Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aatom

Index Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

110 suhted: Aatomimudel, Aatomispekter, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Absoluutväärtus, Alfaosake, Anaxagoras, Anioon, Aristoteles, Atomism, Bohri aatomiteooria, Demokritos, Diameeter, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Energia, Epikureism, Ergastatud olek, Ernest Rutherford, Füüsikalised omadused, Femto-, Fermionid, Footon, Gaas, Hapnik, Heelium, Ionisatsioon, Ioon, Isaac Newton, Isotoop, James Chadwick, John Dalton, Joseph John Thomson, Kaal, Katioon, Keemia, Keemiline aine, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, ..., Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kilogramm, Klassikaline mehaanika, Kvant, Kvantarv, Kvantmehaanika, Kvantolek, Lahus, Lahutamine, Lainepikkus, Lämmastik, Leukippos, Liikumine, Loodusseadus, Lucretius, Mass, Massiarv, Mõõtmed, Meeter, Michael Faraday, Molekul, Neutron, Niels Bohr, Nukleonid, Nukliid, Ongström, Pauli printsiip, Päike, Päikesesüsteem, Põhiolek, Pierre Gassendi, Planeet, Pm, Promill, Prooton, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Robert Boyle, Seoseenergia, Spinn, Tühjus, Termotuumareaktsioon, Tseesium, Tuumajõud, Tuumareaktsioon, Vanakreeka keel, Väävel, Vesinik, Wilhelm Wien, 1807, 1811, 1897, 1898, 1911, 1913, 1919, 1932, 1961. Laienda indeks (60 rohkem) »

Aatomimudel

Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.

Uus!!: Aatom ja Aatomimudel · Näe rohkem »

Aatomispekter

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele.

Uus!!: Aatom ja Aatomispekter · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Aatom ja Aatomituum · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Aatom ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Aatom ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Uus!!: Aatom ja Aatomnumber · Näe rohkem »

Aatomorbitaal

tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal on ühe elektroni lainefunktsioon.

Uus!!: Aatom ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »

Absoluutväärtus

Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.

Uus!!: Aatom ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »

Alfaosake

Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.

Uus!!: Aatom ja Alfaosake · Näe rohkem »

Anaxagoras

Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.

Uus!!: Aatom ja Anaxagoras · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Aatom ja Anioon · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Aatom ja Aristoteles · Näe rohkem »

Atomism

Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.

Uus!!: Aatom ja Atomism · Näe rohkem »

Bohri aatomiteooria

Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.

Uus!!: Aatom ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »

Demokritos

Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.

Uus!!: Aatom ja Demokritos · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Uus!!: Aatom ja Diameeter · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Aatom ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Aatom ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Aatom ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Illustratsioon elektrolüüsiaparaadist. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Aatom ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes. Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Aatom ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Aatom ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.

Uus!!: Aatom ja Elektronkate · Näe rohkem »

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.

Uus!!: Aatom ja Elektronkiht · Näe rohkem »

Elementaarlaeng

Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng.

Uus!!: Aatom ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Aatom ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Aatom ja Energia · Näe rohkem »

Epikureism

Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.

Uus!!: Aatom ja Epikureism · Näe rohkem »

Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).

Uus!!: Aatom ja Ergastatud olek · Näe rohkem »

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater – 19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Uus!!: Aatom ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »

Füüsikalised omadused

Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.

Uus!!: Aatom ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »

Femto-

femto- (sümbol f) on SI-prefiks mõõtühikute SI-süsteemis, mis tähistab 10–15- ehk 0,000 000 000 000 001-kordset.

Uus!!: Aatom ja Femto- · Näe rohkem »

Fermionid

Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.

Uus!!: Aatom ja Fermionid · Näe rohkem »

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Uus!!: Aatom ja Footon · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Aatom ja Gaas · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Aatom ja Hapnik · Näe rohkem »

Heelium

Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Aatom ja Heelium · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Aatom ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Aatom ja Ioon · Näe rohkem »

Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks.

Uus!!: Aatom ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Aatom ja Isotoop · Näe rohkem »

James Chadwick

James Chadwick James Chadwick (20. oktoober 1891 Bollington – 24. juuli 1974 Cambridge) oli Suurbritannia füüsik.

Uus!!: Aatom ja James Chadwick · Näe rohkem »

John Dalton

John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.

Uus!!: Aatom ja John Dalton · Näe rohkem »

Joseph John Thomson

Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.

Uus!!: Aatom ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »

Kaal

Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon.

Uus!!: Aatom ja Kaal · Näe rohkem »

Katioon

Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Aatom ja Katioon · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Aatom ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Aatom ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Aatom ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Aatom ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemilised omadused

Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.

Uus!!: Aatom ja Keemilised omadused · Näe rohkem »

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Uus!!: Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »

Kilogramm

Kilogramm (lühend kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) mõõtühik massi mõõtmiseks ning see on võrdne rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga.

Uus!!: Aatom ja Kilogramm · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

Klassikaline mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade liikumist jõusüsteemi mõjul.

Uus!!: Aatom ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Uus!!: Aatom ja Kvant · Näe rohkem »

Kvantarv

Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.

Uus!!: Aatom ja Kvantarv · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes. Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Aatom ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Kvantolek

Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.

Uus!!: Aatom ja Kvantolek · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Aatom ja Lahus · Näe rohkem »

Lahutamine

Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.

Uus!!: Aatom ja Lahutamine · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Aatom ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Aatom ja Lämmastik · Näe rohkem »

Leukippos

Leukippos (kreeka Λεύκιππος Leúkippos; sündinud u. 460 eKr) oli vanakreeka filosoof, atomistika rajajaid ühes Demokritosega.

Uus!!: Aatom ja Leukippos · Näe rohkem »

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Uus!!: Aatom ja Liikumine · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ja selgitab teooria.

Uus!!: Aatom ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Lucretius

Titus Lucretius Carus (u. 99 eKr – u. 55 eKr) oli vanarooma poeet ja filosoof.

Uus!!: Aatom ja Lucretius · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Aatom ja Mass · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Aatom ja Massiarv · Näe rohkem »

Mõõtmed

Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus paksus, ümbermõõt, läbimõõt.

Uus!!: Aatom ja Mõõtmed · Näe rohkem »

Meeter

Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt'; lühend m) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv pikkusühik.

Uus!!: Aatom ja Meeter · Näe rohkem »

Michael Faraday

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Uus!!: Aatom ja Michael Faraday · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Aatom ja Molekul · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Aatom ja Neutron · Näe rohkem »

Niels Bohr

Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Aatom ja Niels Bohr · Näe rohkem »

Nukleonid

Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.

Uus!!: Aatom ja Nukleonid · Näe rohkem »

Nukliid

Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.

Uus!!: Aatom ja Nukliid · Näe rohkem »

Ongström

Ongström on pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist ehk 1/10 000 000 000 meetriga ehk 1 ongström.

Uus!!: Aatom ja Ongström · Näe rohkem »

Pauli printsiip

Pauli printsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.

Uus!!: Aatom ja Pauli printsiip · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Aatom ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Aatom ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Põhiolek

Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.

Uus!!: Aatom ja Põhiolek · Näe rohkem »

Pierre Gassendi

Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Aatom ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Aatom ja Planeet · Näe rohkem »

Pm

Pm või PM või pm on lühend, mis võib tähendada järgmist.

Uus!!: Aatom ja Pm · Näe rohkem »

Promill

Promill on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta; see on üks tuhandik tervikust.

Uus!!: Aatom ja Promill · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Aatom ja Prooton · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Aatom ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Radioaktiivne kiirgus

Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.

Uus!!: Aatom ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Aatom ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Robert Boyle

Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.

Uus!!: Aatom ja Robert Boyle · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Aatom ja Seoseenergia · Näe rohkem »

Spinn

Kvantfüüsikas on spinn elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Aatom ja Spinn · Näe rohkem »

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Uus!!: Aatom ja Tühjus · Näe rohkem »

Termotuumareaktsioon

Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.

Uus!!: Aatom ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »

Tseesium

Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.

Uus!!: Aatom ja Tseesium · Näe rohkem »

Tuumajõud

Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.

Uus!!: Aatom ja Tuumajõud · Näe rohkem »

Tuumareaktsioon

Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.

Uus!!: Aatom ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ γλῶττα (hē Hellēnikē glōtta)) on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Aatom ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Aatom ja Väävel · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Aatom ja Vesinik · Näe rohkem »

Wilhelm Wien

1911 Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.

Uus!!: Aatom ja Wilhelm Wien · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Aatom ja 1807 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Aatom ja 1811 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: Aatom ja 1897 · Näe rohkem »

1898

1898.

Uus!!: Aatom ja 1898 · Näe rohkem »

1911

1911.

Uus!!: Aatom ja 1911 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Aatom ja 1913 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Aatom ja 1919 · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Aatom ja 1932 · Näe rohkem »

1961

1961.

Uus!!: Aatom ja 1961 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ioniseerimata aatom, Neutraalne aatom.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »