165 suhted: Aadam, Abstraheerimine, Abstraktsioon, Abt, Aktsidents, Aleksander III (paavst), Angers, Anselme Laonist, Antetsedent, Aristoteles, Asi, Assotsiatsioon (psühholoogia), Üldisus, Bernard Bolzano, Boëthius, Bretagne, Chartres, Cicero, Cluny klooster, Coelestinus II, Coelestinus III, De interpretatione, Denis, Dialektika, Disputatsioon, Dogma, Eitus, Element (stiihia), Enesekohane asesõna, Epitaaf (kunst), Esimene Moosese raamat, Filosoof, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Gottlob Frege, Grammatika, Hüüdsõna, Hing, Horatius, Indeksikaal, Ingel, Innocentius II, Intentsionaalsus, Intsest, Isikuline asesõna, Jaakko Hintikka, Jumal, Juvenalis, Kaarina Rein, Kaassõna, ..., Kanoonik, Kastratsioon, Kategooriad, Kavatsus, Keelefilosoofia, Kesksõna, Ketser, Ketserlus, Kirikuisa, Kogum, Konsekvent, Kristus, Kujutlus, Ladina keel, Lause, Lauseloogika, Loodusteadus, Loogika, Loomulik liik, Loomus, Lucanus, Mateeria, Matemaatika, Määrsõna, Mõiste, Mõistus, Mereoloogia, Metafüüsika, Minevik, Mitmus, Moraalne vedamine, Nantes, Näitav asesõna, Nimisõna, Nogent-sur-Seine, Nominalism, Notre-Dame, Omadussõna, Ontoloogia, Osutamine, Ovidius, Paavst, Pariis, Paulus, Pauluse kiri roomlastele, Pärisnimi, Père-Lachaise'i kalmistu, Püha Vaim, Peripateetikud, Piibel, Porphyrios, Prantsuse revolutsioon, Propositsioon, Realism (filosoofia), Sündmus, Sõna, Seine, Seletus, Seneca, Sidesõna, Skolastika, Soov, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Substants, Suhe (filosoofia), Tähelepanu, Tähendus, Tõesus, Tegu, Tegusõna pöördelised vormid, Teoloog, Teoloogia, Tervik, Tours, Tulevik, Universaalid, Valgustusajastu, Vannes, Vägistamine, Väide, Võimalik maailm, Vergilius, Viimne kohtupäev, 1118, 1121, 1122, 1123, 1142, 1969, 1974, 1976, 1978, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1992, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2001, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2012, 2013, 2022, 21. aprill. Laienda indeks (115 rohkem) »
Aadam
AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.
Uus!!: Pierre Abélard ja Aadam · Näe rohkem »
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Uus!!: Pierre Abélard ja Abstraheerimine · Näe rohkem »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: Pierre Abélard ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Abt
Abt (aramea keeles abba 'isa') on roomakatoliku mungakloostri ülem; sellest tuleneb ka nunnakloostri ülema nimetus "abtiss".
Uus!!: Pierre Abélard ja Abt · Näe rohkem »
Aktsidents
Aktsidentsi (ladina accidens) all mõeldakse filosoofias seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on.
Uus!!: Pierre Abélard ja Aktsidents · Näe rohkem »
Aleksander III (paavst)
Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.
Uus!!: Pierre Abélard ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »
Angers
Angers on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Maine-et-Loire'i departemangu keskus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Angers · Näe rohkem »
Anselme Laonist
Anselme (Anselm, Anselmus) Laonist (Anselmus Laudunensis Scholasticus; umbes 1050 – 15. juuli 1117) oli katoliku teoloog, varaskolastika esimene süstematiseerija.
Uus!!: Pierre Abélard ja Anselme Laonist · Näe rohkem »
Antetsedent
Antetsedent (inglise antecedent) on hüpoteetilise propositsiooni ehk otsustuse esimene pool (teist poolt nimetatakse konsekvendiks).
Uus!!: Pierre Abélard ja Antetsedent · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Pierre Abélard ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Pierre Abélard ja Asi · Näe rohkem »
Assotsiatsioon (psühholoogia)
Assotsiatsioon on tunnetusprotsessi lülides või lülide vahel tekkiv spontaanne seos.
Uus!!: Pierre Abélard ja Assotsiatsioon (psühholoogia) · Näe rohkem »
Üldisus
Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.
Uus!!: Pierre Abélard ja Üldisus · Näe rohkem »
Bernard Bolzano
Bernhard Placidus Johann Nepomuk Bolzano (Bernard Bolzano; 5. oktoober 1781 Praha – 18. detsember 1848 Praha) oli matemaatik, loogik, filosoof, teoloog, katoliku preester ja antimilitarist, kelle emakeel oli saksa keel.
Uus!!: Pierre Abélard ja Bernard Bolzano · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: Pierre Abélard ja Boëthius · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Pierre Abélard ja Bretagne · Näe rohkem »
Chartres
Chartres on linn Prantsusmaal Eure-et-Loiri departemangus, departemangu prefektuur (prefecture) ehk halduskeskus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Chartres · Näe rohkem »
Cicero
Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Uus!!: Pierre Abélard ja Cicero · Näe rohkem »
Cluny klooster
Cluny klooster (2004) Cluny klooster oli benediktlaste klooster Prantsusmaal Burgundia piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus Cluny linnas, 11.–12.
Uus!!: Pierre Abélard ja Cluny klooster · Näe rohkem »
Coelestinus II
Coelestinus II, ka Celestinus II (Guido di Castello, Guido Ghefucci da Castello) oli paavst 1143–1144.
Uus!!: Pierre Abélard ja Coelestinus II · Näe rohkem »
Coelestinus III
Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.
Uus!!: Pierre Abélard ja Coelestinus III · Näe rohkem »
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Uus!!: Pierre Abélard ja De interpretatione · Näe rohkem »
Denis
Seinamaaling Seeoni kloostris Seeon-Seebruckis Püha Dionysius ehk püha Denis (ka Dennis) (suri umbes 250 Montmartre'il) oli kristlik pühak, Pariisi esimene piiskop, märter.
Uus!!: Pierre Abélard ja Denis · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Pierre Abélard ja Dialektika · Näe rohkem »
Disputatsioon
Disputatsioon 1523. aastal Zürichis. Reformatsiooni ideede väljakujunemisel ja levikul mängisid disputatsioonid väga olulist rolli Disputatsioon on mõiste, mida kasutatakse eelkõige keskaegsete ja varauusaegsete akadeemilise väitluste kohta.
Uus!!: Pierre Abélard ja Disputatsioon · Näe rohkem »
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Uus!!: Pierre Abélard ja Dogma · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Pierre Abélard ja Eitus · Näe rohkem »
Element (stiihia)
Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).
Uus!!: Pierre Abélard ja Element (stiihia) · Näe rohkem »
Enesekohane asesõna
Enesekohane asesõna ehk refleksiivpronoomen on asesõna, millega näidatakse, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutatakse asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine.
Uus!!: Pierre Abélard ja Enesekohane asesõna · Näe rohkem »
Epitaaf (kunst)
Mustpeade vennaskonna epitaaf Tallinna Linnamuuseumis Epitaaf on surnu mälestuseks kirikuruumi, kiriku välisseinale või kiriku vahetusse lähedusse paigaldatud mälestustahvel, tavaliselt figuraalse kompositsiooniga.
Uus!!: Pierre Abélard ja Epitaaf (kunst) · Näe rohkem »
Esimene Moosese raamat
Esimene Moosese raamat (heebrea keeles בְּרֵאשִׁית) (kreeka keeles Γένεσις, ladina keeles Genesis) on Piibli, Vana Testamendi ja Tanahi esimene raamat.
Uus!!: Pierre Abélard ja Esimene Moosese raamat · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Pierre Abélard ja Filosoof · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Pierre Abélard ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Uus!!: Pierre Abélard ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Pierre Abélard ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Uus!!: Pierre Abélard ja Grammatika · Näe rohkem »
Hüüdsõna
Hüüdsõna ehk interjektsioon on sõnaliik, mis väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli, jms.
Uus!!: Pierre Abélard ja Hüüdsõna · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Pierre Abélard ja Hing · Näe rohkem »
Horatius
Horatiuse kuju tema sünnilinnas Venosas (antiikaja Venusia) Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia – 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid.
Uus!!: Pierre Abélard ja Horatius · Näe rohkem »
Indeksikaal
Indeksikaaliks nimetatakse analüütilises keelefilosoofias väljendit (osutavat väljendit), mille osutus sõltub süstemaatiliselt kontekstist.
Uus!!: Pierre Abélard ja Indeksikaal · Näe rohkem »
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Ingel · Näe rohkem »
Innocentius II
Innocentius II (Gregorio Papareschi) oli paavst 1130–1143.
Uus!!: Pierre Abélard ja Innocentius II · Näe rohkem »
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Uus!!: Pierre Abélard ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »
Intsest
Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe.
Uus!!: Pierre Abélard ja Intsest · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Pierre Abélard ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Jaakko Hintikka
Jaakko Hintikka, 2006 Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka (12. jaanuar 1929 Vantaa – 12. august 2015 Porvoo) oli soome loogik ja filosoof.
Uus!!: Pierre Abélard ja Jaakko Hintikka · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Pierre Abélard ja Jumal · Näe rohkem »
Juvenalis
Illustratsioon raamatust "The Satires of Decimus Junius Juvenalis: And of Aulus Persius Flaccus", 4. trükk (London 1711) Decimus Junius Juvenalis (u 60 – pärast 127) oli Vana-Rooma luuletaja, keda hinnatakse eelkõige säravalt vaimuka satiiri pärast, mis oli suunatud muistse Rooma vastu.
Uus!!: Pierre Abélard ja Juvenalis · Näe rohkem »
Kaarina Rein
Kaarina Rein (kuni 1999 Kaarina Krull; sündinud 17. märtsil 1973 Tartus) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kaarina Rein · Näe rohkem »
Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kaassõna · Näe rohkem »
Kanoonik
Augustinusega palvetamas Kanoonik (ladina keeles canonicus- reeglikohane) on alates 4.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kanoonik · Näe rohkem »
Kastratsioon
Kastratsiooniks ehk kohitsemiseks ehk kastreerimiseks (ladina keeles castratio) nimetatakse isaste loomade (sh meeste) teatud sugunäärmete eemaldamist ja/või talitlevate sugunäärmete mõjutamist viisil, mis lõpetab munandite toimimise või takistab seda.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kastratsioon · Näe rohkem »
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kategooriad · Näe rohkem »
Kavatsus
Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kavatsus · Näe rohkem »
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Uus!!: Pierre Abélard ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kesksõna · Näe rohkem »
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Uus!!: Pierre Abélard ja Ketser · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Pierre Abélard ja Ketserlus · Näe rohkem »
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kirikuisa · Näe rohkem »
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kogum · Näe rohkem »
Konsekvent
Konsekvent (inglise consequent) on hüpoteetilise propositsiooni ehk otsustuse teine pool (esimest poolt nimetatakse antetsedendiks).
Uus!!: Pierre Abélard ja Konsekvent · Näe rohkem »
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kristus · Näe rohkem »
Kujutlus
Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.
Uus!!: Pierre Abélard ja Kujutlus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Pierre Abélard ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Pierre Abélard ja Lause · Näe rohkem »
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Uus!!: Pierre Abélard ja Lauseloogika · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Pierre Abélard ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Pierre Abélard ja Loogika · Näe rohkem »
Loomulik liik
Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.
Uus!!: Pierre Abélard ja Loomulik liik · Näe rohkem »
Loomus
Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.
Uus!!: Pierre Abélard ja Loomus · Näe rohkem »
Lucanus
Marcus Annaeus Lucanus (3. november 39 Corduba, tänapäeva Córdoba – 30. aprill 65) oli Vana-Rooma luuletaja.
Uus!!: Pierre Abélard ja Lucanus · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Pierre Abélard ja Mateeria · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Pierre Abélard ja Matemaatika · Näe rohkem »
Määrsõna
Määrsõna ehk adverb on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka.
Uus!!: Pierre Abélard ja Määrsõna · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Pierre Abélard ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Pierre Abélard ja Mõistus · Näe rohkem »
Mereoloogia
Mereoloogia (vanakreeka keeles μέρος, meros, osa‘) on ontoloogia haru, milles tegeldakse osa ja terviku suhte üle arutlemisega.
Uus!!: Pierre Abélard ja Mereoloogia · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Pierre Abélard ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Pierre Abélard ja Minevik · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Pierre Abélard ja Mitmus · Näe rohkem »
Moraalne vedamine
Moraalseks vedamiseks ehk moraalseks õnneks nimetatakse olukorda, milles toimija kohta on õige teha moraaliotsustusi hoolimata sellest, et see, mille eest talle hinnanguid antakse, sõltub teguritest, mis pole tema kontrolli all.
Uus!!: Pierre Abélard ja Moraalne vedamine · Näe rohkem »
Nantes
Nantes on linn Prantsusmaal Loire'i jõe ääres, suudmest 55 km kaugusel, Pays de la Loire'i piirkonna ja Loire-Atlantique'i departemangu keskus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Nantes · Näe rohkem »
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Uus!!: Pierre Abélard ja Näitav asesõna · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Pierre Abélard ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nogent-sur-Seine
Nogent-sur-Seine on linn Prantsusmaal Aube'i departemangus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Nogent-sur-Seine · Näe rohkem »
Nominalism
Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.
Uus!!: Pierre Abélard ja Nominalism · Näe rohkem »
Notre-Dame
Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik (ka Jumalaema kirik, Notre-Dame'i katedraal, prantsuse keeles cathédrale Notre-Dame de Paris) on keskaegne katoliku katedraal Pariisis Cité saarel.
Uus!!: Pierre Abélard ja Notre-Dame · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Omadussõna · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Pierre Abélard ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Pierre Abélard ja Osutamine · Näe rohkem »
Ovidius
Ovidius Publius Ovidius Naso (20. märts 43 eKr Sulmo – 17 Tomis) oli Vana-Rooma luuletaja.
Uus!!: Pierre Abélard ja Ovidius · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Pierre Abélard ja Paavst · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Pierre Abélard ja Pariis · Näe rohkem »
Paulus
317x317px Paulus (judaistina Saulus Tarsusest) (sündinud millalgi ajavahemikul 5.–10. aastal m.a.j. TarsusBrown, lk 423. – surnud kas 64. või 67. aastal m.a.j RoomaBrown, lk 436.) oli juudi päritolu algkristlik misjonär, apostel, pühak ja märter, kes elukutselt oli telgitegija.
Uus!!: Pierre Abélard ja Paulus · Näe rohkem »
Pauluse kiri roomlastele
Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm).
Uus!!: Pierre Abélard ja Pauluse kiri roomlastele · Näe rohkem »
Pärisnimi
Pärisnimi ehk prooprium on mingit entiteeti (näiteks inimest, inimrühma, looma, kohta, eset, asutust) tähistav sõna või sõnaühend, mis on mõeldud selle eristamiseks teistest samalaadsetest entiteetidest.
Uus!!: Pierre Abélard ja Pärisnimi · Näe rohkem »
Père-Lachaise'i kalmistu
Kalmistu peavärav Père-Lachaise'i kalmistu (prantsuse keeles Cimetière du Père-Lachaise; ametlikult Cimetière de l'Est "ida surnuaed") on surnuaed Prantsusmaal Pariisi idaosas.
Uus!!: Pierre Abélard ja Père-Lachaise'i kalmistu · Näe rohkem »
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Uus!!: Pierre Abélard ja Püha Vaim · Näe rohkem »
Peripateetikud
Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880ndatest Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.
Uus!!: Pierre Abélard ja Peripateetikud · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Pierre Abélard ja Piibel · Näe rohkem »
Porphyrios
''Porphire Sophiste'', Prantsuse 16. sajandi gravüür Porphyrios (kreeka keeles Πορφύριος; u. 234 – u. 305) oli uusplatonistlik filosoof.
Uus!!: Pierre Abélard ja Porphyrios · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Pierre Abélard ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Pierre Abélard ja Propositsioon · Näe rohkem »
Realism (filosoofia)
Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.
Uus!!: Pierre Abélard ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Pierre Abélard ja Sündmus · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Pierre Abélard ja Sõna · Näe rohkem »
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Uus!!: Pierre Abélard ja Seine · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Pierre Abélard ja Seletus · Näe rohkem »
Seneca
Seneca büst Luca Giordano, "Seneca surm" (1684) Lucius Annaeus Seneca noorem (4 eKr Cordoba – 65 pKr Rooma) oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees.
Uus!!: Pierre Abélard ja Seneca · Näe rohkem »
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Uus!!: Pierre Abélard ja Sidesõna · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Pierre Abélard ja Skolastika · Näe rohkem »
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Uus!!: Pierre Abélard ja Soov · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Pierre Abélard ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Pierre Abélard ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Pierre Abélard ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Tähelepanu
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tähelepanu · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tõesus · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tegu · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Uus!!: Pierre Abélard ja Teoloog · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Pierre Abélard ja Teoloogia · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tervik · Näe rohkem »
Tours
Tours on linn Prantsusmaal Centre-Val de Loire'i piirkonnas, Indre-et-Loire'i departemangu keskus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tours · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Pierre Abélard ja Tulevik · Näe rohkem »
Universaalid
Universaalid on filosoofias üldised ideed.
Uus!!: Pierre Abélard ja Universaalid · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Pierre Abélard ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Vannes
Vannes on linn Prantsusmaal Bretagne'is, Morbihani departemangu keskus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Vannes · Näe rohkem »
Vägistamine
Vägistamine (ladina keeles stuprum, stupratio) on suguühtesse astumine inimesega, kes ei ole sellega vabatahtlikult nõus.
Uus!!: Pierre Abélard ja Vägistamine · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Pierre Abélard ja Väide · Näe rohkem »
Võimalik maailm
Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).
Uus!!: Pierre Abélard ja Võimalik maailm · Näe rohkem »
Vergilius
Vergiliust kujutav antiikaegne mosaiik (Landesmuseum Trier, Saksamaa) Publius Vergilius Maro (15. oktoober 70 eKr Andes – 21. september 19 eKr Brindisi) oli Vana-Rooma kirjanik, kelle tuntuimaks teoseks on eepos "Aeneis".
Uus!!: Pierre Abélard ja Vergilius · Näe rohkem »
Viimne kohtupäev
Viimne kohtupäev on aegade lõpus toimuv lõplik kohtumõistmine kõigi inimhingede üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale.
Uus!!: Pierre Abélard ja Viimne kohtupäev · Näe rohkem »
1118
1118.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1118 · Näe rohkem »
1121
1121.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1121 · Näe rohkem »
1122
1122.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1122 · Näe rohkem »
1123
1123.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1123 · Näe rohkem »
1142
1142.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1142 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1969 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1974 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1976 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1978 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1982 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1983 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1984 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1985 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1988 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1992 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Pierre Abélard ja 1999 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2001 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2007 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2012 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2013 · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Pierre Abélard ja 2022 · Näe rohkem »
21. aprill
21.
Uus!!: Pierre Abélard ja 21. aprill · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Abaelardus, Abelard, Abelardus, Abélard, Petrus Abaelardus, Petrus abelardus, Pierre Abaillard, Pierre abelard.