Sisukord
32 suhted: Aatom, Arnold Sommerfeld, Atomism, Bohri aatomiteooria, Bohri-Sommerfeldi aatomimudel, Coulomb'i seadus, Demokritos, Dipool, Elektrilaeng, Elektron, Ellips, Ernest Rutherford, Füüsika, John Dalton, Joseph John Thomson, Keemia, Keemiline aine, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Kvantmehaanika, Mass, Mudel, Niels Bohr, Orbitaal, Saturni rõngad, Schrödingeri võrrand, 1808, 1903, 1911, 1913, 1916, 1928.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Aatomimudel ja Aatom
Arnold Sommerfeld
Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (5. detsember 1868 – 26. aprill 1951) oli saksa füüsikateoreetik, kes on tuntud oma teedrajavate uurimustega aatomifüüsikas ja kvantfüüsikas.
Vaata Aatomimudel ja Arnold Sommerfeld
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Vaata Aatomimudel ja Atomism
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Vaata Aatomimudel ja Bohri aatomiteooria
Bohri-Sommerfeldi aatomimudel
Bohri aatomimudeli järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetselt ringjooneliselt orbiitidel.
Vaata Aatomimudel ja Bohri-Sommerfeldi aatomimudel
Coulomb'i seadus
Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.
Vaata Aatomimudel ja Coulomb'i seadus
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Vaata Aatomimudel ja Demokritos
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Vaata Aatomimudel ja Dipool
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Aatomimudel ja Elektrilaeng
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Aatomimudel ja Elektron
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Vaata Aatomimudel ja Ellips
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Vaata Aatomimudel ja Ernest Rutherford
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Aatomimudel ja Füüsika
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Vaata Aatomimudel ja John Dalton
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Vaata Aatomimudel ja Joseph John Thomson
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Aatomimudel ja Keemia
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Aatomimudel ja Keemiline aine
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Aatomimudel ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Aatomimudel ja Keemiline reaktsioon
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Vaata Aatomimudel ja Kvantmehaanika
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Aatomimudel ja Mass
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Vaata Aatomimudel ja Mudel
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Aatomimudel ja Niels Bohr
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Vaata Aatomimudel ja Orbitaal
Saturni rõngad
Saturn ja rõngad 2007. aastal Saturni rõngad on Saturni ekvatoriaaltasandil asuv rõngastesüsteem, mis koosneb mikromeetri kuni kilomeetri suurustest osakestest.
Vaata Aatomimudel ja Saturni rõngad
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Vaata Aatomimudel ja Schrödingeri võrrand
1808
1808.
Vaata Aatomimudel ja 1808
1903
1903.
Vaata Aatomimudel ja 1903
1911
1911.
Vaata Aatomimudel ja 1911
1913
1913.
Vaata Aatomimudel ja 1913
1916
1916.
Vaata Aatomimudel ja 1916
1928
1928.
Vaata Aatomimudel ja 1928