Kiiremini kui brauser!
121 suhted: Aafrika, Aatom, Aatomituum, Ahelreaktsioon, Aktinoidid, Albert Einstein, Alfaosake, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Šveits, Barrel, Beetalagunemine, Biokütus, Derivaat, Deuteerium, Dispergeerumine, E = mc², Elekter, Elektromagnetism, Elektronvolt, Elektrostaatika, Energia, Faasisiire, Füüsikalised omadused, Fossiilkütus, Gaas, Gammakiirgus, Grafiit, Hapnik, Holland, India, Inglise keel, Ioniseeriv kiirgus, Iraak, Iraan, Iraani-Iraagi sõda, Isotoop, Jahutamine, Kaevandamine, Kanada, Kasutegur, Kütus, Keemiline aine, Keemiline element, Keskkond, Kiirgus, Kineetiline energia, Kivisüsi, Kriitiline mass, Lahesõda, ..., Laser, Liitium, Maa, Maapõu, Maardla, Maavarade rikastamine, Magneesium, Mass, Materjal, Metallid, Moderaator, Nafta, NASA, Nõukogude Liit, Neutron, Norra, Nukleonid, Nukliid, Oksüdatsioon, Oksiidid, Osake, Päikeseenergia, Plasma, Plutoonium, Poolestusaeg, Prantsusmaa, Prooton, Radioaktiivsus, Raske vesi, Raud, Rõhk, Reagent, Riik, Roostevaba teras, Rootsi, Saksamaa, Süsihappegaas, Süsinik, Seoseenergia, Solenoid, Soojusjuhtivus, Stabiilne isotoop, Sulamine, Suurbritannia, Taaskasutus, Tagasiside, Tšornobõli katastroof, Täht (astronoomia), Tõenäosus, Tehnoloogia, Temperatuur, Termotuumareaktsioon, Tokamak, Tooraine, Toorium, Tootmine, Triitium, Tsirkoonium, Tuuleenergia, Tuumaelektrijaam, Tuumaenergia, Tuumalõhustumine, Tuumapomm, Tuumareaktor, Tuumarelv, Universum, Uraan, Vesi, Vesinik, 1905, 21. sajand. Laienda indeks (71 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Tuumkütus ja Aafrika · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Tuumkütus ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Tuumkütus ja Aatomituum · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon
Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi.
Uus!!: Tuumkütus ja Ahelreaktsioon · Näe rohkem »
Aktinoidid
Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.
Uus!!: Tuumkütus ja Aktinoidid · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Tuumkütus ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Tuumkütus ja Alfaosake · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Tuumkütus ja Alumiinium · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Tuumkütus ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tuumkütus ja Šveits · Näe rohkem »
Barrel
Barrelilised õlitünnid Barrel (inglise keeles 'tünn', 'vaat') on vedelike mittesüsteemne mahuühik.
Uus!!: Tuumkütus ja Barrel · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Uus!!: Tuumkütus ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Uus!!: Tuumkütus ja Biokütus · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Tuumkütus ja Derivaat · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Tuumkütus ja Deuteerium · Näe rohkem »
Dispergeerumine
Dispergeerumine ehk pihustumine ehk hajumine on tahke aine või vedeliku väikeste (alla 10−6 m) osakestena jaotumine (pihustumine) mingis keskkonnas (dispersioonikeskkonnas).
Uus!!: Tuumkütus ja Dispergeerumine · Näe rohkem »
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Uus!!: Tuumkütus ja E = mc² · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Tuumkütus ja Elekter · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Tuumkütus ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Tuumkütus ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalse taustsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilise vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Tuumkütus ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Tuumkütus ja Energia · Näe rohkem »
Faasisiire
sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
Uus!!: Tuumkütus ja Faasisiire · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Tuumkütus ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Tuumkütus ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Tuumkütus ja Gaas · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Tuumkütus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Tuumkütus ja Grafiit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Tuumkütus ja Hapnik · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Tuumkütus ja Holland · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Tuumkütus ja India · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Tuumkütus ja Inglise keel · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Tuumkütus ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Tuumkütus ja Iraak · Näe rohkem »
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Tuumkütus ja Iraan · Näe rohkem »
Iraani-Iraagi sõda
Khorramshahri vabastamist iraanlaste poolt; Iraani armee poolt kasutatav õhutõrjekahur ZU-23-2 22. septembrist 1980 Teheran Iraani-Iraagi sõda oli piirisõda Iraani ja Iraagi relvajõudude vahel 22. septembrist 1980 kuni 20. augustini 1988.
Uus!!: Tuumkütus ja Iraani-Iraagi sõda · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Tuumkütus ja Isotoop · Näe rohkem »
Jahutamine
Jahutamine ehk jahutus on keskkonna, eseme, materjali, seadme või selle osa temperatuuri alandamine.
Uus!!: Tuumkütus ja Jahutamine · Näe rohkem »
Kaevandamine
Harku karjäär on avakaevandus, kust ammutatakse lubjakivi VKG Ojamaa kaevandus on maa-alune põlevkivikaevandus Kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamine.
Uus!!: Tuumkütus ja Kaevandamine · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Tuumkütus ja Kanada · Näe rohkem »
Kasutegur
Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
Uus!!: Tuumkütus ja Kasutegur · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Tuumkütus ja Kütus · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Tuumkütus ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Tuumkütus ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Tuumkütus ja Keskkond · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Tuumkütus ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Tuumkütus ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Tuumkütus ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kriitiline mass
neutronpeegliga peegeldatakse tuumkütusest väljunud neutronid tagasi tuumkütusesse ja selle tulemusena tekib kunstlik ahelreaktsioon Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.
Uus!!: Tuumkütus ja Kriitiline mass · Näe rohkem »
Lahesõda
Lahesõda oli sõda Ameerika Ühendriikide juhitud 35 riigist koosnenud koalitsioonivägede ja Iraagi vahel 2. augustist 1990 kuni 28. veebruarini 1991, mille põhjustas Iraagi sissetung Kuveiti.
Uus!!: Tuumkütus ja Lahesõda · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Tuumkütus ja Laser · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Tuumkütus ja Liitium · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Tuumkütus ja Maa · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Tuumkütus ja Maapõu · Näe rohkem »
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Uus!!: Tuumkütus ja Maardla · Näe rohkem »
Maavarade rikastamine
Maavarade rikastamine on maavarade väärtuslike koostisosade ja aheraine eraldamine toorainest, nende keemilist koostist muutmata.
Uus!!: Tuumkütus ja Maavarade rikastamine · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Tuumkütus ja Magneesium · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Tuumkütus ja Mass · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Tuumkütus ja Materjal · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Tuumkütus ja Metallid · Näe rohkem »
Moderaator
Moderaator (inglise keeles moderator) on eriõigustega isik, kes korraldab internetifoorumi vestlust.
Uus!!: Tuumkütus ja Moderaator · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Tuumkütus ja Nafta · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Tuumkütus ja NASA · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Tuumkütus ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Tuumkütus ja Neutron · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Tuumkütus ja Norra · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Tuumkütus ja Nukleonid · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Tuumkütus ja Nukliid · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Tuumkütus ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Tuumkütus ja Oksiidid · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Tuumkütus ja Osake · Näe rohkem »
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Uus!!: Tuumkütus ja Päikeseenergia · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Tuumkütus ja Plasma · Näe rohkem »
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Uus!!: Tuumkütus ja Plutoonium · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Tuumkütus ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Tuumkütus ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Tuumkütus ja Prooton · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Tuumkütus ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Raske vesi
Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.
Uus!!: Tuumkütus ja Raske vesi · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Tuumkütus ja Raud · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Tuumkütus ja Rõhk · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Tuumkütus ja Reagent · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Tuumkütus ja Riik · Näe rohkem »
Roostevaba teras
Roostevaba terase keevisõmblus Roostevaba teras on õhu, vee ja mitmesuguse agressiivse keskkonna korrodeerivale toimele vastu pidav teras.
Uus!!: Tuumkütus ja Roostevaba teras · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Tuumkütus ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tuumkütus ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Tuumkütus ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Tuumkütus ja Süsinik · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Tuumkütus ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Solenoid
Solenoidi näide Solenoid (prantsuse solénoïde) on silinderpinnale ühekihiliselt keritud traatpool, mille pikkus on läbimõõdust palju suurem.
Uus!!: Tuumkütus ja Solenoid · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Tuumkütus ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Tuumkütus ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulamine
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.
Uus!!: Tuumkütus ja Sulamine · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Tuumkütus ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taaskasutus
Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.
Uus!!: Tuumkütus ja Taaskasutus · Näe rohkem »
Tagasiside
Tagasiside (FEEDBACK) protsessi väljundi ja sisendi vahel Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.
Uus!!: Tuumkütus ja Tagasiside · Näe rohkem »
Tšornobõli katastroof
Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel.
Uus!!: Tuumkütus ja Tšornobõli katastroof · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Tuumkütus ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Tuumkütus ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Tuumkütus ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Tuumkütus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Tuumkütus ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tokamak
pisi Magnetvälja tekitamine tokamakis Tokamak (lühend venekeelsest väljendist "тороидальная камера с магнитными катушками") on masin, millega toroidaalse (sõõrikukujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat.
Uus!!: Tuumkütus ja Tokamak · Näe rohkem »
Tooraine
Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.
Uus!!: Tuumkütus ja Tooraine · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Tuumkütus ja Toorium · Näe rohkem »
Tootmine
Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode.
Uus!!: Tuumkütus ja Tootmine · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Tuumkütus ja Triitium · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Tuumkütus ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Uus!!: Tuumkütus ja Tuuleenergia · Näe rohkem »
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Uus!!: Tuumkütus ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Tuumkütus ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Tuumkütus ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Uus!!: Tuumkütus ja Tuumapomm · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Tuumkütus ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumarelv
Tuumarelva omavad riigid. Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel.
Uus!!: Tuumkütus ja Tuumarelv · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Tuumkütus ja Universum · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Tuumkütus ja Uraan · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Tuumkütus ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Tuumkütus ja Vesinik · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Tuumkütus ja 1905 · Näe rohkem »
21. sajand
New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.
Uus!!: Tuumkütus ja 21. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aatomikütus, Aatomkütus, Tuumakütus.
