Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Abasiini keel

Index Abasiini keel

Abasiini keel (on kasutatud ka nimetust abaasi keel) on abhaasi-adõgee keelte abhaasi-abasiini allrühma kuuluv keel.

53 suhted: Abasiinid, Abhaasi keel, Abhaasi-adõgee keeled, Öeldis, Daativ, Definiitsus ja indefiniitsus, Foneetika, Fonoloogia, Infinitiiv, Inglise keel, Isikuline asesõna, Isikunimi, Kaashäälik, Kabardi-tšerkessi keel, Karatšai-Tšerkessia, Kausatiiv, Kõneviis, Kõrvallause, Keelesugulus, Kesksõna, Ladina kiri, Lõuna-Kaukaasia, Määrsõna, Morfoloogia, Murrak, Murre, Näitav asesõna, Nõukogude Liit, Nimetav kääne, Nimisõna, Poolvokaal, Prefiks, Rahvaloendus, Rajoon (Venemaa), Süntaks, Sõnajärg, Sõnavara, Sihitis, Sufiks, Tähestik, Täishäälik, Türgi, Tegusõna, Vene keel, Vene tähestik, Venemaa, Venemaa 2002. aasta rahvaloendus, Venemaa 2010. aasta rahvaloendus, 1932, 1933, ..., 1938, 1970, 1979. Laienda indeks (3 rohkem) »

Abasiinid

Abasiinid 19. sajandi keskel Abasiinid (ka abaasid; abasiini keeles абаза) on rahvas, kellest enamik elab Venemaal Karatšai-Tšerkessi Vabariigis.

Uus!!: Abasiini keel ja Abasiinid · Näe rohkem »

Abhaasi keel

Abhaasi keel (abhaasi keeles аҧсуа бызшәа, аҧсшǝа) on abhaaside rahvuskeel.

Uus!!: Abasiini keel ja Abhaasi keel · Näe rohkem »

Abhaasi-adõgee keeled

Abhaasi-adõgee keeled ehk Loode-Kaukaasia keeled on keelkond Kaukaasia keeli.

Uus!!: Abasiini keel ja Abhaasi-adõgee keeled · Näe rohkem »

Öeldis

Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.

Uus!!: Abasiini keel ja Öeldis · Näe rohkem »

Daativ

Daativ on paljudes keeltes kääne, mis väljendab eelkõige kaudsihitist.

Uus!!: Abasiini keel ja Daativ · Näe rohkem »

Definiitsus ja indefiniitsus

Definiitsus ja indefiniitsus on lause teatestruktuuri elemendid.

Uus!!: Abasiini keel ja Definiitsus ja indefiniitsus · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Abasiini keel ja Foneetika · Näe rohkem »

Fonoloogia

Fonoloogia (ka foneemika ning fonemaatika) on keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega.

Uus!!: Abasiini keel ja Fonoloogia · Näe rohkem »

Infinitiiv

Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.

Uus!!: Abasiini keel ja Infinitiiv · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Abasiini keel ja Inglise keel · Näe rohkem »

Isikuline asesõna

Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.

Uus!!: Abasiini keel ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »

Isikunimi

Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).

Uus!!: Abasiini keel ja Isikunimi · Näe rohkem »

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.

Uus!!: Abasiini keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »

Kabardi-tšerkessi keel

Kabardi-tšerkessi keel (ka idatšerkešši keel) kuulub abhaasi-adõgee keelte ehk Loode-Kaukaasia keelte hulka.

Uus!!: Abasiini keel ja Kabardi-tšerkessi keel · Näe rohkem »

Karatšai-Tšerkessia

Karatšai-Tšerkessi Vabariik ehk Karatšai-Tšerkessia (Карачаево-Черкесия) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Uus!!: Abasiini keel ja Karatšai-Tšerkessia · Näe rohkem »

Kausatiiv

Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.

Uus!!: Abasiini keel ja Kausatiiv · Näe rohkem »

Kõneviis

Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.

Uus!!: Abasiini keel ja Kõneviis · Näe rohkem »

Kõrvallause

Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.

Uus!!: Abasiini keel ja Kõrvallause · Näe rohkem »

Keelesugulus

Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.

Uus!!: Abasiini keel ja Keelesugulus · Näe rohkem »

Kesksõna

Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.

Uus!!: Abasiini keel ja Kesksõna · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Abasiini keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »

Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.

Uus!!: Abasiini keel ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »

Määrsõna

Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.

Uus!!: Abasiini keel ja Määrsõna · Näe rohkem »

Morfoloogia

Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.

Uus!!: Abasiini keel ja Morfoloogia · Näe rohkem »

Murrak

Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.

Uus!!: Abasiini keel ja Murrak · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Abasiini keel ja Murre · Näe rohkem »

Näitav asesõna

Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab min­gile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.

Uus!!: Abasiini keel ja Näitav asesõna · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Abasiini keel ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nimetav kääne

Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.

Uus!!: Abasiini keel ja Nimetav kääne · Näe rohkem »

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Uus!!: Abasiini keel ja Nimisõna · Näe rohkem »

Poolvokaal

Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).

Uus!!: Abasiini keel ja Poolvokaal · Näe rohkem »

Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.

Uus!!: Abasiini keel ja Prefiks · Näe rohkem »

Rahvaloendus

Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta.

Uus!!: Abasiini keel ja Rahvaloendus · Näe rohkem »

Rajoon (Venemaa)

Taimõri ja Evengi rajoon asuvad pildil keskel rohelisel alal (Krasnojarski krais). Rajoon (vene keeles район) on 2.

Uus!!: Abasiini keel ja Rajoon (Venemaa) · Näe rohkem »

Süntaks

Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.

Uus!!: Abasiini keel ja Süntaks · Näe rohkem »

Sõnajärg

Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.

Uus!!: Abasiini keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »

Sõnavara

Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.

Uus!!: Abasiini keel ja Sõnavara · Näe rohkem »

Sihitis

Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.

Uus!!: Abasiini keel ja Sihitis · Näe rohkem »

Sufiks

Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.

Uus!!: Abasiini keel ja Sufiks · Näe rohkem »

Tähestik

pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.

Uus!!: Abasiini keel ja Tähestik · Näe rohkem »

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Uus!!: Abasiini keel ja Täishäälik · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Abasiini keel ja Türgi · Näe rohkem »

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Uus!!: Abasiini keel ja Tegusõna · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Abasiini keel ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene tähestik

Vene tähestik on kirillitsal põhinev tähestik, mida kasutatakse vene keele kirjutamiseks.

Uus!!: Abasiini keel ja Vene tähestik · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Abasiini keel ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa 2002. aasta rahvaloendus

Venemaa 2002.

Uus!!: Abasiini keel ja Venemaa 2002. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Venemaa 2010. aasta rahvaloendus

Rahvaloenduse logo Venemaa 2010.

Uus!!: Abasiini keel ja Venemaa 2010. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Abasiini keel ja 1932 · Näe rohkem »

1933

1933.

Uus!!: Abasiini keel ja 1933 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Abasiini keel ja 1938 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Abasiini keel ja 1970 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Abasiini keel ja 1979 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Abaasi keel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »