ratsasport, Raud, Raudtee, Rein, Restaureerimine, Rooma riik, RWTH Aacheni Ülikool, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit, Saun, Sihitav kääne, Sihtnumber, Siid, Skepter, Stolberg, Suunakood, Suurtükivägi, Tarkvara, Tööpuudus, Tööstus, Teine maailmasõda, Teras, Tramm, Troon, Ujula, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vaba riigilinn Aachen, Vaksal, Valéry Giscard d'Estaing, Välismaalane (Bellini), Vihmavari, Vill, Worms, 14. sajand, 1495, 1531, 1668, 1748, 1818, 19. sajand, 1940, 1944, 1950, 1974, 1999, 2. Bundesliga, 2. oktoober, 20. oktoober, 20. sajand, 2003, 2004, 2006, 768, 796, 8. sajand, 800, 814, 936, 983. Laienda indeks (108 rohkem) »
Aachen-Mitte
Aachen-Mitte on üks Aacheni seitsmest linnarajoonist.
Uus!!: Aachen ja Aachen-Mitte · Näe rohkem »
Aacheni Alemannia
Aacheni Alemannia on Saksamaa jalgpalliklubi, mis mängib 2. Bundesligas.
Uus!!: Aachen ja Aacheni Alemannia · Näe rohkem »
Aacheni kongress (1668)
Aacheni kongress (1668) oli diplomaatiline kongress Aachenis, kus töötati välja Devolutsioonisõja lõpetanud Aacheni rahu.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress (1668) · Näe rohkem »
Aacheni kongress (1748)
Aacheni kongress (1748) oli vabas riigilinnas Aachenis toimunud diplomaatiline kongress, millel töötati välja Austria pärilussõja lõpetanud Aacheni rahuleping.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress (1748) · Näe rohkem »
Aacheni kongress (1818)
Aacheni kongress oli rahvusvaheline diplomaatiline kongress, mis peeti 29. septembrist 21. novembrini 1818 Aacheni linnas.
Uus!!: Aachen ja Aacheni kongress (1818) · Näe rohkem »
Aacheni lipp
250px Aacheni lipp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonna kreisivaba linna Aacheni lipp.
Uus!!: Aachen ja Aacheni lipp · Näe rohkem »
Aacheni loss
Charlemagne'i palee võimalik rekonstruktsioon Aacheni loss (ka Aacheni palee) oli elamu-, poliitiliste ja usuliste eesmärkidega hoonete rühm, mille Karl Suur valis Karolingide impeeriumi võimukeskuseks.
Uus!!: Aachen ja Aacheni loss · Näe rohkem »
Aacheni murre
Oche murre ehk Aacheni murre (Öcher Platt) on Aachenis (Oche murdes Oche) kõneldav saksa keele murre, mis kuulub ripuaari murderühma.
Uus!!: Aachen ja Aacheni murre · Näe rohkem »
Aacheni raekoda
Vaade Aacheni raekojale toomkiriku poolt Albrecht Düreri joonistus 1520. aastast Matthäus Meriani gravüür 1647. aastast Aacheni raekoda asub Aacheni toomkiriku vastas ja on üks silmatorkavamaid ehitisi Saksamaal Aacheni vanalinnas.
Uus!!: Aachen ja Aacheni raekoda · Näe rohkem »
Aacheni rahu (1668)
Aacheni rahu ehk Esimene Aacheni rahu oli rahuleping, mis sõlmiti 2. mail 1668 Aacheni kongressi tulemusena Prantsusmaa ja Hispaania vahel ning mis lõpetas Devolutsioonisõja.
Uus!!: Aachen ja Aacheni rahu (1668) · Näe rohkem »
Aacheni rahu (1748)
Aacheni rahu ehk Teine Aacheni rahu oli rahuleping, mis lõpetas Austria pärilussõja ühelt poolt Suurbritannia, Austria ja Hollandi ning teiselt poolt Prantsusmaa, Preisimaa, Baieri, Hispaania, Saksimaa, Rootsi, Napoli, Pfalzi ja Kölni peapiiskopkonna vahel.
Uus!!: Aachen ja Aacheni rahu (1748) · Näe rohkem »
Aacheni toomkirik
Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.
Uus!!: Aachen ja Aacheni toomkirik · Näe rohkem »
Aacheni vapp
Kreisivaba linna Aacheni vapp Aacheni vapp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonna kreisivaba linna Aacheni vapp.
Uus!!: Aachen ja Aacheni vapp · Näe rohkem »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Aachen ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Aix-en-Provence
Aix-en-Provence on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Uus!!: Aachen ja Aix-en-Provence · Näe rohkem »
Allianss
Childe Hassami maal "Liitlaspäev, mai 1917" Allianss ehk liitkond tähendab harilikult riikide liitu, harvem ka inimeste või rühmituste ühendust, mis taotlevad omavahel vastastikuse kasu saavutamist või ühise eesmärgi täitmist.
Uus!!: Aachen ja Allianss · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Aachen ja Alpid · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Aachen ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Arhitekt
Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.
Uus!!: Aachen ja Arhitekt · Näe rohkem »
Arvuti
Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.
Uus!!: Aachen ja Arvuti · Näe rohkem »
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Uus!!: Aachen ja Austria pärilussõda · Näe rohkem »
Ülemlinnapea
Ülemlinnapea on mõningate suuremate linnade linnapeade ametinimetus.
Uus!!: Aachen ja Ülemlinnapea · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Belgia · Näe rohkem »
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Uus!!: Aachen ja Brüssel · Näe rohkem »
Buss
Benz-Omnibus, 1896 Kahekorruseline buss Londonis Tänapäevased linnabussid on enamasti madala põhjaga. Pildil Autosan Sancity 12LF Dekoreeritud autobuss Egiptuses Buss ehk autobuss (varem omnibus(s); ladina keelest automobile omnibus, 'iseliikuja kõigile') on teedel ja tänavatel liikuv, suurema hulga inimeste veoks mõeldud sõiduk, milles on vähemalt 10 istekohta (juhiiste kaasa arvatud).
Uus!!: Aachen ja Buss · Näe rohkem »
Düsseldorf
Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Aachen ja Düsseldorf · Näe rohkem »
Devolutsioonisõda
Louis XIV kaevikut külastamasCharles Le Bruni maal (1667) Devolutsioonisõda (24. mai 1667 – 2. mai 1668) oli sõda Louis XIV aegse Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel Hispaania Madalmaades.
Uus!!: Aachen ja Devolutsioonisõda · Näe rohkem »
Eeslinn
Eeslinn oli algses tähenduses linnaosa, mis paiknes väljaspool linnamüüri; hiljem on selle all mõeldud linnasüdamikust väljaspool olevat linnaosa.
Uus!!: Aachen ja Eeslinn · Näe rohkem »
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Uus!!: Aachen ja Eifel · Näe rohkem »
Eschweiler
Eschweiler on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni kreisis.
Uus!!: Aachen ja Eschweiler · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Aachen ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Uus!!: Aachen ja Euro · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Aachen ja Euroopa · Näe rohkem »
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Uus!!: Aachen ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Aachen ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Haigla
Haiglaruum Taanis Haigla on asutus haigete statsionaarseks ravimiseks.
Uus!!: Aachen ja Haigla · Näe rohkem »
Hall (arhitektuur)
Hall ehk kodasaal on arhitektuuri mõiste, inglise laensõna, mis tähistab algselt ühte avarat suletud ruumi elamus või hoonet.
Uus!!: Aachen ja Hall (arhitektuur) · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Aachen ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Hautes Fagnes
Hautes Fagnesi kaart Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.
Uus!!: Aachen ja Hautes Fagnes · Näe rohkem »
Herzogenrath
Herzogenrath on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni kreisis.
Uus!!: Aachen ja Herzogenrath · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Aachen ja Hispaania · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Aachen ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Aachen ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Aachen ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Aachen ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Jõgikond
Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.
Uus!!: Aachen ja Jõgikond · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Aachen ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Johannisbach (Aachen)
Johannisbach on oja Saksamaal Nordrhein-Westfalenis.
Uus!!: Aachen ja Johannisbach (Aachen) · Näe rohkem »
Jumalad
Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.
Uus!!: Aachen ja Jumalad · Näe rohkem »
Juugend
Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.
Uus!!: Aachen ja Juugend · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Aachen ja Kabel · Näe rohkem »
Kalev (riie)
snuukrilaud Sindi kalevivabriku varemed Kalev on tavaliselt labase või toimse sidusega täis- või poolvillane riie, mis on vildisarnase pinnaga ja tugevasti vanutatud.
Uus!!: Aachen ja Kalev (riie) · Näe rohkem »
Kanal
Panama kanal Brooklynis Kanal (.
Uus!!: Aachen ja Kanal · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Aachen ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karl Suure auhind
Karl Suure monument Aacheni raekoja ees 2008. aasta laureaat Angela Merkel auhinnatseremoonial Karl Suure auhind (Karlspreis; ametlikult Internationaler Karlspreis zu Aachen; algse nimega Internationaler Karlspreis der Stadt Aachen) on üks Euroopa mainekamaid auhindu, mille asutas 1950.
Uus!!: Aachen ja Karl Suure auhind · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Aachen ja Karolingid · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Aachen ja Köln · Näe rohkem »
Kölni ringkond
Kölni ringkonna kreisijaotus Kölni ringkond (Regierungsbezirk Köln) on üks viiest ringkonnast Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
Uus!!: Aachen ja Kölni ringkond · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Aachen ja Keskaeg · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Aachen ja Klaas · Näe rohkem »
KLM
KLM Royal Dutch Airlines (hollandi keeles Koninklijke Luchtvaart Maatschappij) on Hollandi rahvuslik lennufirma, mis alustas tegevust 7.
Uus!!: Aachen ja KLM · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Aachen ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kreisivaba linn
Kreisivaba linn (saksa keeles kreisfreie Stadt) on Saksamaa Liitvabariigis 3. järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn.
Uus!!: Aachen ja Kreisivaba linn · Näe rohkem »
Kroon
Kroon on võrukujuline vääriskividega kaunistatud väärismetallist peaehe, mis tähistab monarhi võimu.
Uus!!: Aachen ja Kroon · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aachen ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lennufirma
CRJ-700, ES-ACF Lennuettevõtja (endine lennuettevõte ja lennundusettevõtja ja lennukompanii ja lennufirma) on ettevõte, mis pakub õhutranspordi teenust inimestele ja kaupadele.
Uus!!: Aachen ja Lennufirma · Näe rohkem »
Lennujaam
Atatürgi-nimeline lennujaam İstanbulis Rissala lennuväljal Lennujaam Lennujaam on avalik rajatis, kuhu maanduvad ja kust tõusevad õhku õhusõidukid.
Uus!!: Aachen ja Lennujaam · Näe rohkem »
Liège
Liège'i raekoda Liège (varem Liége, hollandi keeles Luik (varem Luick), vallooni keeles Lîdje, saksa keeles Lüttich, ladina keeles Leodium) on linn Belgias, Liège'i provintsi keskus.
Uus!!: Aachen ja Liège · Näe rohkem »
Liège'i provints
Liège'i provints (hollandi keeles Luik) on prantsuskeelne provints Belgia idaosas Valloonias.
Uus!!: Aachen ja Liège'i provints · Näe rohkem »
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Uus!!: Aachen ja Liidumaa · Näe rohkem »
Limburgi provints (Holland)
Limburgi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Aachen ja Limburgi provints (Holland) · Näe rohkem »
Lisajõgi
Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Uus!!: Aachen ja Lisajõgi · Näe rohkem »
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Uus!!: Aachen ja Maantee · Näe rohkem »
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Uus!!: Aachen ja Maas · Näe rohkem »
Mark
"Mark" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Aachen ja Mark · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Aachen ja Marmor · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Aachen ja Masin · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Aachen ja Mehaanika · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Aachen ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Aachen ja Mitmus · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Aachen ja Murre · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Aachen ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Aachen ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nööp
Erinevad nööbid Nööp on väike kinnitusvahend, tavaliselt rõivastel, aga ka mujal.
Uus!!: Aachen ja Nööp · Näe rohkem »
Nõel
Õmblusnõelu Nõel on metallist (enamasti terasest) õmblemis- või kinnitamisvahend.
Uus!!: Aachen ja Nõel · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Aachen ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Aachen ja Normannid · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Aachen ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Aachen ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Aachen ja Paavst · Näe rohkem »
Palee
Viini kunagine keiserlik talvepalee Hofburg Hofburgi kõrval asuv nn linnapalee Palais Herberstein Palee on uhke esinduslik ehitis, enamasti suursugune loss.
Uus!!: Aachen ja Palee · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Aachen ja Pariis · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Aachen ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Aachen ja Provence · Näe rohkem »
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Uus!!: Aachen ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »
Ratsasport
Ratsasport on sport, kus sõidetakse hobustega võidu ratsa.
Uus!!: Aachen ja Ratsasport · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Aachen ja Raud · Näe rohkem »
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Uus!!: Aachen ja Raudtee · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Rein · Näe rohkem »
Restaureerimine
Biidermeieri stiilis tooli restaureerimine. 2005. aasta. Restaureerimine ehk ennistamine on ehitise, rajatise või eseme varasema kuju ja/või väljanägemise taastamine, kaotades hilisemaid sobimatuid täiendusi ja täiendades algseid kuid kahjustatud või muudetud osi.
Uus!!: Aachen ja Restaureerimine · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Aachen ja Rooma riik · Näe rohkem »
RWTH Aacheni Ülikool
Aacheni Ülikooli peahoone. RWTH Aacheni Ülikool (Rheinisch-Westfälische Technische Hochschule Aachen) on Aachenis asuv tehnikaülikool.
Uus!!: Aachen ja RWTH Aacheni Ülikool · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aachen ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit
Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (saksa keeles Christlich Demokratische Union Deutschlands, lühend CDU) on 1945.
Uus!!: Aachen ja Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit · Näe rohkem »
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Uus!!: Aachen ja Saun · Näe rohkem »
Sihitav kääne
Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Aachen ja Sihitav kääne · Näe rohkem »
Sihtnumber
ümbrikutel. Nõukogude aegne postmark (1977), mis selgitab kirjade automaatset sorteerimist, läbi postiindeksi. Sihtnumber (vananenud termin postiindeks pole soovitatav) on postitöötlust hõlbustav numbrikombinatsioon.
Uus!!: Aachen ja Sihtnumber · Näe rohkem »
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Uus!!: Aachen ja Siid · Näe rohkem »
Skepter
Skepter (kreeka keelest σκῆπτρον skēptron 'kepp', võib-olla tulnud sõnast σκήπτειν sképtein toetama) ehk valitsuskepp on üks valitseja insiigniatest.
Uus!!: Aachen ja Skepter · Näe rohkem »
Stolberg
Stolberg on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni linnaregioonis.
Uus!!: Aachen ja Stolberg · Näe rohkem »
Suunakood
Suunakood on kohalikule või võrgusisesele telefoninumbrile ette valitav numbrikombinatsioon, mis tähistab piirkonda või telefonivõrku riigis või maal.
Uus!!: Aachen ja Suunakood · Näe rohkem »
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Uus!!: Aachen ja Suurtükivägi · Näe rohkem »
Tarkvara
LibreOffice Writer Tarkvara ehk arvuti tarkvara on masinloetav juhend, mis suunab arvuti protsessorit spetsiifilisi toiminguid sooritama.
Uus!!: Aachen ja Tarkvara · Näe rohkem »
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Uus!!: Aachen ja Tööpuudus · Näe rohkem »
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Uus!!: Aachen ja Tööstus · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Aachen ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Aachen ja Teras · Näe rohkem »
Tramm
Tramm Konstal 105N2k/2000 Szczecinis Tatra KT6-tüüpi tramm Tallinnas Tramm Dublinis Tramm on ühest või mitmest vagunist koosnev ja rööbastel liikuv ühistranspordivahend.
Uus!!: Aachen ja Tramm · Näe rohkem »
Troon
Moskoovia tsaari Ivan Julma jaoks elevandiluust nikerdatud (sealhulgas jumaldatud Taaveti elu kujutavate) plaatidega kaetud troon Troon on monarhi (kuningas, keiser või tsaar) või paavsti kallist materjalist ning kunstipäraselt kaunistatud iste vastuvõttudel ja muudel ametlikel tseremooniatel.
Uus!!: Aachen ja Troon · Näe rohkem »
Ujula
Siseujula Ujula on spordirajatis, kus saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega.
Uus!!: Aachen ja Ujula · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Aachen ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Aachen ja Vaba riigilinn Aachen · Näe rohkem »
Vaksal
Tartu vaksal Vaksal on raudtee-, lennujaama vm juures olev ehitis või ehitiste kompleks, kus teenindatakse reisijaid.
Uus!!: Aachen ja Vaksal · Näe rohkem »
Valéry Giscard d'Estaing
Valéry Marie René Georges Giscard d'Estaing (2. veebruar 1926 Koblenz prantslaste okupeeritud Saksamaal – 2. detsember 2020 Authon Prantsusmaal) oli prantsuse riigitegelane, 1974–1981 Prantsusmaa president.
Uus!!: Aachen ja Valéry Giscard d'Estaing · Näe rohkem »
Välismaalane (Bellini)
"Välismaalane" (originaalis La straniera) on Vincenzo Bellini ooper (melodramma) kahes vaatuses Felice Romani libretole Victor-Charles Prévôt’ romaani "L’étrangère" (1825) järgi.
Uus!!: Aachen ja Välismaalane (Bellini) · Näe rohkem »
Vihmavari
Gustave Caillebotte'i (1848–1894) teos "Rue de Paris, temps de pluie" kujutab vihmavarjudega pariislasi sajumärjal tänaval. Õlimaal lõuendil, 1877 Terrakotasõdalaste armee sõjavanker külgekinnitatud vihmavarjuga. Qin Shi Huangdi hauakamber, u 210 eKr Vihmavari on kaasaskantav seadeldis, mida kasutatakse selleks, et ennast vihma eest kaitsta.
Uus!!: Aachen ja Vihmavari · Näe rohkem »
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Uus!!: Aachen ja Vill · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Aachen ja Worms · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Aachen ja 14. sajand · Näe rohkem »
1495
1495.
Uus!!: Aachen ja 1495 · Näe rohkem »
1531
1531.
Uus!!: Aachen ja 1531 · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Aachen ja 1668 · Näe rohkem »
1748
1748.
Uus!!: Aachen ja 1748 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Aachen ja 1818 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aachen ja 19. sajand · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Aachen ja 1940 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Aachen ja 1944 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Aachen ja 1950 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Aachen ja 1974 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Aachen ja 1999 · Näe rohkem »
2. Bundesliga
2.
Uus!!: Aachen ja 2. Bundesliga · Näe rohkem »
2. oktoober
2.
Uus!!: Aachen ja 2. oktoober · Näe rohkem »
20. oktoober
20.
Uus!!: Aachen ja 20. oktoober · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Aachen ja 20. sajand · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Aachen ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Aachen ja 2004 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Aachen ja 2006 · Näe rohkem »
768
768.
Uus!!: Aachen ja 768 · Näe rohkem »
796
796.
Uus!!: Aachen ja 796 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Aachen ja 8. sajand · Näe rohkem »
800
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.
Uus!!: Aachen ja 800 · Näe rohkem »
814
814.
Uus!!: Aachen ja 814 · Näe rohkem »
936
936.
Uus!!: Aachen ja 936 · Näe rohkem »
983
983.
Uus!!: Aachen ja 983 · Näe rohkem »
