Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Ahja kalmistu, Barokk, Bartolomeo Rastrelli, Brasch, Ernst Glück, Fideikomiss, François Guillemot de Villebois, Heinrich von Hagemeister, Katariina I, Kawer, Kelpkatus, Kilomeeter, Knorring, Lääs, Löwis of Menar, Liphart, Oxenstierna, Põhjasõda, Põlva maakond, Põlva vald, Peeter I, Rüütlimõis, Rundāle loss, Saksa keel, Talvepalee, Tartumaa, Võnnu kihelkond, 1553, 1740. aastad, 1743, 1766, 1819, 1919, 1929, 1997, 2007, 9. oktoober.
Ahja kalmistu
Ahja kalmistu on kalmistu Võnnu kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ahja alevikus Põlva vallas Põlva maakonnas.
Uus!!: Ahja mõis ja Ahja kalmistu · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Ahja mõis ja Barokk · Näe rohkem »
Bartolomeo Rastrelli
Francesco Bartolomeo Rastrelli (vene transkriptsioonis Франческо Бартоломео Растрелли; venepäraselt Варфоломей Варфоломеевич Растрелли; 1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli Prantsusmaal sündinud itaalia päritolu arhitekt, kes töötas Venemaal, Vene õukonnaliikmete teenistuses 1730.
Uus!!: Ahja mõis ja Bartolomeo Rastrelli · Näe rohkem »
Brasch
Brasch (vene keeles Браш) on Mecklenburgist Parchimist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ahja mõis ja Brasch · Näe rohkem »
Ernst Glück
Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.
Uus!!: Ahja mõis ja Ernst Glück · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Ahja mõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »
François Guillemot de Villebois
François Guillemot de Villebois (prantsuse keeles François Guillemot, dit Villebois, venepäraselt Никита Петрович Вильбоа, Nikita Petrovitš Villebois) (1681 Guérande, Väike-Britannia – 17. märts (vkj)/ 28. märts 1760 Tartu) oli bretooni päritolu Venemaa mereväelane – viitseadmiral, Peeter I lähikondlane, Kroonlinna kuberner ning Ahja, Kurista ja Sarakuste mõisnik Võnnu kihelkonnas Eestis.
Uus!!: Ahja mõis ja François Guillemot de Villebois · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Ahja mõis ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Ahja mõis ja Katariina I · Näe rohkem »
Kawer
Kawer (vene keeles Кавер) on baltisaksa põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Ahja mõis ja Kawer · Näe rohkem »
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Uus!!: Ahja mõis ja Kelpkatus · Näe rohkem »
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Uus!!: Ahja mõis ja Kilomeeter · Näe rohkem »
Knorring
Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ahja mõis ja Knorring · Näe rohkem »
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Uus!!: Ahja mõis ja Lääs · Näe rohkem »
Löwis of Menar
Löwis of Menar, ka Löwis, Lowis, Loewis, Lays, Lyss ja Leiss on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.
Uus!!: Ahja mõis ja Löwis of Menar · Näe rohkem »
Liphart
Liphart (vene keeles Липгарт) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ahja mõis ja Liphart · Näe rohkem »
Oxenstierna
Oxenstierna oli rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Ahja mõis ja Oxenstierna · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Ahja mõis ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Ahja mõis ja Põlva maakond · Näe rohkem »
Põlva vald
Põlva vald on vald Põlva maakonnas.
Uus!!: Ahja mõis ja Põlva vald · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Ahja mõis ja Peeter I · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Ahja mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rundāle loss
Rundāle loss (saksa keeles Schloss Ruhental, ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene keeles Рухенталь, läti keeles Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis.
Uus!!: Ahja mõis ja Rundāle loss · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ahja mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Talvepalee
Talvepalee (vene Зимний дворец) on Peterburi kesklinnas asuv endine Venemaa keisrite palee.
Uus!!: Ahja mõis ja Talvepalee · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Ahja mõis ja Tartumaa · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Ahja mõis ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
1553
1553.
Uus!!: Ahja mõis ja 1553 · Näe rohkem »
1740. aastad
1740.
Uus!!: Ahja mõis ja 1740. aastad · Näe rohkem »
1743
1743.
Uus!!: Ahja mõis ja 1743 · Näe rohkem »
1766
1766.
Uus!!: Ahja mõis ja 1766 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Ahja mõis ja 1819 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Ahja mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Ahja mõis ja 1929 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Ahja mõis ja 1997 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Ahja mõis ja 2007 · Näe rohkem »
9. oktoober
9.
Uus!!: Ahja mõis ja 9. oktoober · Näe rohkem »
