Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Absorbent, Absorptsioonikolonn, Adsorptsioon, Agregaat, Agregaatolek, Ammoniaak, Benseen, Butaan, Difusioon, Dihapnik, Dioolid, Divesinik, Etaan, Faas (füüsikaline keemia), Gaas, Heitgaas, Henry seadus, Ioonreaktsioon, Jood, Juga, Keemia, Keemiline analüüs, Keemiline reaktsioon, Keemiline tasakaal, Kontsentratsioon, Lahus, Lahustuvus, Maagaas, Metaan, Metallid, Naatriumhüdroksiid, Naftasaadused, Osarõhk, Piirpind, Propaan, Rõhk, Reagent, Süsihappegaas, Silikageel, Sorptsioon, Stöhhiomeetria, Suletud süsteem (füüsika), Tahkis, Tseoliidid, Vedelik, Veeaur, Vesi, Vesiniksulfiid.
Absorbent
Absorbent ehk absorbeeriv aine on mingit ainet imav (nagu käsn imab vett) materjal.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Absorbent · Näe rohkem »
Absorptsioonikolonn
Laboratoorne absorber. '''1a)''': CO2 sisend; '''1b)''': H2O sisend; '''2)''': väljund; '''3)''': absorptsiooni kolonn; '''4)''': kolonni täidis Absorptsioonikolonn ehk absorber on absorbendiga täidetud toru, mida kasutatakse läbivoolutatava gaasi või vedeliku kuivatamiseks (näiteks silikageeliga täidetud kolonn) või mõne gaasisegus sisalduva komponendi absorbeerimiseks (näiteks aktiivsöega).
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Absorptsioonikolonn · Näe rohkem »
Adsorptsioon
Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Adsorptsioon · Näe rohkem »
Agregaat
"Agregaat" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Agregaat · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Benseen · Näe rohkem »
Butaan
Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3, inglise butane) on nelja süsinikuaatomiga alkaan, värvusetu ja väga kergesti süttiv gaas.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Butaan · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Difusioon · Näe rohkem »
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Dihapnik · Näe rohkem »
Dioolid
Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Dioolid · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Divesinik · Näe rohkem »
Etaan
Etaan (C2H6 ehk CH3CH3) on kahe süsiniku aatomiga alkaan.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Etaan · Näe rohkem »
Faas (füüsikaline keemia)
Faas ehk aine faas on aine struktuurivorm, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Faas (füüsikaline keemia) · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Gaas · Näe rohkem »
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Heitgaas · Näe rohkem »
Henry seadus
Henry seadus on üks gaaside seadustest, mille 1803.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Henry seadus · Näe rohkem »
Ioonreaktsioon
Ioonreaktsioon on ioonidevaheline reaktsioon lahuses, mis kulgeb gaasilise aine, sademe või nõrga elektrolüüdi tekke suunas.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Ioonreaktsioon · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Jood · Näe rohkem »
Juga
Juga on vee vaba langemine järsult astangult.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Juga · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline analüüs
Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Keemiline analüüs · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline tasakaal
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Keemiline tasakaal · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Lahus · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Maagaas · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Metaan · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Metallid · Näe rohkem »
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »
Naftasaadused
Nafta rafineerimistehas Grangemouthis Šotimaal Naftasaadused on naftast rafineerimistehastes toodetavad saadused.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Naftasaadused · Näe rohkem »
Osarõhk
Osarõhk ehk partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (näiteks õhu) keemiline komponent (näiteks hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Osarõhk · Näe rohkem »
Piirpind
Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Piirpind · Näe rohkem »
Propaan
100px 100px Propaani gaasiballoon Propaan (molekulivalem C3H8) on kolme süsinikuaatomiga alkaan.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Propaan · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Rõhk · Näe rohkem »
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Reagent · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Silikageel
Silikageel on suure poorsusega amorfne hüdratiseerunud ränidioksiid (SiO2•xH2O), nn tahke geel, tavaliselt saadaval pulbrilisel või granuleeritud kujul.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Silikageel · Näe rohkem »
Sorptsioon
Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Sorptsioon · Näe rohkem »
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Stöhhiomeetria · Näe rohkem »
Suletud süsteem (füüsika)
Suletud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel on ümbritsevaga energia-, kuid mitte ainevahetus.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Suletud süsteem (füüsika) · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Tahkis · Näe rohkem »
Tseoliidid
Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Tseoliidid · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Vedelik · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Absorptsioon (keemia) ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
