Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Abstsiishape

Index Abstsiishape

Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).

82 suhted: ABC-transportvalgud, Abstsiishape, Abstsissioon, Adenosiintrifosfaat, Algkude, Anioon, Auksiinid, Õhulõhe, Biosüntees, Deprotoneerimine, Difusioon, Eksperiment, Ekstrakt, Endoplasmaatiline retiikulum, Ensüüm, Etüleen, Fütohormoonid, Gaasikromatograafia, Glükoos, Hüdrolüüs, Helviksammaltaimed, Idanemine, Iduleht, Imetajad, Inhibitsioon, Ioon, Ioonikanal, Juhtimissüsteem, Kaer, Karotenoidid, Katabolism, Külgjuur, Külgpung, Kõrrelised, Kõrvalsaadus, Keemiline aine, Keemiline ühend, Keemiline struktuur, Klorofüll, Kloroplast, Kohastumus, Konjugatsioon, Konjugeerunud sidemed, Kontsentratsioon, Kovalentne side, Kristalliseerumine, Kromatograafia, Ksüleem, Kude, Kvantitatiivsed uurimismeetodid, ..., Laeng, Lehekaenal, Metaboliit, Metabolism, Molekul, Monosahhariidid, Oksüdatsioon, Osmolaarsus, Parenhüümne rakk, Peaaju, Plaatan, Plastiidid, Protoneerimine, Puhkeseisund, Pung, Puuvill, Retseptor (biokeemia), Sammaltaimed, Seened, Soolsus, Soontaimed, Stress, Sulgrakk, Taimerakk, Terpenoidid, Transpiratsioon, Tsütoplasma, Tsütosool, Vakuool, Veepotentsiaal, Vetikad, Vili. Laienda indeks (32 rohkem) »

ABC-transportvalgud

ABC-transportvalgud ehk ABC-transporterid on valgud, mis transpordivad läbi rakumembraanide ja sisemembraanide metabolismi saadusi, lipiide ja steroole, saades energiat adenosiintrifosfaadi hüdrolüüsist.

Uus!!: Abstsiishape ja ABC-transportvalgud · Näe rohkem »

Abstsiishape

Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).

Uus!!: Abstsiishape ja Abstsiishape · Näe rohkem »

Abstsissioon

Abstsissioon (ladina sõnadest ab 'ära' + scindere 'rebima') on taimefüsioloogiline nähtus, mille tagajärjel taime mingi osa eraldub.

Uus!!: Abstsiishape ja Abstsissioon · Näe rohkem »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Abstsiishape ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Algkude

Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.

Uus!!: Abstsiishape ja Algkude · Näe rohkem »

Anioon

Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.

Uus!!: Abstsiishape ja Anioon · Näe rohkem »

Auksiinid

Indool-3-äädikhape (IAA), mis on levinuim auksiin taimedes Auksiinid on taimehormoonide klass, millel on morfogeenitaolised omadused.

Uus!!: Abstsiishape ja Auksiinid · Näe rohkem »

Õhulõhe

skaneeriva elektronmikroskoobi foto Õhulõhe ristlõige Õhulõhe on taime lehe (ka puitumata varre, leherootsu, õie kroonlehe) epidermis asuv poor, mis kontrollib taime gaasivahetust.

Uus!!: Abstsiishape ja Õhulõhe · Näe rohkem »

Biosüntees

Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.

Uus!!: Abstsiishape ja Biosüntees · Näe rohkem »

Deprotoneerimine

Deprotoneerimine on vesinikiooni ehk prootoni eemaldamine (äravõtmine) molekulist või ioonist.

Uus!!: Abstsiishape ja Deprotoneerimine · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Abstsiishape ja Difusioon · Näe rohkem »

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Uus!!: Abstsiishape ja Eksperiment · Näe rohkem »

Ekstrakt

Ekstrakt ehk tõmmis on ainete segust ekstraheerimisel väljaeraldatud komponentide lahus.

Uus!!: Abstsiishape ja Ekstrakt · Näe rohkem »

Endoplasmaatiline retiikulum

Pildil on rakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. '''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. '''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9. Mitokonder 10.Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.

Uus!!: Abstsiishape ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Abstsiishape ja Ensüüm · Näe rohkem »

Etüleen

Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.

Uus!!: Abstsiishape ja Etüleen · Näe rohkem »

Fütohormoonid

Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.

Uus!!: Abstsiishape ja Fütohormoonid · Näe rohkem »

Gaasikromatograafia

Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.

Uus!!: Abstsiishape ja Gaasikromatograafia · Näe rohkem »

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Uus!!: Abstsiishape ja Glükoos · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Abstsiishape ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Helviksammaltaimed

Helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus on maksasammaltaimed; teaduslik ladinakeelne nimetus Marchantiophyta) on hõimkond taimi, kes ehituselt on samblad.

Uus!!: Abstsiishape ja Helviksammaltaimed · Näe rohkem »

Idanemine

Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.

Uus!!: Abstsiishape ja Idanemine · Näe rohkem »

Iduleht

Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.

Uus!!: Abstsiishape ja Iduleht · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Abstsiishape ja Imetajad · Näe rohkem »

Inhibitsioon

Inhibitsioon ehk pärssimine ehk inhibeerimine on mingi protsessi vm aeglustamine, peatamine.

Uus!!: Abstsiishape ja Inhibitsioon · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Abstsiishape ja Ioon · Näe rohkem »

Ioonikanal

Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.

Uus!!: Abstsiishape ja Ioonikanal · Näe rohkem »

Juhtimissüsteem

Juhtimissüsteem ehk juhtsüsteem koosneb juhtimisobjektist ning selle juhtimiseks rakendatud juhtseadmest.

Uus!!: Abstsiishape ja Juhtimissüsteem · Näe rohkem »

Kaer

Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Uus!!: Abstsiishape ja Kaer · Näe rohkem »

Karotenoidid

Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.

Uus!!: Abstsiishape ja Karotenoidid · Näe rohkem »

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (kreeka katabolē 'allaviskamine', sõnadest κατά kata, "allapoole" ja βάλλειν ballein, "viskama") on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.

Uus!!: Abstsiishape ja Katabolism · Näe rohkem »

Külgjuur

Külgjuur on juur, mis kasvab välja kas peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).

Uus!!: Abstsiishape ja Külgjuur · Näe rohkem »

Külgpung

hariliku pöögi üheaastasel oksal Külgpung on üheaastase oksa küljel paiknev pung.

Uus!!: Abstsiishape ja Külgpung · Näe rohkem »

Kõrrelised

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Uus!!: Abstsiishape ja Kõrrelised · Näe rohkem »

Kõrvalsaadus

Kõrvalsaadus ehk kõrvalprodukt (ingl. coproduct või by-product) on põhisaaduse valmistamise või tootmise käigus vältimatult moodustuv saadus.

Uus!!: Abstsiishape ja Kõrvalsaadus · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Abstsiishape ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Abstsiishape ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline struktuur

Amitriptüliini molekuli keemilise struktuuri graafiline esitlus, see on skelettvalem Keemiline struktuur tähendab aatomite ruumilist paigutust molekulis.

Uus!!: Abstsiishape ja Keemiline struktuur · Näe rohkem »

Klorofüll

Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.

Uus!!: Abstsiishape ja Klorofüll · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Abstsiishape ja Kloroplast · Näe rohkem »

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Uus!!: Abstsiishape ja Kohastumus · Näe rohkem »

Konjugatsioon

Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine.

Uus!!: Abstsiishape ja Konjugatsioon · Näe rohkem »

Konjugeerunud sidemed

Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.

Uus!!: Abstsiishape ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Abstsiishape ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Abstsiishape ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Abstsiishape ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kromatograafia

paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.

Uus!!: Abstsiishape ja Kromatograafia · Näe rohkem »

Ksüleem

Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.

Uus!!: Abstsiishape ja Ksüleem · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Abstsiishape ja Kude · Näe rohkem »

Kvantitatiivsed uurimismeetodid

Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb (vrd kvalitatiivsed uurimismeetodid, mis kirjeldavad nähtusi).

Uus!!: Abstsiishape ja Kvantitatiivsed uurimismeetodid · Näe rohkem »

Laeng

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.

Uus!!: Abstsiishape ja Laeng · Näe rohkem »

Lehekaenal

Lehekaenal (''AXIL'') Lehekaenal on seemnetaimedel koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel.

Uus!!: Abstsiishape ja Lehekaenal · Näe rohkem »

Metaboliit

Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.

Uus!!: Abstsiishape ja Metaboliit · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Abstsiishape ja Metabolism · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Abstsiishape ja Molekul · Näe rohkem »

Monosahhariidid

Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud ehk monoosid on orgaaniliste ühendite klass.

Uus!!: Abstsiishape ja Monosahhariidid · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Abstsiishape ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Osmolaarsus

Osmolaarsus (inglise osmolarity) osmootselt aktiivsete osade kontsentratsioon väljendatuna osmolites liitri kohta (osmol/L või Osm/L).

Uus!!: Abstsiishape ja Osmolaarsus · Näe rohkem »

Parenhüümne rakk

Parenhüümne rakk ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga.

Uus!!: Abstsiishape ja Parenhüümne rakk · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Abstsiishape ja Peaaju · Näe rohkem »

Plaatan

Idaplaatani lehed ja viljad Vahtralehise plaatani koor Plaatan (Platanus) on taimeperekond puid sugukonnast plaatanilised.

Uus!!: Abstsiishape ja Plaatan · Näe rohkem »

Plastiidid

Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.

Uus!!: Abstsiishape ja Plastiidid · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Abstsiishape ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Puhkeseisund

Puhkeseisund ehk dormantsus on elusorganismide füsioloogiline seisund, mis avaldub nende normaalsest madalamas ainevahetustasemes, organismi tunduvalt väiksemas veevajaduses jt eluavaldustes.

Uus!!: Abstsiishape ja Puhkeseisund · Näe rohkem »

Pung

Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.

Uus!!: Abstsiishape ja Pung · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: Abstsiishape ja Puuvill · Näe rohkem »

Retseptor (biokeemia)

Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.

Uus!!: Abstsiishape ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Abstsiishape ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Abstsiishape ja Seened · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Abstsiishape ja Soolsus · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Abstsiishape ja Soontaimed · Näe rohkem »

Stress

. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.

Uus!!: Abstsiishape ja Stress · Näe rohkem »

Sulgrakk

kutiikula mikroskoobi all. Sulgrakud on hästi näha. Sulgrakkudeks nimetatakse taimede spetsialiseerunud rakke, mis paaridena ääristavad õhulõhesid.

Uus!!: Abstsiishape ja Sulgrakk · Näe rohkem »

Taimerakk

Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Uus!!: Abstsiishape ja Taimerakk · Näe rohkem »

Terpenoidid

Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.

Uus!!: Abstsiishape ja Terpenoidid · Näe rohkem »

Transpiratsioon

Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.

Uus!!: Abstsiishape ja Transpiratsioon · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Abstsiishape ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tsütosool

Tsütosool ehk põhiaine ehk rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad.

Uus!!: Abstsiishape ja Tsütosool · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Uus!!: Abstsiishape ja Vakuool · Näe rohkem »

Veepotentsiaal

Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.

Uus!!: Abstsiishape ja Veepotentsiaal · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Abstsiishape ja Vetikad · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Abstsiishape ja Vili · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Abstsisiin II, Dormiin.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »