Sisukord
11 suhted: Abimäärsõna, Asemäärsõna, Eesti keele käsiraamat, Hüüdsõna, Kaassõna, Määrsõna, Muutumatu sõna, Pragmaatiline abisõna, Rõhumäärsõna, Sidesõna, Suuline keel.
- Sõnaliigid
Abimäärsõna
Abimäärsõna ehk afiksaaladverb on lauses tegusõna juurde kuuluv muutumatu sõna, mis annab tegusõnale uue tähendusvarjundi või konkretiseerib selle tähendust.
Vaata Abisõna ja Abimäärsõna
Asemäärsõna
Asemäärsõna e proadverb on muutumatu sõna, mis esineb lauses adverbiaalina ning viitab kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku määrsõnaga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile.
Vaata Abisõna ja Asemäärsõna
Eesti keele käsiraamat
Eesti keele käsiraamat on Eesti Keele Instituudis koostatud ja 1997.
Vaata Abisõna ja Eesti keele käsiraamat
Hüüdsõna
Hüüdsõna ehk interjektsioon on sõnaliik, mis väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli, jms.
Vaata Abisõna ja Hüüdsõna
Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Vaata Abisõna ja Kaassõna
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Vaata Abisõna ja Määrsõna
Muutumatu sõna
Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata.
Vaata Abisõna ja Muutumatu sõna
Pragmaatiline abisõna
Pragmaatilised abisõnad ehk pragmaatilised partiklid on peamiselt suulisele kõnele omaste sõnade rühm, kuhu kuulub sidesõnu, hüüdsõnu ja adverbe ning sõnu, mida kirjakeeles üldjuhul ei kasutata ega klassifitseerita, näiteks näh, ptüi, ee, ää jne.
Vaata Abisõna ja Pragmaatiline abisõna
Rõhumäärsõna
Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt.
Vaata Abisõna ja Rõhumäärsõna
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Vaata Abisõna ja Sidesõna
Suuline keel
Suuline keel ehk suuline kõne on keel, mis tekib inimes(t)e suhtlemisprotsessis (spontaanse vormina), vastandudes kirjalikule keelele.
Vaata Abisõna ja Suuline keel
Vaata ka
Sõnaliigid
- Abisõna
- Asesõna
- Hüüdsõna
- Infinitiiv
- Käändsõna
- Kaassõna
- Klassifikaator (keeleteadus)
- Konverb
- Koopula
- Määrsõna
- Mõõtsõnad hiina keeles
- Nimisõna
- Sõnaliik
- Sidesõna
- Tegusõna
Tuntud ka kui Abisõnad, Partikkel, Partiklid.