114 suhted: Abro, Abruka (täpsustus), Abruka alumine tulepaak, Abruka kalmistu, Abruka küla, Abruka looduskaitseala, Abruka mõis, Abruka raamatukogu, Abruka tuletorn, Alamsaksa keel, Albert Uustulnd, Anseküla kihelkond, Ülo Tuulik, Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, Eesti, Eesti Teises maailmasõjas, Elmereika, Esimene maailmasõda, Estonia (laev 1980), Gleistunud muld, Harilik pärn, Harilik saar, Harilik tamm, Harilik vaher, Hektar, Hobune, Jüri Tuulik, Kaabeltau, Kaarma vald, Kaarma-Suure vald, Kadakanina, Karjamõis, Kasselaid, Keskaeg, Kevad, Kihnu, Koplina säär, Kuramaa, Kuressaare külanõukogu, Kuressaare vald, Lehtmets, Liivi laht, Liivimaa kubermang, Liivimaa talurahvaseadused, Limbinina, Linnusitamaa, Maa-amet, Marja Kallasmaa, Männareika, Meierei, ..., Merikotkas, Metsavaht, Niidurüdi, Parvlaev, Pöörna säär, Põlde lõugas, Pootsareika, Punahirv, Rändrahn, Ristinina (Saare maakond), Romaan, Roomassaare, Roomassaare sadam, Ruhnu, Saar, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa (maakond), Saaremaa vald, Saarte Hääl, Saksa keel, Saksamaa, Salme alevik, Salme vald, Sügis, Sõrve, Sõrve poolsaar, Siht (meresõit), Tiiu Viirand, Uimastav varesputk, Vahase, Vaherahu nukk, 1552, 1654, 1738, 18. sajand, 1802, 1811, 1816, 1858, 1878, 1881, 19. sajand, 1919, 1922, 1927, 1928, 1936, 1937, 1939, 1949, 1950, 1962, 1972, 1980, 1986, 1989, 1990, 1997, 1999, 2004, 2010, 2015, 3. detsember. Laienda indeks (64 rohkem) »
Abro
Abro (registrinumbriga 3P13E01) on Eesti reisilaev, mille 2013 ehitas Baltic Workboats AShttps://laevakinnistusraamat.rik.ee/Detail?RegistriosaId.
Uus!!: Abruka ja Abro · Näe rohkem »
Abruka (täpsustus)
*Abruka on saar Liivi lahes.
Uus!!: Abruka ja Abruka (täpsustus) · Näe rohkem »
Abruka alumine tulepaak
Abruka alumine tulepaak Abruka sihi alumine tulepaak on tulepaak Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka saare idakaldal Limbi ninal.
Uus!!: Abruka ja Abruka alumine tulepaak · Näe rohkem »
Abruka kalmistu
Abruka kalmistu on kalmistu Abruka saarel Anseküla kihelkonnas Saaremaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saaremaa vallas Saare maakonnas.
Uus!!: Abruka ja Abruka kalmistu · Näe rohkem »
Abruka küla
Abruka küla on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Abruka ja Abruka küla · Näe rohkem »
Abruka looduskaitseala
Lippmaa pärn looduskaitsealal Veesilm Abruka looduskaitsealal Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel.
Uus!!: Abruka ja Abruka looduskaitseala · Näe rohkem »
Abruka mõis
Abruka mõis oli riigimõis Anseküla kihelkonnas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Abruka mõis · Näe rohkem »
Abruka raamatukogu
Abruka raamatukogu on külaraamatukogu Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Abruka raamatukogu · Näe rohkem »
Abruka tuletorn
Abruka ülemine tuletorn Abruka ülemine puidust tuletorn pärast pealeehitust Abruka tuletorn on tuletorn Saaremaal Saaremaa vallas Abruka saare idarannikul.
Uus!!: Abruka ja Abruka tuletorn · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Abruka ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Albert Uustulnd
Albert Uustulnd (6. november 1925 Saaremaa, Pihtla vald, Suure-Rootsi küla, Ula talu – 9. august 1997 Kuressaare) oli eesti kirjanik ja laulukirjutaja.
Uus!!: Abruka ja Albert Uustulnd · Näe rohkem »
Anseküla kihelkond
Anseküla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Anseküll) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Abruka ja Anseküla kihelkond · Näe rohkem »
Ülo Tuulik
Ülo Tuulik (sündinud 22. veebruaril 1940 Abrukal) on eesti kirjanik, Jüri Tuuliku kaksikvend.
Uus!!: Abruka ja Ülo Tuulik · Näe rohkem »
Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.
Uus!!: Abruka ja Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Abruka ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Uus!!: Abruka ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Elmereika
Elmereika on neem Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Elmereika · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Abruka ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Estonia (laev 1980)
Estonia oli Eesti parvlaev, mis ehitati 1980.
Uus!!: Abruka ja Estonia (laev 1980) · Näe rohkem »
Gleistunud muld
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleistunud muld on muld, milles toimub gleistumine.
Uus!!: Abruka ja Gleistunud muld · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Abruka ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Abruka ja Harilik saar · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Abruka ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Abruka ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Abruka ja Hektar · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Abruka ja Hobune · Näe rohkem »
Jüri Tuulik
Jüri Tuulik (22. veebruar 1940 Abruka, Kuressaare vald – 3. juuli 2014) oli eesti kirjanik.
Uus!!: Abruka ja Jüri Tuulik · Näe rohkem »
Kaabeltau
Kaabeltau (inglise keeles cable length) on laevajuhtimisel kasutatav pikkusühik.
Uus!!: Abruka ja Kaabeltau · Näe rohkem »
Kaarma vald
Kaarma vald oli vald Saare maakonnas.
Uus!!: Abruka ja Kaarma vald · Näe rohkem »
Kaarma-Suure vald
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kaarma-Suure vald (ka Kaarma-Suuremõisa vald; saksa keeles Karmel-Grossenhof) oli vald Saaremaal Kaarma kihelkonnas ümber Kuressaare linna.
Uus!!: Abruka ja Kaarma-Suure vald · Näe rohkem »
Kadakanina
Kadakanina (ka Kadaka nina) on neem (maanina) Saare maakonnas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Kadakanina · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Abruka ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kasselaid
Kasselaid (ka Kassemaa) on 54,4 hektari suurune saar Saaremaa vallas Abrukast idas.
Uus!!: Abruka ja Kasselaid · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Abruka ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Abruka ja Kevad · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Abruka ja Kihnu · Näe rohkem »
Koplina säär
Koplina säär on neem (maasäär) Saare maakonnas Abruka saare kirdeosas.
Uus!!: Abruka ja Koplina säär · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Abruka ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuressaare külanõukogu
Kuressaare külanõukogu oli külanõukogu Kingissepa rajoonis.
Uus!!: Abruka ja Kuressaare külanõukogu · Näe rohkem »
Kuressaare vald
Kuressaare vald oli vald Saare maakonnas.
Uus!!: Abruka ja Kuressaare vald · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Abruka ja Lehtmets · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Abruka ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Abruka ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa talurahvaseadused
Liivimaa talurahvaseadused olid 19.
Uus!!: Abruka ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Limbinina
Limbinina (ka Limbi nina) on neem (maanina) Saare maakonnas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Limbinina · Näe rohkem »
Linnusitamaa
Linnusitamaa on väike laid Saaremaa ranniku lähedal Abrukast kagu pool.
Uus!!: Abruka ja Linnusitamaa · Näe rohkem »
Maa-amet
Maa-amet on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis osaleb riikliku maapoliitika arendamisel ja elluviimisel ning varustab ühiskonda ajakohase informatsiooniga maa kohta.
Uus!!: Abruka ja Maa-amet · Näe rohkem »
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Abruka ja Marja Kallasmaa · Näe rohkem »
Männareika
Männareika on neem Saare maakonnas Abruka saare edelaosas.
Uus!!: Abruka ja Männareika · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Abruka ja Meierei · Näe rohkem »
Merikotkas
Merikotkas (Haliaeëtus albicilla) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Abruka ja Merikotkas · Näe rohkem »
Metsavaht
Metsavaht on metsavalve ja metsahooldusega tegelev ametnik.
Uus!!: Abruka ja Metsavaht · Näe rohkem »
Niidurüdi
Niidurüdi ehk niidurisla (Calidris alpina schinzii) on kurvitslaste sugukonda rüdi perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Abruka ja Niidurüdi · Näe rohkem »
Parvlaev
"Color Magic" Kielis (2007, tollal suurim parvlaev) Parvlaev on autotekiga reisilaev, mida kasutatakse liinireisideks.
Uus!!: Abruka ja Parvlaev · Näe rohkem »
Pöörna säär
Pöörna säär (ka Pärdinina, vene keeles мыс Пярдинина) on neem (säär) Saare maakonnas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Pöörna säär · Näe rohkem »
Põlde lõugas
Põlde lõugas on laht (abajas ehk lõugas) Saaremaa Abruka saare idarannikul.
Uus!!: Abruka ja Põlde lõugas · Näe rohkem »
Pootsareika
Pootsareika on neem Saare maakonnas Abruka saare lõunaosas.
Uus!!: Abruka ja Pootsareika · Näe rohkem »
Punahirv
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.
Uus!!: Abruka ja Punahirv · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Abruka ja Rändrahn · Näe rohkem »
Ristinina (Saare maakond)
Ristinina (ka Riste nina) on neem (maanina) Saare maakonnas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Ristinina (Saare maakond) · Näe rohkem »
Romaan
Romaan on jutustava proosa suurvorm.
Uus!!: Abruka ja Romaan · Näe rohkem »
Roomassaare
Roomassaare (lühend RO) on Kuressaare linnajagu, mis asub Kuressaare vanalinna kaguservas.
Uus!!: Abruka ja Roomassaare · Näe rohkem »
Roomassaare sadam
Roomassaare sadam 2015. aastal Roomassaare sadam Roomassaare sadam (sadama kood: EE RMS) asub Kuressaare linna Roomassaare linnajaos Roomassaare poolsaarel.
Uus!!: Abruka ja Roomassaare sadam · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Abruka ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Abruka ja Saar · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Abruka ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Abruka ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: Abruka ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Abruka ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saarte Hääl
Saarte Hääl on eesti päevaleht, mis ilmub iseseisva ajalehena 2006.
Uus!!: Abruka ja Saarte Hääl · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Abruka ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Abruka ja Saksamaa · Näe rohkem »
Salme alevik
Salme bussipeatus Salme alevik on Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Abruka ja Salme alevik · Näe rohkem »
Salme vald
Salme vallamaja (2009) Salme vald oli vald Saare maakonnas Saaremaa edelaosas ja hõlmas Sõrve poolsaare kaela.
Uus!!: Abruka ja Salme vald · Näe rohkem »
Sügis
Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Abruka ja Sügis · Näe rohkem »
Sõrve
Sõrve on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Abruka ja Sõrve · Näe rohkem »
Sõrve poolsaar
Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.
Uus!!: Abruka ja Sõrve poolsaar · Näe rohkem »
Siht (meresõit)
Heltermaa sadama sihimärgid Siht (kõnekeeles ka liitsiht või liinid) on paaris navigatsioonimärkide (näiteks tuletornide, tulepaakide vm kaldamärkide) moodustatav näiline sirgjoon, mis näitab laevatee või lennutee sihti (mõned sihimärgid näitavad ka pöördekohta teisel sihil).
Uus!!: Abruka ja Siht (meresõit) · Näe rohkem »
Tiiu Viirand
Tiiu Viirand (sünninimi Tiiu Kaevando; abielus 1963–1969 Tiiu Kangilaski; sündinud 16. juunil 1939 Tallinnas) on eesti toimetaja ja tõlkija.
Uus!!: Abruka ja Tiiu Viirand · Näe rohkem »
Uimastav varesputk
Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) on sarikaliste sugukonda varesputke perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Abruka ja Uimastav varesputk · Näe rohkem »
Vahase
Vahase saar on 72 hektari suurune ja ligi tuhande aasta vanune pikliku kujuga saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka küla alal Abrukast 200 meetrit läänes.
Uus!!: Abruka ja Vahase · Näe rohkem »
Vaherahu nukk
Vaherahu nukk on neem (nukk) Saare maakonnas Abruka saarel.
Uus!!: Abruka ja Vaherahu nukk · Näe rohkem »
1552
1552.
Uus!!: Abruka ja 1552 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Abruka ja 1654 · Näe rohkem »
1738
1738.
Uus!!: Abruka ja 1738 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Abruka ja 18. sajand · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Abruka ja 1802 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Abruka ja 1811 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Abruka ja 1816 · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Abruka ja 1858 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Abruka ja 1878 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Abruka ja 1881 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Abruka ja 19. sajand · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Abruka ja 1919 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Abruka ja 1922 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Abruka ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Abruka ja 1928 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Abruka ja 1936 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Abruka ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Abruka ja 1939 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Abruka ja 1949 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Abruka ja 1950 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Abruka ja 1962 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Abruka ja 1972 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Abruka ja 1980 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Abruka ja 1986 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Abruka ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Abruka ja 1990 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Abruka ja 1997 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Abruka ja 1999 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Abruka ja 2004 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Abruka ja 2010 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Abruka ja 2015 · Näe rohkem »
3. detsember
3.
Uus!!: Abruka ja 3. detsember · Näe rohkem »