Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aaga

Index Aaga

Aaga ehk merikärnkonn (ka merekärnkonn; teaduslik ladinakeelne nimetus Rhinella marina, varasem teaduslik nimi Bufo marinus) on kahepaikseliik päriskonnaliste seltsi kärnkonlaste sugukonna Rhinella perekonnast.

23 suhted: Ameerika, Austraalia, Barbados, Carl von Linné, Härgkonn, Jamaica, Kahepaiksed, Kärnkonlased, Keelikloomad, Ladina keel, Levila, Liik (bioloogia), Loomad, Päriskonnalised, Perekond (bioloogia), Riimvesi, Selgroogsed, Selts (bioloogia), Sugukond (bioloogia), Vaikne ookean, Võõrliik, 19. sajand, 20. sajand.

Ameerika

Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.

Uus!!: Aaga ja Ameerika · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Uus!!: Aaga ja Austraalia · Näe rohkem »

Barbados

Barbados on Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel asuv saareriik ja Väikeste Antillide idapoolseim riik.

Uus!!: Aaga ja Barbados · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Aaga ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Härgkonn

Härgkonn (Lithobates catesbeianus) on liik konlaste sugukonnast.

Uus!!: Aaga ja Härgkonn · Näe rohkem »

Jamaica

Jamaica (eesti keeles varem Jamaika) on riik ja saar Kariibi meres.

Uus!!: Aaga ja Jamaica · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Aaga ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kärnkonlased

Kärnkonlased (Bufonidae) on päriskonnaliste (Anura) seltsi kuuluv sugukond.

Uus!!: Aaga ja Kärnkonlased · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Aaga ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Aaga ja Ladina keel · Näe rohkem »

Levila

Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.

Uus!!: Aaga ja Levila · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Aaga ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Aaga ja Loomad · Näe rohkem »

Päriskonnalised

Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Aaga ja Päriskonnalised · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Aaga ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Aaga ja Riimvesi · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Aaga ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Selts (bioloogia)

Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.

Uus!!: Aaga ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Aaga ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Aaga ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Võõrliik

kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Uus!!: Aaga ja Võõrliik · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Aaga ja 19. sajand · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Aaga ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Bufo marinus, Merekärnkonn, Merikärnkonn, Rhinella marina.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »