Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Ahven, Ahvenalised, Ahvenlased, Akvaarium, Amuur, Aprill, Bentos, Hambad, Ida-Euroopa, Järv, Jõgi, Juuli, Kalamari, Kaukaasia, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kiisk (perekonnanimi), Koelmu, Koha, Kudemine, Latikas, Lõug, Lepamaim, Liiv, Loomad, Loomade elu, Mai, Moskva oblast, Muda, Mudamaim, Nurg, Põhja-Aasia, Pea, Perekond (bioloogia), Prantsusmaa, Röövkala, Selg, Seljauim, Siber, Silm, Soome laht, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Töönduskala, Uural, Vahemere maad, Vikerkest, Zooplankton.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Kiisk ja Ahven · Näe rohkem »
Ahvenalised
Ahvenalised (Perciformes) on kõige suurem kalade ja selgroogsete selts.
Uus!!: Kiisk ja Ahvenalised · Näe rohkem »
Ahvenlased
Ahvenlased (Percidae) on kalade sugukond, mis kuulub ahvenaliste seltsi.
Uus!!: Kiisk ja Ahvenlased · Näe rohkem »
Akvaarium
thumb thumb Akvaarium on mahuti (vivaarium), mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid (veetaimed, kalad, muud veeloomad).
Uus!!: Kiisk ja Akvaarium · Näe rohkem »
Amuur
Amuur Venemaa ja Hiina piiril Amuur (vene keeles Амур, hiina keeles 黒竜江, traditsioonilises kirjas 黑龍江 (Heilong Jiang (Hēilóng Jiāng); 'musta draakoni jõgi'), mongoli keeles Хара-Мурэн ('must jõgi'), mandžu keeles ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ (sahaliyan ula; 'must jõgi'), nanai keeles Даи Мангбо (Dai Mangbo; 'suur jõgi'), nivhi keeles La) on Kaug-Idas asuv jõgi.
Uus!!: Kiisk ja Amuur · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Kiisk ja Aprill · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Kiisk ja Bentos · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Kiisk ja Hambad · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Kiisk ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Kiisk ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Kiisk ja Jõgi · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Kiisk ja Juuli · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Kiisk ja Kalamari · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Kiisk ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Kiisk ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Kiisk ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kiisk (perekonnanimi)
Kiisk on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Kiisk ja Kiisk (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Uus!!: Kiisk ja Koelmu · Näe rohkem »
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Kiisk ja Koha · Näe rohkem »
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Uus!!: Kiisk ja Kudemine · Näe rohkem »
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Kiisk ja Latikas · Näe rohkem »
Lõug
pisi Lohuga lõug Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool.
Uus!!: Kiisk ja Lõug · Näe rohkem »
Lepamaim
Lepamaim (Phoxinus phoxinus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kalaliik.
Uus!!: Kiisk ja Lepamaim · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Kiisk ja Liiv · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Kiisk ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Kiisk ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Kiisk ja Mai · Näe rohkem »
Moskva oblast
Moskva oblasti haldusjaotuse kaart Moskva oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas ümber Moskva linna, mis moodustab iseseisva haldusüksuse ja föderatsiooni subjekti.
Uus!!: Kiisk ja Moskva oblast · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Kiisk ja Muda · Näe rohkem »
Mudamaim
Mudamaim (Leucaspius delineatus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Kiisk ja Mudamaim · Näe rohkem »
Nurg
Nurg (Blicca bjoerkna) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Kiisk ja Nurg · Näe rohkem »
Põhja-Aasia
Põhja-Aasia on regioon Aasia põhjaosas, kuhu kuulub Venemaa Aasia (Siberi) piirkond.
Uus!!: Kiisk ja Põhja-Aasia · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Kiisk ja Pea · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kiisk ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kiisk ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Kiisk ja Röövkala · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Kiisk ja Selg · Näe rohkem »
Seljauim
Seljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas.
Uus!!: Kiisk ja Seljauim · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Kiisk ja Siber · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Kiisk ja Silm · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Kiisk ja Soome laht · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Kiisk ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kiisk ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Töönduskala
Töönduskala ehk töönduslik kala on kala, mis on tööndusliku kalapüügi objekt.
Uus!!: Kiisk ja Töönduskala · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Kiisk ja Uural · Näe rohkem »
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Uus!!: Kiisk ja Vahemere maad · Näe rohkem »
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Uus!!: Kiisk ja Vikerkest · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Kiisk ja Zooplankton · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Acerina cernua, Gymnocephalus cernus, Gymnocephalus cernuus.
