Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Archimedes, Aristoteles, Õhk, Daniel Bernoulli, Froude'i arv, Gaasidünaamika, Hüdrodünaamika, Hüdrostaatika, Hõõre, Ikaros, Isaac Newton, Jõud, Kontiinum, Mehaanika, Nikolai Žukovski, Otto Lilienthal, Piirkiht, Purjelaev, Rõhk, Reynoldsi arv, Temperatuur, Tihedus, Turbulents, Tuuleveski, Vennad Wrightid, Viskoossus, Vool.
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Aerodünaamika ja Archimedes · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Aerodünaamika ja Aristoteles · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Aerodünaamika ja Õhk · Näe rohkem »
Daniel Bernoulli
Daniel Bernoulli Daniel Bernoulli (8. veebruar 1700 Groningen – 17. märts 1782 Basel) oli Hollandis sündinud Šveitsi matemaatik.
Uus!!: Aerodünaamika ja Daniel Bernoulli · Näe rohkem »
Froude'i arv
Froude'i arv on avasängivoolu energeetilist seisundit (st, kas vool on rahulik või käre) kirjeldav dimensioonita suurus.
Uus!!: Aerodünaamika ja Froude'i arv · Näe rohkem »
Gaasidünaamika
Gaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust (tiheduse sõltuvust rõhust).
Uus!!: Aerodünaamika ja Gaasidünaamika · Näe rohkem »
Hüdrodünaamika
Hüdrodünaamika (kreeka hydrōs 'vesi' + dynamikos 'jõusse puutuv, jõu-') on hüdromehaanika ja hüdraulika haru, mis käsitleb vedelike liikumise seaduspärasusi ning liikuva vedeliku ja tahkete kehade vahelist mõju.
Uus!!: Aerodünaamika ja Hüdrodünaamika · Näe rohkem »
Hüdrostaatika
Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.
Uus!!: Aerodünaamika ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »
Hõõre
Hõõre ehk hõõrdumine on füüsikalise nähtusena kehade kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikmõju (liugehõõrdumisel tingitud peamiselt pinnakaredusest), mis takistab nende kehade omavahelist libisemist.
Uus!!: Aerodünaamika ja Hõõre · Näe rohkem »
Ikaros
Jacob Peter Gowy maal "Ikarose lend" Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg.
Uus!!: Aerodünaamika ja Ikaros · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Aerodünaamika ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Aerodünaamika ja Jõud · Näe rohkem »
Kontiinum
Kontiinum (ladina keeles continuum) on pidev ning katkematu kulgemine.
Uus!!: Aerodünaamika ja Kontiinum · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Aerodünaamika ja Mehaanika · Näe rohkem »
Nikolai Žukovski
Nikolai Žukovski Nikolai Žukovski (vene keeles Николай Егорович Жуковский, Nikolai Jegorovitš Žukovski; 17. jaanuar (vkj 5. jaanuar) 1847 Orehhovo, Pokrovi maakond, Vladimiri kubermang, praegune Sobinka rajoon, Vladimiri oblast – 17. märts 1921 Moskva) oli Venemaa mehaanikateadlane ja matemaatik, kes tegutses aero- ja hüdrodünaamika alal.
Uus!!: Aerodünaamika ja Nikolai Žukovski · Näe rohkem »
Otto Lilienthal
Karl Wilhelm Otto Lilienthal (23. mai 1848 Anklam – 10. august 1896 Berliin) oli Saksa lennunduspioneer.
Uus!!: Aerodünaamika ja Otto Lilienthal · Näe rohkem »
Piirkiht
Piirpind laminaarse ja turbulentse voolu korral Piirkiht (inglise boundary layer) on õhuke vedeliku- või gaasikiht voolavas vedelikus või gaasis oleva jäiga keha pinna juures.
Uus!!: Aerodünaamika ja Piirkiht · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Aerodünaamika ja Purjelaev · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Aerodünaamika ja Rõhk · Näe rohkem »
Reynoldsi arv
Reynoldsi arv (tähis Re) on vooliste (vedelike ja gaaside) voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus.
Uus!!: Aerodünaamika ja Reynoldsi arv · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Aerodünaamika ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Aerodünaamika ja Tihedus · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Aerodünaamika ja Turbulents · Näe rohkem »
Tuuleveski
Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.
Uus!!: Aerodünaamika ja Tuuleveski · Näe rohkem »
Vennad Wrightid
Vennad Wrightid, Orville (19. august 1871 – 30. jaanuar 1948) ja Wilbur (16. aprill 1867 – 30. mai 1912) olid kaks ameeriklast, keda üldiselt tuntakse lennuki leiutajatena, sest nad sooritasid 17. detsembril 1903 omaehitatud lennukiga inimkonna esimese juhitava mootorlennu.
Uus!!: Aerodünaamika ja Vennad Wrightid · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Aerodünaamika ja Viskoossus · Näe rohkem »
Vool
Vool on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Aerodünaamika ja Vool · Näe rohkem »
