Kiiremini kui brauser!
211 suhted: A Model of the Universe, Aasta, Aastakümned, Aastatuhat, Aatom, Aatomkell, Absoluutsus, Aeg (keeleteadus), Aeg (täpsustus), Aegruum, Aegruumi kõverus, Aja mõõtmine, Ajaühik, Ajageograafia, Ajajuhtimine, Ajalugu, Ajamasin, Ajaränd, Ajavahemik, Ajavöönd, Akadeemia (ajakiri), Albert Einstein, An Essay on Free Will, Antiikaeg, Antirealism, Anto Unt, Aristoteles, Arthur Prior, Arv, Astronoomia, Before Present, Circulus vitiosus, Corine Besson, Dateerimine, David Lewis, De interpretatione, Definitsioon, Dendrokronoloogia, Efemeriidiaeg, EKr, Elementaarosakesed, Entiteet, Entroopia, Erirelatiivsusteooria, Eternism, Füüsika, Füüsikaline suurus, Film, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, ..., Filosoofiline probleem, Friedrich Nietzsche, Geoffrey Goddu, Geokronoloogiline skaala, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gravitatsioon, Gravitatsiooniväli, Henri Poincaré, Herakleitos, Homeros, Idealism, Identsus, Igavik, Illusioon, Immanuel Kant, Indeksikaal, Inertsiaalsüsteem, Intuitsioon, Isaac Newton, ISO 8601, Isoleeritud süsteem, John McTaggart Ellis McTaggart, Jonathan Lowe, Judith Jarvis Thomson, Kalender, Kaugus, Kell, Kestus, Kevin Falvey, Kiirus, Klassikaline mehaanika, Kogemus, Kohalik päikeseaeg, Kolmemõõtmelisus, Konventsionalism, Kristie Miller, Kronoloogia, Kuu (kalender), Kuu faasid, Kvantgravitatsioon, Kvartskell, Ladina keel, Liikumine, Liivakell, Loodusseadus, M-teooria, Maailmaaeg, Madis Kõiv, Martin Heidegger, Mass, Matemaatiline analüüs, Mõõde, Mõõtühik, Mõõtmine, Mõiste, Metaphysics, Michael Dummett, Michael Tooley, Mind, Minevik, Minut, Muutkond, Muutumine, Narratiiv, Nädal, Nõnda kõneles Zarathustra, Nõrk vastastikmõju, Ned Markosian, Neljamõõtmelisus, Objekt (filosoofia), Objektiivsus, Olemine, Olevik, Omadus, Ontoloogia, Parmenides, Päike, Päikesekell, Põhjus, Põhjuslikkus, Pendel, Peter van Inwagen, Philosophical Review, Philosophical Studies, Piret Kuusk, Plancki aeg, Poolestusaeg, Presentism, Protsess, Puhta mõistuse kriitika, Rahvusvaheline aatomiaeg, Rahvusvaheline suuruste süsteem, Reaalsus, Relatiivsusteooria, Richard Taylor (filosoof), Ruum, Ruumala, Sajandid, Sündmus, Sekund, SI, SI-süsteemi põhiühikud, Sisemised ja välimised omadused, Standard, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Statistiline mehaanika, Stephan Torre, Storrs McCall, Subjektiivsus, Substants, Suveaeg, Tartu, Taskukell, Taustsüsteem, Tööaeg, Teadmine, Teadus, Teaduslugu ja nüüdisaeg, Temporoloogia, Termodünaamika, Termodünaamika teine seadus, Terve mõistus, The Unreality of Time, Time, Tense and Causation, Tsükkel, Tseesium, Tsiviilaeg, Tulevik, Tund, UTC, Vaba aeg, Vaim (mens), Valguse kiirus, Varvokronoloogia, Vastuolulisus, Võimalik maailm, Võnkumine, Veiko Palge, Vihtide ja Mõõtude Peakonverents, Zenon Eleast, 1908, 1959, 1960, 1978, 1983, 1984, 1986, 1987, 1992, 1994, 1995, 1996, 1997, 1999, 2001, 2002, 2003, 2005, 2010, 2011, 2014. Laienda indeks (161 rohkem) »
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Uus!!: Aeg ja A Model of the Universe · Näe rohkem »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Aeg ja Aasta · Näe rohkem »
Aastakümned
Aastakümme ehk kümnend on 10 aasta pikkune ajavahemik.
Uus!!: Aeg ja Aastakümned · Näe rohkem »
Aastatuhat
Aastatuhat ehk millennium (ladina mille 'tuhat' + annus 'aasta') on periood, mis võrdub tuhande aastaga.
Uus!!: Aeg ja Aastatuhat · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Aeg ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomkell
Šveitsi aatomkell FOCS-1 Aatomkell ehk kvantkell on ülitäpne kell, mille talitlus põhineb ergastatud kvantsüsteemides toimuvatel väga püsiva sagedusega elektromagnetvõnkumistel.
Uus!!: Aeg ja Aatomkell · Näe rohkem »
Absoluutsus
Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.
Uus!!: Aeg ja Absoluutsus · Näe rohkem »
Aeg (keeleteadus)
Aeg ehk grammatiline aeg ehk tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega).
Uus!!: Aeg ja Aeg (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aeg (täpsustus)
Sõna "aeg" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Aeg ja Aeg (täpsustus) · Näe rohkem »
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Uus!!: Aeg ja Aegruum · Näe rohkem »
Aegruumi kõverus
Aegruumi kõverus (inglise keeles spacetime curvature) on füüsikaline efekt, mis avaldub geodeetiliste joonte deviatsioonina.
Uus!!: Aeg ja Aegruumi kõverus · Näe rohkem »
Aja mõõtmine
Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.
Uus!!: Aeg ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »
Ajaühik
Ajaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse aega.
Uus!!: Aeg ja Ajaühik · Näe rohkem »
Ajageograafia
Ajageograafia või aeg-ruumi geograafia on arenev transdistsiplinaarne lähenemine selliste ruumiliste ja ajaliste protsesside ja sündmuste uurimiseks nagu sotsiaalne interaktsioon, ökoloogiline interaktsioon, sotsiaalne ja keskkondlik muutuvus ning üksikisiku biograafia.
Uus!!: Aeg ja Ajageograafia · Näe rohkem »
Ajajuhtimine
Ajajuhtimine on aja kulutamise teadlik kavandamine, et suurendada tõhusust ja/või tootlikkust.
Uus!!: Aeg ja Ajajuhtimine · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Aeg ja Ajalugu · Näe rohkem »
Ajamasin
Ajamasin on hüpoteetiline seade, mis võimaldab ajarändu mõlemas minevikku või tulevikku või mõlemasse.
Uus!!: Aeg ja Ajamasin · Näe rohkem »
Ajaränd
Ajaränd on hüpoteetiline ränd ajas edasi või tagasi analoogiliselt rändamisega ruumis.
Uus!!: Aeg ja Ajaränd · Näe rohkem »
Ajavahemik
Ajavahemik on aja osa, mida on võimalik kirjeldada ajapunktide "algus" ja "lõpp" ning ajalõigu "kestus" abil.
Uus!!: Aeg ja Ajavahemik · Näe rohkem »
Ajavöönd
Ajavööndid (Ida-Ukraina territooriumil on ajavööndid vastavalt Venemaa seadustele) Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg.
Uus!!: Aeg ja Ajavöönd · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Aeg ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Aeg ja Albert Einstein · Näe rohkem »
An Essay on Free Will
"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.
Uus!!: Aeg ja An Essay on Free Will · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Aeg ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Antirealism
Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.
Uus!!: Aeg ja Antirealism · Näe rohkem »
Anto Unt
Anto Unt (sündinud 26. detsembril 1955) on eesti filosoof, kes tegeleb analüütilise filosoofiaga.
Uus!!: Aeg ja Anto Unt · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Aeg ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arthur Prior
Arthur Norman Prior (4. detsember 1914 Masterton – 6. oktoober 1969 Trondheim) oli Uus-Meremaa päritolu filosoof ja loogik.
Uus!!: Aeg ja Arthur Prior · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Aeg ja Arv · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Aeg ja Astronoomia · Näe rohkem »
Before Present
BP ehk Before Present on aastates arvestatav ajaarvamine, mida kasutatakse geoloogias ja arheoloogias.
Uus!!: Aeg ja Before Present · Näe rohkem »
Circulus vitiosus
Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.
Uus!!: Aeg ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »
Corine Besson
Corine Besson on filosoof, kes on tegelnud epistemoloogia, analüütilise filosoofia ajaloo ja filosoofilise loogikaga.
Uus!!: Aeg ja Corine Besson · Näe rohkem »
Dateerimine
Dateerimine on aja kindlaks määramine.
Uus!!: Aeg ja Dateerimine · Näe rohkem »
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Uus!!: Aeg ja David Lewis · Näe rohkem »
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Uus!!: Aeg ja De interpretatione · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Aeg ja Definitsioon · Näe rohkem »
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Uus!!: Aeg ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »
Efemeriidiaeg
Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev aeg, mille alusel koostatakse efemeriidid ehk astronoomilised kalendrid.
Uus!!: Aeg ja Efemeriidiaeg · Näe rohkem »
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Aeg ja EKr · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Aeg ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Aeg ja Entiteet · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Aeg ja Entroopia · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Aeg ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Eternism
Eternism ehk eternalism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt aeg on samasugune reaalsuse mõõde nagu ruumi kolm mõõdet, mistõttu minevik, olevik ja tulevik on kõik ühevõrra reaalsed.
Uus!!: Aeg ja Eternism · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Aeg ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Aeg ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Film
Film on filmikunsti salvestatud teos, mille andmekandjaks on filmilint ning kus on visuaalselt nähtav kaadrite esitus, standardsena 24 kaadrit sekundis.
Uus!!: Aeg ja Film · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Aeg ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Uus!!: Aeg ja Filosoofia veebientsüklopeedia · Näe rohkem »
Filosoofiline probleem
Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.
Uus!!: Aeg ja Filosoofiline probleem · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Aeg ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Geoffrey Goddu
Geoffrey Currier Goddu (sündinud 28. jaanuaril 1968) on USA filosoof.
Uus!!: Aeg ja Geoffrey Goddu · Näe rohkem »
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Uus!!: Aeg ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Aeg ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Aeg ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Aeg ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Henri Poincaré
Henri Poincaré Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Aeg ja Henri Poincaré · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Aeg ja Herakleitos · Näe rohkem »
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.
Uus!!: Aeg ja Homeros · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: Aeg ja Idealism · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Aeg ja Identsus · Näe rohkem »
Igavik
Igaviku sümbolina kasutatakse tihti Uroborost, tuntud kui iseennast õgiv madu või draakon Igavik on filosoofiline mõiste, mis tähendab alguse ja lõputa ajavahemikku.
Uus!!: Aeg ja Igavik · Näe rohkem »
Illusioon
Optilise illusiooni ketas, mis keerutamisel jätab mulje, et pall kukub mehe käest konna suhu. Osa 1830. aastal välja antud 12-kettalisest komplektist "''McLean’s Optical Illusions or Magic Panorama''" Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.
Uus!!: Aeg ja Illusioon · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Aeg ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Indeksikaal
Indeksikaaliks nimetatakse analüütilises keelefilosoofias väljendit (osutavat väljendit), mille osutus sõltub süstemaatiliselt kontekstist.
Uus!!: Aeg ja Indeksikaal · Näe rohkem »
Inertsiaalsüsteem
Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus.
Uus!!: Aeg ja Inertsiaalsüsteem · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Aeg ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Aeg ja Isaac Newton · Näe rohkem »
ISO 8601
ISO 8601 "Andmeelemendid ja andmevahetusvormingud.
Uus!!: Aeg ja ISO 8601 · Näe rohkem »
Isoleeritud süsteem
Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus.
Uus!!: Aeg ja Isoleeritud süsteem · Näe rohkem »
John McTaggart Ellis McTaggart
John McTaggart Ellis McTaggart (sünninimi John McTaggart Ellis; 3. september 1866 London – 18. jaanuar 1925 London) oli briti filosoof, üks briti idealistidest.
Uus!!: Aeg ja John McTaggart Ellis McTaggart · Näe rohkem »
Jonathan Lowe
E.
Uus!!: Aeg ja Jonathan Lowe · Näe rohkem »
Judith Jarvis Thomson
Judith Jarvis Thomson (4. oktoober 1929 New York – 20. november 2020) oli USA filosoof.
Uus!!: Aeg ja Judith Jarvis Thomson · Näe rohkem »
Kalender
Kalender on kindel ajaarvamissüsteem.
Uus!!: Aeg ja Kalender · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Aeg ja Kaugus · Näe rohkem »
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Uus!!: Aeg ja Kell · Näe rohkem »
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Uus!!: Aeg ja Kestus · Näe rohkem »
Kevin Falvey
Kevin T. Falvey on USA filosoof.
Uus!!: Aeg ja Kevin Falvey · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Aeg ja Kiirus · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Aeg ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Aeg ja Kogemus · Näe rohkem »
Kohalik päikeseaeg
Kohaliku päikeseaja järgi on päike kõige kõrgemal taevas täpselt kell 12.00 ja kõige madalamal horisondi all kell 24.00.
Uus!!: Aeg ja Kohalik päikeseaeg · Näe rohkem »
Kolmemõõtmelisus
Kolmemõõtmeline objekt on objekt, mis mahub kolmemõõtmelisse ruumi, ent ei ole tasapinnaline kujund.
Uus!!: Aeg ja Kolmemõõtmelisus · Näe rohkem »
Konventsionalism
Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.
Uus!!: Aeg ja Konventsionalism · Näe rohkem »
Kristie Miller
Kristie L. Miller on Austraalia filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Aeg ja Kristie Miller · Näe rohkem »
Kronoloogia
Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.
Uus!!: Aeg ja Kronoloogia · Näe rohkem »
Kuu (kalender)
Kuu ehk kalendrikuu on aja mõõtühik, mille järgimiseks kasutatakse kalendreid.
Uus!!: Aeg ja Kuu (kalender) · Näe rohkem »
Kuu faasid
Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.
Uus!!: Aeg ja Kuu faasid · Näe rohkem »
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Uus!!: Aeg ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »
Kvartskell
Vaade käekella avatud tagaküljele. All: paremal kvartsresonaator, vasakul kellapatarei Ülal: paremal ostsillaatori ja sagedusjaguri kiip, vasakul samm-mootor, näha on staatorimähis Kvartskell on elektritoitega kell, mis mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse põhjal.
Uus!!: Aeg ja Kvartskell · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Aeg ja Ladina keel · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Aeg ja Liikumine · Näe rohkem »
Liivakell
püsti Albrecht Düreri puulõige "Der Tod und der Landsknecht", 1510 Liivakell on lihtne seade mõne minuti kuni tunni pikkuste ajavahemike mõõtmiseks.
Uus!!: Aeg ja Liivakell · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Aeg ja Loodusseadus · Näe rohkem »
M-teooria
M-teooria (inglise keeles M-theory) on füüsikateooria, mis ühendab kõiki superstringiteooria mittevasturääkivaid versioone.
Uus!!: Aeg ja M-teooria · Näe rohkem »
Maailmaaeg
Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Uus!!: Aeg ja Maailmaaeg · Näe rohkem »
Madis Kõiv
Madis Kõiv (5. detsember 1929 Tartu – 24. september 2014 Tallinn) oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof.
Uus!!: Aeg ja Madis Kõiv · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Aeg ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Aeg ja Mass · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Aeg ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Mõõde
Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis.
Uus!!: Aeg ja Mõõde · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.
Uus!!: Aeg ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Aeg ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Aeg ja Mõiste · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Aeg ja Metaphysics · Näe rohkem »
Michael Dummett
Michael Dummett Sir Michael Anthony Eardley Dummett (27. juuni 192527. detsember 2011) oli Briti filosoof, Briti Akadeemia liige.
Uus!!: Aeg ja Michael Dummett · Näe rohkem »
Michael Tooley
Michael Tooley (sündinud 1941 Kanadas) on USA filosoof.
Uus!!: Aeg ja Michael Tooley · Näe rohkem »
Mind
Mind ('Vaim') on üks maailma juhtivaid filosoofiaajakirju.
Uus!!: Aeg ja Mind · Näe rohkem »
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Uus!!: Aeg ja Minevik · Näe rohkem »
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Aeg ja Minut · Näe rohkem »
Muutkond
Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab joont kolmemõõtmelises ruumis. See joon on ühemõõtmeline muutkond ehk 1-muutkond Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab Whiteheadi muutkonda, mis on kolmemõõtmeline muutkond Muutkonna mõistet geomeetrias võib intuitiivselt mõista üldistusena klassifikatsioonist, mille järgi joon on ühemõõtmeline muutkond ja pind on kahemõõtmeline muutkond.
Uus!!: Aeg ja Muutkond · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Aeg ja Muutumine · Näe rohkem »
Narratiiv
Narratiiv (.
Uus!!: Aeg ja Narratiiv · Näe rohkem »
Nädal
Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.
Uus!!: Aeg ja Nädal · Näe rohkem »
Nõnda kõneles Zarathustra
"Nõnda kõneles Zarathustra.
Uus!!: Aeg ja Nõnda kõneles Zarathustra · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Aeg ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Ned Markosian
Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Aeg ja Ned Markosian · Näe rohkem »
Neljamõõtmelisus
Neljamõõtmelisus on matemaatikas ruumi omadus, mis seisneb selles, et tema mõõde on 4.
Uus!!: Aeg ja Neljamõõtmelisus · Näe rohkem »
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Uus!!: Aeg ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Aeg ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Aeg ja Olemine · Näe rohkem »
Olevik
Olevik on "nüüd" mineviku ja tuleviku vahel või kõik selles toimuv.
Uus!!: Aeg ja Olevik · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Aeg ja Omadus · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Aeg ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Parmenides
Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.
Uus!!: Aeg ja Parmenides · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Aeg ja Päike · Näe rohkem »
Päikesekell
Valka Püha Katariina evangeelse luterliku kiriku esisel haljasalal Päikesekell ehk päevakell ehk gnoomon on kell, millega mõõdetakse aega Päikese järgi.
Uus!!: Aeg ja Päikesekell · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Aeg ja Põhjus · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Aeg ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Pendel
Matemaatilise pendli võnkumine Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha.
Uus!!: Aeg ja Pendel · Näe rohkem »
Peter van Inwagen
Peter van Inwagen (sündinud 21. septembril 1942) on USA filosoof, kes on tuntud töödega metafüüsika, religioonifilosoofia ja tegevusfilosoofia vallas.
Uus!!: Aeg ja Peter van Inwagen · Näe rohkem »
Philosophical Review
Philosophical Review on USA teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Aeg ja Philosophical Review · Näe rohkem »
Philosophical Studies
Philosophical Studies on eelretsenseeritav teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Aeg ja Philosophical Studies · Näe rohkem »
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Aeg ja Piret Kuusk · Näe rohkem »
Plancki aeg
Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.
Uus!!: Aeg ja Plancki aeg · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Aeg ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Presentism
Presentism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt reaalselt eksisteerivad ainult objektid ja sündmused, mis on olevikus.
Uus!!: Aeg ja Presentism · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Aeg ja Protsess · Näe rohkem »
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Uus!!: Aeg ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »
Rahvusvaheline aatomiaeg
Rahvusvaheline aatomiaeg, lühend TAI (prantsuse k sõnadest Temps Atomique International), on aatomiaja skaala, mille puhul aja mõõtmine põhineb elektromagnetvõnkumistel, mida kiirgavad aatomid siirdumisel ühest energiaseisundist teise.
Uus!!: Aeg ja Rahvusvaheline aatomiaeg · Näe rohkem »
Rahvusvaheline suuruste süsteem
Rahvusvaheline suuruste süsteem (International System of Quantities, ISQ) on füüsikaliste suuruste süsteem, mis on aluseks rahvusvahelise mõõtühikute süsteemile (SI).
Uus!!: Aeg ja Rahvusvaheline suuruste süsteem · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Aeg ja Reaalsus · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Aeg ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Richard Taylor (filosoof)
Richard Taylor (5. november 1919 – 30. oktoober 2003 Trumansburgi lähedal) oli USA filosoof ja mesinik.
Uus!!: Aeg ja Richard Taylor (filosoof) · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Aeg ja Ruum · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Aeg ja Ruumala · Näe rohkem »
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Uus!!: Aeg ja Sajandid · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Aeg ja Sündmus · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Aeg ja Sekund · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Aeg ja SI · Näe rohkem »
SI-süsteemi põhiühikud
SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.
Uus!!: Aeg ja SI-süsteemi põhiühikud · Näe rohkem »
Sisemised ja välimised omadused
Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.
Uus!!: Aeg ja Sisemised ja välimised omadused · Näe rohkem »
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Uus!!: Aeg ja Standard · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Aeg ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Statistiline mehaanika
Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.
Uus!!: Aeg ja Statistiline mehaanika · Näe rohkem »
Stephan Torre
Stephan Torre on USA päritolu filosoof.
Uus!!: Aeg ja Stephan Torre · Näe rohkem »
Storrs McCall
Ronald Storrs McCall oli Kanada filosoof (1930 – 2021).
Uus!!: Aeg ja Storrs McCall · Näe rohkem »
Subjektiivsus
Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.
Uus!!: Aeg ja Subjektiivsus · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Aeg ja Substants · Näe rohkem »
Suveaeg
Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg.
Uus!!: Aeg ja Suveaeg · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Aeg ja Tartu · Näe rohkem »
Taskukell
Taskukell ehk uur on üleskeeratava mehhanismiga kell, mis on mõeldud taskus kandmiseks.
Uus!!: Aeg ja Taskukell · Näe rohkem »
Taustsüsteem
Taustsüsteem on mingi kehaga – taustkehaga – seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem.
Uus!!: Aeg ja Taustsüsteem · Näe rohkem »
Tööaeg
Tööaeg on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks.
Uus!!: Aeg ja Tööaeg · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Aeg ja Teadmine · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Aeg ja Teadus · Näe rohkem »
Teaduslugu ja nüüdisaeg
"Teaduslugu ja nüüdisaeg" on alates 1979.
Uus!!: Aeg ja Teaduslugu ja nüüdisaeg · Näe rohkem »
Temporoloogia
Temporoloogia on teadusharu, mis tegeleb aja fenomeni interdistsiplinaarse uurimisega.
Uus!!: Aeg ja Temporoloogia · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Aeg ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Termodünaamika teine seadus
Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.
Uus!!: Aeg ja Termodünaamika teine seadus · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Aeg ja Terve mõistus · Näe rohkem »
The Unreality of Time
"The Unreality of Time" ("Aja mittereaalsus" või "Aja ebareaalsus") on John McTaggart Ellis McTaggarti tähtis aja filosoofia alane artikkel, mis ilmus ajakirjas Mind 1908.
Uus!!: Aeg ja The Unreality of Time · Näe rohkem »
Time, Tense and Causation
"Time, Tense and Causation" on Michael Tooley filosoofiline raamat.
Uus!!: Aeg ja Time, Tense and Causation · Näe rohkem »
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Uus!!: Aeg ja Tsükkel · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Aeg ja Tseesium · Näe rohkem »
Tsiviilaeg
Tsiviilaeg on igapäevases elus kasutatav efemeriidiajal põhinev ajaarvestus, milles loetakse ööpäeva alguseks Päikese alumise kulminatsiooni hetk (kesköö).
Uus!!: Aeg ja Tsiviilaeg · Näe rohkem »
Tulevik
Tulevik on vaatleja poolt käesoleva hetkena tajutavale ajale (olevikule) järgnev aeg.
Uus!!: Aeg ja Tulevik · Näe rohkem »
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Uus!!: Aeg ja Tund · Näe rohkem »
UTC
UTC (lühend inglise keelest Universal Time Coordinated) on alates 1972.
Uus!!: Aeg ja UTC · Näe rohkem »
Vaba aeg
Vaba aeg Vaba aeg on igapäevastest kohustustest (nagu töö, õppimine, kodused majapidamistööd) vaba aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil.
Uus!!: Aeg ja Vaba aeg · Näe rohkem »
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Uus!!: Aeg ja Vaim (mens) · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Aeg ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Varvokronoloogia
Sarnased varvid eri läbilõigetes Varvokronoloogia ehk varvomeetria on vanuse määramine, mis põhineb viirjärvesetetena kujunenud viirsavi varvide loendamisel ja korreleerimisel.
Uus!!: Aeg ja Varvokronoloogia · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Aeg ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Võimalik maailm
Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).
Uus!!: Aeg ja Võimalik maailm · Näe rohkem »
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Uus!!: Aeg ja Võnkumine · Näe rohkem »
Veiko Palge
Veiko Palge (sündinud 13. mail 1971) on eesti filosoof.
Uus!!: Aeg ja Veiko Palge · Näe rohkem »
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents
Vihtide ja Mõõtude Peakonverents ehk Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (ka: kaalude ja mõõtude peakonverents, Kaalude ja Mõõtude Üldkonverents; prantsuse keeles Conférence Générale des Poids et Mesures; lühend CGPM) on üks kolmest organisatsioonist, mille ülesandeks on hooldada mõõtühikute SI-süsteemi, mis on välja kasvanud Meetrikonventsioonist (1875).
Uus!!: Aeg ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverents · Näe rohkem »
Zenon Eleast
Zenon Eleast (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka filosoof Elea koolkonnast.
Uus!!: Aeg ja Zenon Eleast · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Aeg ja 1908 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Aeg ja 1959 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Aeg ja 1960 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Aeg ja 1978 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Aeg ja 1983 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Aeg ja 1984 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Aeg ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Aeg ja 1987 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Aeg ja 1992 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Aeg ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Aeg ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Aeg ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Aeg ja 1997 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Aeg ja 1999 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Aeg ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Aeg ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Aeg ja 2003 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Aeg ja 2005 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Aeg ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Aeg ja 2011 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Aeg ja 2014 · Näe rohkem »
