Kiiremini kui brauser!
110 suhted: Aaspere, Aaspere Põhikool, Alexander von der Pahlen, Alexander von Keyserling, Ampiirstiil, Arend Dietrich von der Pahlen, Aru mõis, Astmikviil, Bürgermeister, Delfi Meedia, Dellingshausen, Derfelden, Dooria order, Eduard von Dellingshausen, Eesti kohanimeraamat, Eesti Maakrediitselts, Eesti Punane Rist, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Eestimaa talurahvaseadused, Essu mõis, Fassaad, Georg Johann von Stackelberg, Haljala kihelkond, Haljala vald, Hastfer, Hõbeda mõis, Holsta mõis, Hulja mõis, Karjane, Kauplus, Kärmu mõis, Käsmu, Käsmu mõis, Küla, Kõrts, Kihlevere mõis, Kindralleitnant, Koole, Kroon (rahaühik), Krusenstern, Kultuurimälestis, Lääne-Viru maakond, Läsna mõis, Liiguste, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa talurahvaseadused, ..., Lipnik, Loobu mõis, Mõisasüda, Meeskohus, Moonakas, Pant, Portaal (arhitektuur), Portikus, Preobraženski kaardiväepolk, Rahvaleht, Rahvusvaheline Punane Rist, Räsna mõis, Rüütlimõis, Riiginõunik (Venemaa), Risaliit, Rotund, Saksa keel, Sauste mõis, Suvemõis, Tallinn, Tallinna–Narva maantee, Talude päriseksostmine, Tarbijate ühistu, Tõikvere mõis (Haljala), Tempel, Undla mõis, Vatku mõis, Võltsimine, Vestfaal, Virumaa, Wilhelm Heinrich Hastfer, 1241, 1511, 1625, 1641, 1649, 1674, 1675, 1676, 1686, 1687, 1695, 1700, 1729, 1740, 1753, 1760, 1770. aastad, 1780. aastad, 1785, 1798, 1840, 1856, 1895, 1911, 1919, 1919. aasta maareform, 1920. aastad, 1966, 2000. Laienda indeks (60 rohkem) »
Aaspere
Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Aaspere · Näe rohkem »
Aaspere Põhikool
Aaspere Põhikool oli põhikool Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Aaspere külas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Aaspere Põhikool · Näe rohkem »
Alexander von der Pahlen
Alexander von der Pahlen Vabahärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (29. detsember 1819 Tallinn – 7. august 1895 Palmse), maapoliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Balti raudteekompanii president ja Peterburi–Tallinna raudteeliini (Balti raudtee) ehituse organisaator, Tallinna aukodanik, Eestimaa Kirjanduse Ühingu president (1872), ning Palmse, Vaida, Arbavere ja Aruvalla mõisnik.
Uus!!: Aaspere mõis ja Alexander von der Pahlen · Näe rohkem »
Alexander von Keyserling
Krahv Alexander von Keyserling Krahv Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur von Keyserling (vene: Александр Андреевич Кейзерлинг) (15. august 1815 Kabile mõis, Kuramaa – 8. mai 1891 Raikküla mõis) oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik.
Uus!!: Aaspere mõis ja Alexander von Keyserling · Näe rohkem »
Ampiirstiil
Arc de Triomphe Pariisis. Ampiirstiili üks tuntumaid näiteid Ampiirstiil (ka ampiir; prantsuse keeles empire ˈimpeerium, keisririikˈ) on prantsuse ehituskunsti, dekoratsiooni, sisekujunduse ja moestiil, mis oli valdav umbes 1800–1830.
Uus!!: Aaspere mõis ja Ampiirstiil · Näe rohkem »
Arend Dietrich von der Pahlen
Arend Dietrich II von der Pahlen (1. jaanuar 1707 Tallinn– 24. märts 1753 Tallinn) oli baltisaksa mõisnik.
Uus!!: Aaspere mõis ja Arend Dietrich von der Pahlen · Näe rohkem »
Aru mõis
Aru mõis on olnud paljude Eesti mõisate nimi.
Uus!!: Aaspere mõis ja Aru mõis · Näe rohkem »
Astmikviil
Püha Vaimu kiriku astmikviil Tallinnas Astmikviil ehk treppviil on katuseviil, mille kontuur on astmestikuline.
Uus!!: Aaspere mõis ja Astmikviil · Näe rohkem »
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Uus!!: Aaspere mõis ja Bürgermeister · Näe rohkem »
Delfi Meedia
AS Delfi Meedia (varem Ekspress Meedia) on Eesti meediaettevõte, mis kuulub Ekspress Gruppi.
Uus!!: Aaspere mõis ja Delfi Meedia · Näe rohkem »
Dellingshausen
Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aaspere mõis ja Dellingshausen · Näe rohkem »
Derfelden
Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aaspere mõis ja Derfelden · Näe rohkem »
Dooria order
Dooria kapiteel, friis ja karniis joonia ja Korintose orderite kanneleering samba ristlõikelhttps://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meyers_b9_s0461.jpg Meyers Konversationslexikon (1885–1890) Dooria order on Vana-Kreeka orderitest tekkelt varaseim ja vanim klassikaline kivitemplite ehitusstiil.
Uus!!: Aaspere mõis ja Dooria order · Näe rohkem »
Eduard von Dellingshausen
Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eduard von Dellingshausen · Näe rohkem »
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eesti kohanimeraamat · Näe rohkem »
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eesti Maakrediitselts · Näe rohkem »
Eesti Punane Rist
Eesti Punane Rist (lühend EPR) on 1919.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eesti Punane Rist · Näe rohkem »
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eestimaa Maapäev · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Aaspere mõis ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Essu mõis
Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Essu mõis · Näe rohkem »
Fassaad
Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.
Uus!!: Aaspere mõis ja Fassaad · Näe rohkem »
Georg Johann von Stackelberg
Georg Johann von Stackelberg (ka Jürgen Johann või Jürgen; ristitud 16./26. mail 1697 Tallinnas; maetud 10./21. veebruaril 1766 Roosna-Allikul) oli Eestimaa aadlik, vabahärra.
Uus!!: Aaspere mõis ja Georg Johann von Stackelberg · Näe rohkem »
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Haljala kihelkond · Näe rohkem »
Haljala vald
Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Haljala vald · Näe rohkem »
Hastfer
Hastfer, varem Haversforde (vene keeles Гастфер, rootsi keeles ka Hastfehr) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aaspere mõis ja Hastfer · Näe rohkem »
Hõbeda mõis
Hõbeda mõis (saksa keeles Hoebbet, Hof Hoeppede) oli mõis Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Kadrina valla, Hõbeda küla territooriumil.
Uus!!: Aaspere mõis ja Hõbeda mõis · Näe rohkem »
Holsta mõis
Holsta mõis (saksa keeles Annenhof) oli Sauste mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kavastu küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Holsta mõis · Näe rohkem »
Hulja mõis
Hulja mõis (saksa keeles Huljel) oli rüütlimõis Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Hulja mõis · Näe rohkem »
Karjane
Lambakari Argentinas Patagoonias Karjane ehk karjus (ka karjalaps, karjapoiss või karjatüdruk) on karjamaal loomakarja valvaja; see on ülesanne, mida usaldati ka lastele.
Uus!!: Aaspere mõis ja Karjane · Näe rohkem »
Kauplus
Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Kauplus · Näe rohkem »
Kärmu mõis
Kärmu mõis (saksa keeles Kermo) oli Aaspere mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Aaspere mõis ja Kärmu mõis · Näe rohkem »
Käsmu
Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Käsmu poolsaarel.
Uus!!: Aaspere mõis ja Käsmu · Näe rohkem »
Käsmu mõis
Käsmu mõis (saksa keeles Kasparwiek) oli Aaspere mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Aaspere mõis ja Käsmu mõis · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Aaspere mõis ja Küla · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Aaspere mõis ja Kõrts · Näe rohkem »
Kihlevere mõis
Kihlevere mõis, kuni 18.
Uus!!: Aaspere mõis ja Kihlevere mõis · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Aaspere mõis ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Koole
Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.
Uus!!: Aaspere mõis ja Koole · Näe rohkem »
Kroon (rahaühik)
Kroon on rahaühik, mis on kasutusel järgmistes riikides: Kroon on varem olnud kasutusel järgmistes riikides: Kui otsitavat rahaühikut siin nimekirjas ei ole, siis vaata palun rahaühikute loendit.
Uus!!: Aaspere mõis ja Kroon (rahaühik) · Näe rohkem »
Krusenstern
Krusenstern (harvemini Krusenstiern, Krusenstierna) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aaspere mõis ja Krusenstern · Näe rohkem »
Kultuurimälestis
Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.
Uus!!: Aaspere mõis ja Kultuurimälestis · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Aaspere mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Läsna mõis
Läsna mõis (saksa keeles Lesna) oli Loobu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Läsna mõis · Näe rohkem »
Liiguste
Liiguste on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Liiguste · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Aaspere mõis ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Aaspere mõis ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Aaspere mõis ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Uus!!: Aaspere mõis ja Lipnik · Näe rohkem »
Loobu mõis
Loobu mõis (saksa keeles Loop) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Loobu mõis · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Aaspere mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Meeskohus
Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.
Uus!!: Aaspere mõis ja Meeskohus · Näe rohkem »
Moonakas
Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.
Uus!!: Aaspere mõis ja Moonakas · Näe rohkem »
Pant
Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
Uus!!: Aaspere mõis ja Pant · Näe rohkem »
Portaal (arhitektuur)
Uspenski katedraali portaal Moskvas Portaal (keskladina portale Eesti arhitektuur: Oskussõnastik. 1993. Portaali juurde võib kuuluda eendehitis, nagu portikus, aatrium, etik, eeskoda või kabel.
Uus!!: Aaspere mõis ja Portaal (arhitektuur) · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Aaspere mõis ja Portikus · Näe rohkem »
Preobraženski kaardiväepolk
Preobraženski kaardiväepolk (vene keeles Преображенский лейб-гвардии полк), a-ni 1700 Preobraženski polk, aastatel 1800−1801 Tema Keiserliku Majesteedi kaardiväepolk oli 1687.
Uus!!: Aaspere mõis ja Preobraženski kaardiväepolk · Näe rohkem »
Rahvaleht
Rahvaleht oli aastatel 1923–1940 ilmunud eestikeelne ajaleht.
Uus!!: Aaspere mõis ja Rahvaleht · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Punane Rist
Rahvusvaheline Punane Rist on rahvusvaheline liikumine, mille ülesandeks on töö inimeste tervise heaks.
Uus!!: Aaspere mõis ja Rahvusvaheline Punane Rist · Näe rohkem »
Räsna mõis
Räsna mõis (saksa keeles Resna) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Aaspere mõis ja Räsna mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Aaspere mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Uus!!: Aaspere mõis ja Riiginõunik (Venemaa) · Näe rohkem »
Risaliit
Kunagise Riisipere mõisa peahoonel on hästi eristuvad keskrisaliit ja külgrisaliidid Risaliit on fassaadist täiskõrguselt eenduv hooneosa, mis oli harilikult rikkalikumalt kaunistatud ning sageli frontooni ja eraldi katusega.
Uus!!: Aaspere mõis ja Risaliit · Näe rohkem »
Rotund
romaani ümarkirik, mida nimetatakse ka Püha Martini rotundiks Kohvik Rotund Tartu Toomemäel. 2016. aasta november Rotund (ladina keeles rotundus ˈümmarguneˈ) on üldnimetus ringikujulise põhiplaaniga ehitise või ruumi kohta.
Uus!!: Aaspere mõis ja Rotund · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sauste mõis
Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Sauste mõis · Näe rohkem »
Suvemõis
Suvemõis (Höfchen) oli 16.
Uus!!: Aaspere mõis ja Suvemõis · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Aaspere mõis ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna–Narva maantee
Tallinna–Narva maantee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.
Uus!!: Aaspere mõis ja Tallinna–Narva maantee · Näe rohkem »
Talude päriseksostmine
Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.
Uus!!: Aaspere mõis ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »
Tarbijate ühistu
Tarbijate ühistud on tarbijate omandis olevad ja demokraatlikult juhitud ettevõtted, mille eesmärk on rahuldada nende liikmete vajadusi ja püüdlusi.
Uus!!: Aaspere mõis ja Tarbijate ühistu · Näe rohkem »
Tõikvere mõis (Haljala)
Tõikvere mõis (saksa keeles Toigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Tõikvere mõis (Haljala) · Näe rohkem »
Tempel
Tempel (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda.
Uus!!: Aaspere mõis ja Tempel · Näe rohkem »
Undla mõis
Undla mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Undla mõisa viinavabrik Undla mõis (saksa keeles Undel, vene keeles Унделъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Undla mõis · Näe rohkem »
Vatku mõis
Vatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Aaspere mõis ja Vatku mõis · Näe rohkem »
Võltsimine
Võltsimine on dokumendi, kunstiteose, allkirja, väärtpaberi, raha vm järeletegemine või ümbertegemine petmise eesmärgil.
Uus!!: Aaspere mõis ja Võltsimine · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Aaspere mõis ja Vestfaal · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Aaspere mõis ja Virumaa · Näe rohkem »
Wilhelm Heinrich Hastfer
Hastferide suguvõsa aadlivapp Wilhelm Heinrich Hastfer (vähemalt 1646 – 11. jaanuar 1704) oli ooberst, Virumaa maamiilitsarügemendi ülem, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik.
Uus!!: Aaspere mõis ja Wilhelm Heinrich Hastfer · Näe rohkem »
1241
1241.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1241 · Näe rohkem »
1511
1511.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1511 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1625 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1641 · Näe rohkem »
1649
1649.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1649 · Näe rohkem »
1674
1674.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1674 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1675 · Näe rohkem »
1676
1676.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1676 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1686 · Näe rohkem »
1687
1687.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1687 · Näe rohkem »
1695
1695.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1695 · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1700 · Näe rohkem »
1729
1729.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1729 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1740 · Näe rohkem »
1753
1753.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1753 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1760 · Näe rohkem »
1770. aastad
1770.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1770. aastad · Näe rohkem »
1780. aastad
1780.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1780. aastad · Näe rohkem »
1785
1785.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1785 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1798 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1840 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1856 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1895 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1911 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1920. aastad
1920.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1920. aastad · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Aaspere mõis ja 1966 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Aaspere mõis ja 2000 · Näe rohkem »
