Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Aatom, Absoluutne nulltemperatuur, Elavhõbe, Elektriväli, Elektrivoolu tugevus, Elektron, Energia, Ergastatud olek, Gaas, Gustav Ludwig Hertz, Ionisatsioon, Ioon, James Franck, Katood, Keemiline reaktsioon, Kineetiline energia, Kokkupõrge, Kontsentratsioon, Kvantiseerimine, Magnetiline sulustamine, Mass, Matti Laan, Neoon, Pinge (elekter), Siseenergia, Soojusliikumine, Temperatuur, Võre, Vektor.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Aatom · Näe rohkem »
Absoluutne nulltemperatuur
Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Absoluutne nulltemperatuur · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Elektron · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Energia · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Gaas · Näe rohkem »
Gustav Ludwig Hertz
Gustav Ludwig Hertz (22. juuli 1887 Hamburg – 30. oktoober 1975 Ida-Berliin) oli saksa füüsik.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Gustav Ludwig Hertz · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Ioon · Näe rohkem »
James Franck
püsti James Franck (26. august 1882 Hamburg – 21. mai 1964 Göttingen) oli saksa füüsik.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja James Franck · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Katood · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kokkupõrge
Laiemas tähenduses on kokkupõrge igasugune mitut osapoolt hõlmav äge kokkupuude või konflikt.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Kokkupõrge · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kvantiseerimine
Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Kvantiseerimine · Näe rohkem »
Magnetiline sulustamine
Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Magnetiline sulustamine · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Mass · Näe rohkem »
Matti Laan
Matti Laan (sündinud 30. juulil 1944) on eesti füüsik.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Matti Laan · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Neoon · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Siseenergia · Näe rohkem »
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Soojusliikumine · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Temperatuur · Näe rohkem »
Võre
Võre võib tähendada järgmist.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Võre · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas ja Vektor · Näe rohkem »
